Kas Eesti riigis on regionaalpoliitika

Vastuseks Ülla küsimusele Facebookis:

Eesti riigis on kindlasti olemas regionaalpoliitiika. On olemas kahte viisi regionaalpoliitikat - üks on suunatud keskuse tugevdamisele, teine on suunatud ääremaade ja keskustest välja jäävate alade tugevdamisele. Selle esimese näiteks on avaliku halduse kiire ja laiaulatuslik tsentraliseerimine, omavalitsusliku tasandi hoidmine nõrgana, maakondliku ja regionaalse (loe: Pärnu) tasandi nõrgendamine. Teise - tasakaalustava suuna näiteks võib tuua erinevad rahastamisprotsendid PRIA maaelu mitmekesistamise meetmetes - linnalähistele 40%, kaugematele 50 ja veel kaugematele 60% PRIA tuge, LEADER meetme, või siis selle, et mitmed EL programmid ei ole Tallinna jaoks kättesaadavad. Ka mitmed investeeringud traspordi infrasse on olnud keskusest välja suunatud regionaalpoliitika näiteks, ja näiteks ühistranspordi dotatsioonid jms. Siiski peab tõdema, et tsentrisse suunatud poliitika on jõulisem ja mõjusam, selle kiidavad heaks ka meie tuntumad majandusgeograafid, kes ütlevad, et väljaspool keskust nagunii midagi ei arene, puudub ressurss ja kompetents. Keskusest välja suunatud poliitikat on pigem vähe ja tema mõju on pigem nõrk.
Nõrga regionaalpoliitika kiuste areneda ja ellu jääda saab vaid väga tugev ja ühtne kogukond. See käib nii maakonna, kui ka valla ja eriti väikesaare kohta. Kohalikus koostöös, arusaamade ühtsuses ja ning koostööle tuginevas ettevõtluses on kohalike kogukondade arengu võti. Kahjuks Vormsil pole tugevat ja ühtset kogukonda. Vormsil on kaks võimalust - kas taotleda reservaadi staatust ja paluda riigil kinni maksta kõik elu-oluga seotud vajadused (lisaks veel praegustele toetustele) või siis asuda üheskoos saare majandust arendama. Esimese võimaluse jõustumine on vähetõenäoline. Teine võimalus nõuab saarerahva ühtset hingamist. Praegu jõuavad maavanemani kahjuks vaid vormsilaste pöördumised, kus palutakse maavanemat takistada turismi arendamist, kuna turismi areng võib kaasa tuua vaikuse ja rahu rikkumist. Kardan, et kui asi samal viisil edasi läheb, siis läheb saarel veel vaiksemaks ja rahulikumaks. Kas Vormsist saab elav ja arenev saar, või muuseum-saar või reservaat-saar, see on paraku kõige rohkem kohalike inimeste endi kätes - vähemalt niikaua, kuni meie regionaalpoliitka on selline, nagu ülal kirjeldasin. Helistasin kohe vallavanemale, kui kuulsin kaupluse sulgemisest ja sain teada, et nad tegelevad kauplusauto organiseerimisega saarele ajutise lahendusena ning uue kaupmehe leidmisega. Jõudu vallavalitsusele ja saarerahvale.