20.2.11

Neeme Suur SDE nr 401

Eestis elab 650 000 tööealist inimest. Nendest ca 100 tuhat inimest on töötud (registreeritud ja varjatud töötus kokku) ja 112 tuhat inimest töötab on viimase viie aasta jooksul välismaal tööl käinud ja 77 000 on praegu teinud ettevalmistusi välismaale tööle minekuks. Kas sellest teadmisest on vähe? Eestil on vaja uut algust.

Teie ise otsustate, kelle Toompeale saadate!
Kas teate, et inimesed pääsevad riigikokku kolmel viisil.
Esimene viis on isikumandaat – selleks on Läänemaa – Hiiumaa – Saaremaa kandidaadil vaja c´a 6000 häält. Isikumandaat ei sõltu isiku asukohast nimekirjas vaid häälte arvust.
Teine viis on ringkonnamandaat. Meie valimisringkonnas on kuus mandaati. Juhul, kui erakond saab kamba peale kokku c´a 4700 häält, on üks mandaat erakonnal käes. Selle saab endale see kandidaat, kes sai kõige rohkem hääli. Ringkonnamandaatide jagamine ka ei sõltu inimese kohast valimisnimekirjas, vaid häälte arvust. Suurem osa riigikogu liikmetest valitakse just ringkonnamandaadiga.
Kolmas viis on kompensatsioonimandaat. Mittejaguvad kohad jaotatakse erakondade vahel ja need lähevad kandidaatidele, kes on üldnimekirjas eespool. Nii pääseb riigikogusse ligi paarkümmend kandidaati. Valija otsustab, mitte nimekirja positsioon!

Valige inimene kes on kohalik!
Kui te tahate, et teie poolt valitud saadikut ka pärast valimisi kohata, kui tahate, et ta tõesti hooliks Läänemaa rahvast, siis hääletage Läänemaa inimese poolt! Valige inimene, kes on osa kogukonnast. Eks satub ta ikka poodi! Eks käib ta rahvatantsuga esinemas või kaitseliidu õppusel. Tema lapsed käivad kohalikus koolis või lasteaias. Käib ta Lihulas laadal ja Haapsalu lossiplatsil kontserdil. Teie saadiku kodu peab olema Läänemaal.

Valige inimene, kellel on kogemusi ja pealehakkamist!
Kui te tahate, et teie saadik ei hõljuks taevastes kõrgustes, ei ülbitseks kõnepuldist, siis valige saadik, kes on kohapealt tulnud, kes teab inimeste elu ja olemist. Kui tahate, et teie saadik ka maakonna kaitseks välja astuks, siis valige keegi, kes on seda ka varem teinud. Hea oleks, kui teie saadikul oleks aimu riigi toimimisest, et tal oleks arvestatav kogemus ka kohaliku omavalitsuse juhtimises ja töökogemus maakonnast.

Minu nimi on Neeme Suur
Olen 42 aastane. Sündisin ja kasvasin Lihulas, elan Ristil. Olen õppinud Luual metsandust ja lõpetanud Eesti Maaülikooli. Olen abielus, abikaasa töötab Läänemaa Haiglas kiirabiõena. Abikaasa on pärit Kuressaarest. Meie peres on kolm last, kaks on juba täiskasvanud aga pisitüdruk on alles viiene.
Minu töö Läänemaal algas Piirsalu metskonnas metsavahina. Kuus aastat töötasin Risti vallavanemana, viis aastat Läänemaa Arenduskeskuse juhatajana. Alates 2008 aasta kevadest olen Lääne maavanem. Töö on võimaldanud mul aktiivselt osaleda paljudes Läänemaal toimunud arengutes – alates Haapsalu Kutsehariduskeskuse rajamisest ja Promenaadi rekonstrueerimisest kuni Rooslepa kabeli taastamise ja Nõva asfaltee rajamiseni.
Minu põhiliseks hobiks on Kaitseliit, mille liige olen alates 1992 aastast. Praegu olen Lääne maleva pealiku abi ja Kaitseliidu keskjuhatuse liige. Tantsin ka rahvatantsu ja peotantsu, mängin akordionit ja harrastan võrkpalli.

