Pooleli jäänud aasta

2013 aasta oli üks omamoodi aasta. Pooleli jäänud aasta. Ma ei tea , kuidas teil, head inimesed, aga mina ei mäleta varasemast nii palju pooleli ja segaseks jäänud asju, kui seekord aasta lõppedes üles tuli lugeda. Seda nii isiklikes töödes ja tegemistest kui ka üldse, ümberringi vaadates…  Kas nüüd siis tuleb meile see Rail Baltica või ei tule…? Kas üle riigi mingi haldusreformi moodi asi tuleb või ei tule või jäämegi siin seal omaette nokitsema? Kas kultuurirahva protestist oli kasu või olnud? Kas rahvakogu ettepanekutest demokraatia edendamiseks läheb midagi ellu  ja kui siis, millal ja mis? Kas tööpuudus tegelikult väheneb või inimesed lihtsalt kolivad minema? Kas kõrgharidus on nüüd siis tasuta ja kellele ja kas päris tasuta? …. Kas Lihula sai siis omale konstaabli või nagu päriselt ikka ei saanud? Kas Haapsalu raudteed nüüd siis hakatakse ehitama või ei hakata ja kui jah, siis millal? Nii võiks veel pikalt jätkata… Selgitamist ja sehkendamist veel küllaga ja ega vist ei saanud ükski asi päriselt paika. Omagi tegemistes tuli aasta lõpp niimoodi kukile et ei teagi kohe – kas jookse eest ära või suru kannad kõvasti maha, et ehk annab veel natukeseks kinni pidada. Aga ei. Aeg liigub oma kindla rütmiga ja seda ei peata mitte miski.

Mis nüüd siis selle teadmisega pihta hakata? Ega muud ei olegi, kui tuleb lihtsalt edasi toimetada. Tuleb uus aasta. Mis jäi pooleli, tuleb ära lõpetada. Mis jäi segaseks, tuleb selgeks rääkida. Mis läks viltu, tuleb otseks ajada. Sest nii see ongi, aeg läheb omasoodu. Nüüd aga pisuke paus ja pidu ja siis tuleb uus päev ja uus aasta. Ehk seekord selgem.

Rõõmsat aastavahetust ja edukat uut aastat soovides

Neeme Suur

Võimuliit ignoreerib Kaitseliidu arvamust

Panen üles oma kõne riigikogu saalis 12.12.13 Kaitseliidu seaduse muutmise teisel lugemisel.

Head kolleegid! 

Käsitleme praegu Kaitseliidu seaduse muutmist osas, mis puudutab Kaitseliidu noorliikmeid ja kodakondust mitte omavate noorte osalemist Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tegevuses. Praegu kehtiva Kaitseliidu seaduse kohaselt ei tohiks kodakondust mitteomav noor inimene Kaitseliidu noorteorganisatsiooni  kuuluda. Kevadel, uue Kaitseliidu seaduse kehtestamisel selline olukord tekkis. Praegune olukord on vastuolus nii Kaitseliidu allorganisatsioonide põhikirjadega, kui ka tegeliku praktikaga. Käesoleva eelnõu kohaselt selline piirang likvideeritakse. Argument on, et noorteorganisatsioonis ei tegeleta relvaõppega, vaid eelkõige isamaalise kasvatusega ja Kaitseliidu aktiivne tegevus noorsoo kasvatustöö suunal, seal hulgas ka mittekodanikest noorte suunal on hädavajalik.

Vaidlusalune punkt on eapiirang selle juures. Praegu teie ees oleva eelnõu kohaselt võiks noor inimene kuuluda kaitseliidu noorte hulka kuni 15 eluaasta lõpuni ja sellele järgnevalt peaks ta kas võtma kodakondsuse, või astuma organisatsioonist välja. Samas on Kaitseliit ise seisukohal, et mittekodanikust noor inimene võiks olla noorteorganisatsiooni liige kuni 18nenda eluaastani. Peale 18nendat eluaastat peab noorteorganisatsiooni liige tegema nagunii otsuse, kas hakata Kaitseliidu tegevliikmeks või mitte. Kaitseliidu tegevliige võib olla juba ainult kodanik, nii et 18ndal eluaastal on otsustamine paratamatu.

Millisel seisukohal on kaitseminister? Kaitseminister on oma 29.07.2013nr 5-2/13/2864kirjas riigikaitsekomisjonile kirjutanud, et …tsiteerin…

"...Vabariigi Valitsus toetab Kaitseministeeriumi seisukohta, et esitatud eelnõu osas peab Kaitseliit kui  suurim  vabatahtlikkusel  põhinev  kodanikeorganisatsioon  ise  otsustama,  keda  nad  oma liikmetena  näevad  ja  kuidas  peaks  see  olema  õigusaktides  reguleeritud.  Kaitseliidu  keskkogu kujundab  oma  ühtse  seisukoha  Kaitseliidu  liikmestaatuste  osas  oktoobris  pärast noorteorganisatsioonide keskkogude toimumist...". Alla kirjutanud: Urmas Reinsalu.

Noorte Kotkaste pealike keskkogu toimus 14.09.13. Noorte Kotkaste pealike keskkogu toetas nii mittekodanike kuulumist organisatsiooni ning oli ka seisukohal, et eapiirang ei tohiks sundida noort inimest organisatsioonist lahkuma 16nda eluaasta saabudes.