Olen Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja kandideerin riigikogu valimistel nr 401 all. Sotsiaaldemokraadid on üks vähestest erakondadest Eestis, mis püsib ideaalil, mitte suurettevõtjate toetusel või vankumatu liidri ainuvõimul.
Minu juhtlause riigikogus on:

KOGU EESTI PEAB ELAMA!

Kandideerin riigikogusse, sest näen, et suudaksin Toompeal palju ära teha Läänemaa heaks. Usun, et riiki on võimalik juhtida ausalt ja avatult. Töötades maavanemana näen iga päev oma töös, kuivõrd vajab Eesti uut algust. Riik on vaja uuesti pöörata näoga oma rahva poole.

Minu eesmärgid riigikogus:
MAJANDUS MAALE
o Tugevam riigi tugi töökohtade loomisele, seda just väljaspool suuri linnaregioone;
KÕIK LASTE HEAKS
o Igale lapsele lasteaiakoht
o Tasuta põhi – ja keskharidus– ja seda päriselt
TÕHUS TRANSPORT
o Transpordiühenduste arendamine keskuste ja tagamaade vahel
OMAVALITSUSED JA MAAKONNAD TAGASI KAARDILE
o Omavalitsuste ja maakondade toetamine ja tugevdamine, nii eelarve kui otsustusõiguse osas.

Intervjuu

1. Neeme Suur - riigikogu kandidaat nr 401. Osalesite ümarlaual "Eesti kasvuvisoon 2018". Pareerides selle ümarlaua tunnuslauset, siis mille eest seismise võtate Riigikogus oma südameasjaks, et Läänemaa oleks aastal 2018 Eestis edukas, aga koduselt armas?

Selleks, et Läänemaa oleks nii edukas, koduselt armas, peab Läänemaale mahtuma nii traditsioonilist, töökohti pakkuvat tööstust – ja ettevõtlust, kui ka maastikku ja maaelu säilitavat maamajandust. Ei saa loota ainult turismile. Traditsioonilise majandustegevuse arendamiseks pakuvad meile võimalusi juba olemasolevad tööstusalad aga samuti ka riigi poolt tehtud investeeringud sadamatesse ja teedesse – näiteks Virtsu sadamasse. Rumal oleks need investeeringud kasutamat jätta. Ristil ja Paliveres, Taeblas ja Uuemõisas, Haapsalus ja Kiltsis, Lihulas ja Virtsus on olemas kõik eeldused tööstuse arendamiseks ja traditsiooniliste töökohtade loomiseks. Tuuleparkide arendamise asemel peame edendama hoopis bioenergeetikat. Lihula katlamaja on meile heaks eeskujuks. Küttes heina, põhku, roogu ja võsa saame põllud puhtaks ja toad soojaks. Samas jällegi meie suured looduskaitsealad vajavad hoidmist, nende baasil on võimalik arendada loodusturismi ja käsitöönduslikku väikeettevõtlust. Haapsalu on maakonna keskuseks, tervisemajandus ja loomemajandus ning kultuuriturism on siin meie uhkuseks ja õieks. Koduselt armsaks teeb Läänemaa ka traditsioonide hoidmine – olgu see siis Lihula lilltikand või siis rannarootsi kultuuri hoidmine ja arendamine.
Südameasjaks riigikogus võtan kindlasti majandustegevuse toetamise maapiirkondades. Riigi praegune toetuspakett maapiirkondade ettevõtlusele on liiga vähene ja nõrk. Kindlasti jätkan ka raudtee teemat – oleme juba üpris kaugele jõudnud oma eesmärgile pürgimisel ja seda suunda ei tohi katki jätta. Seisan ka riigikogus mustkattega teede rajamise eest Läänemaal. Virtsu sadama-ala kasutamine piirkonna edendamiseks, Haapsalu puulaevasadam ja palju muid teemasid jäävad jätkuvalt minu lauale. Jätkan rannarootsi kultuurile soodsama keskkonna loomisega.