Kodutütarde vanematekogu toimus 14.09.13. Ka Kodutütarde organisatsioon oli samasugusel seisukohal, nagu ka noorkotkad.

Kaitseliidu vanematekogu koosolek toimus 19.11.13, vanematekogu pooldas seaduse muutmist ühehäälsel ning avaldas toetust seisukohale, et noori inimesi ei peaks kodakondsusest tulenevana 16ne aastaseks saamisel organisatsioonist lahkuma sundima.

Kaitseliidu keskkogu  - Kaitseliidu kõrgeima otsustusorgani  - koosolek toimus 22.11.13. Keskkogule esitati hääletamiseks kaks varianti – mittekodaniku liikmelisuse vanusepiirang 16ndaks eluaastaks või siis 18ndaks eluaastaks. Kaitseliidu keskkogu toetas ühehäälselt 54 poolthäälega sellist varianti, kus noor inimene saab olla 18 eluaastani Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liige.

Enam selgemini ei saa üks organisatsioon oma seisukohta väljendada. Ma ei tea, mis ajenditel riigikaitsekomisjon lükkas tagasi komisjoni liikme Marianne Mikko muudatusettepanekud. Juhin vaid teie tähelepanu asjaolule, et praegune eelnõu ei ole kooskõlas Kaitseliidu seisukohtadega ega ka kaitseministri poolt selgelt ja kirjalikult väljendatud  Kaitseministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse seisukohaga.  

Marianne Mikko poolt esitatud muudatusettepanekud järgivad otseselt Kaitseliidu ja tema noorteorganisatsioonide arvamust. Meil ei ole ühtegi argumenti ega põhjendust, miks me peaksime praegu Kaitseliidu, kui organisatsiooni seisukohta mitte arvestama.  Meil ei ole põhjust, miks me peaksime sundima 16nda eluaasta saabumisel noort inimest organisatsioonist lahkuma? Kahe aasta pärast on tal nagunii otsusekoht ees.

Ma küll loodan, et riigikogu täiskogu istung arvestab Kaitseliidu arvamust – ning seega toetab ka riigikaitse komisjoni liikme Marianne Mikko poolt esitatud muudatusettepanekuid eelnõule.
_______________________________________________________________________________

Paraku - koalitsioon ei arvestanud Kaitseliidu arvamust. Koalitsioon ei lubanud Kaitseliidul ise otsustada keda nad oma liikmetena näevad, kuigi nad olid nii  kaitseministri suu läbi lubanud. Kas tõesti oli probleemiks see, et vastava muudatuse tõi laua peale SDE liige? Juhul, kui see on nii, siis on ikka päris jama majas. Kas tõesti võtab keegi rünnata meie vabatahtlikku riigikaitset, selleks , et sotsidele koht kätte näidata... Ei tahaks nagu uskuda...

Kolledžid otsivad kindlustunnet

Eile toimus riigikogus kohtumine riigikogu liikmete ja kolledžite esindajate vahel. Eestis on seitse kolledžit - TÜ-l kolm (Pärnu, Viljandi, Narva), TLÜ-l kaks (Haapsalu ja Rakvere) ja TTÜ-l kaks (Kuressaare ja Kohtla-Järve).  Kohtumise initsiatiiv tuli kolledžite poolt. Kohtumisel osalesid kõigi seitsme kolledži esindajad, Tallinna ülikooli prorektor, haridusmini esindajad, sisemini esindajad, MAK võrgustiku esindaja ja riigikogu liikmed.

Kolledžite mure on nende pikaajaline jätkusuutlikkus. Tööd nagu on palju, raha aga kipub nappima, nagu ikka. Kolledžid toimetavad nii tasemeõppe pakkujatena, täiendkoolituse pakkujana, teadustöö tegijana, kui ka kohalike arendusprojektide ja arendusprotsesside vedajana. Nii oligi arutelu all kolledžite rolli võimalikud muutused aja jooksul, kolledžite olulisus kohaliku arengu mootoritena ja võimalus rahastada oma tegevusi regionaalarengu vahenditest. Küsimuse all oli ka täiskasvanuhariduse vahendite (EL raha täiskasvanute koolitamiseks) jagamine ning kompetentsikeskuste meetme jätkumine järgmisel EL-planeerimisperioodil.

Saime selgeks, et kompetentsikeskuste meede jätkub, kusjuures peetakse silmas nii olemasolevate tegevuse jätkuvat toetamist, kui ka kuni kahe uue kompetentsikeskuste lisandumist. Saime selgeks, et täiskasvanuhariduse vahendite osas võiksid abikõlbulikud olla ka kolledžid. Samas saime ka selgeks, et HTM iseenesest ei kaitse kolledžite olemasolu. Pigem suunab HTM ülikoole oma kolledžite võrku ja selle otstarbekust analüüsima, nähes, et tasemeõppes õppijate arv väheneb. Samas teevad regimin ja HTM tihedat koostööd järgmise perioodi meetmete väljatöötamisel ja selle juures arvestatakse ka kolledžeid. Kolledžid on ka tugevalt sisse kirjutatud uude regionaalarengu strateegiasse. Nii et kolledžite pea kohal ei ole praegu äikesepilvi, kui taevas ei ole ka päris pilvitu. Kolledžite pikaajaline sätkusuutlikkus sõltub  eelkõige emaülikoolide strateegiast, aga samas ka kohaliku taseme initsiatiivist ning regimini ja majandusmini visioonist kohalike arengute osas.