2. Maal viibitakse küll meeleldi ajutiselt, kuid seal ei taheta elada. Inimesed koonduvad suuremate linnade ümber, maaelanike arv aga üha väheneb. Kõik teavad seda, selle vastu on rakendatud erinevaid meetmeid, kuid siiani ei ole sellele tendentsile suudetud piiri panna. Kas on olemas mingi imerohi, mis paneks ettevõtjaid maale töökohti looma, inimesi põllumajandusega tegelema ning oma lapsi maal üles kasvatama?

See imerohi on riigi tõsine suhtumine regionaalpoliitikasse. See paljuräägitud regionaalpoliitika ei seisne mitte ainult valdade liitmises – lahutamises, vaid eelkõige hoopis majanduselu suunamises ja teenuste kättesaadavuse tagamises. Olgu need vallad kuidas on, kui töökohta ja töölkäimisvõimalust pole, siis pole maal ka elu. Vaevalt, et nüüd inimesed just põllumajandusega tegelema sööstavad aga tasuv töökoht lähedases suuremas asulas oleks üks võimalus. Oluline on hea tee ja ühistransport. Võimalik on ka tõesti maamajandusega tegelda – siis on oluline riigi tugi esmase investeeringu teostamiseks, tootearendamiseks ja turundamiseks ning samuti tugi ühistegevuse arendamisele – valdkond, mis on seni päris vaeslapse rollis olnud. Lasteaiakoht ja algkool kodu lähedal ja kvaliteetne põhikool normaalses kauguses – ka need on eeldused maaelu säilimiseks. Ka maakonnahaiglate säilimine on oluline regionaalpoliitiline meede.

3. Mis seob sind Saaremaa ja Hiiumaaga?
Saaremaaga seob mind kõigepealt minu enda pere. Abikaasa on Saaremaalt, Kuressaarest pärit, Juuno ja Tiiu Jalaka tütar. Hiiumaal on mul palju sõpru ja tuttavaid, kooli – ja töökaaslasi. Saarlastel ja hiidlastel on samasugused mured, kui kõigil. Lisaks muule on neil veel transpordiprobleem. Ühest otsast on praamiliiklus armas ja omane, kuid teisest otsast vajutab pitseri saarel elamisele, eriti aga ettevõtlusega tegelemisele. Mina arvan, et kõige suuremat regionaalpoliitilist mõju annaksid asukohast tulenevad maksuerisused. Kui tööjõumaksud oleksid saartel ja ääremaadel madalamad, tööjõud selle läbi ettevõtjale odavam, siis oleks rohkem ettevõtjaid ka linnast välja kolimas koos oma tootmisega.
Arvan, et saarte peal mõjub eriti valusalt maakonna taseme nõrgenemine. See Pärnu alla käimine on ikka üks väga veider asi, nii Saaremaa, kui Hiiumaa puhul. Mina seisan selle eest, et maakonnad jälle oma jõu ja õiguse tagasi saaksid. Saarlastel ja hiidlastel tuleb lasta ise omi asju ajada ja neile abiks olla seal kus vaja – siis lähevad saartel asjad ka oma paika.

4. Milliseid küsimusi sulle kõige sagedamini esitatakse seoses kandideerimisega riigikogusse?

Üks kõige sagedam küsimus mulle on, et kas ma ikka pääsen riigikkogusse, oma neljandalt positsioonilt kohalikus nimekirjas. Inimesed lihtsalt ei tea, kuidas valituks saadakse. Kõige sagedasem viis riigikogusse pääsemisel on ringkonnamandaat ja selle saamine sõltub häälte arvust, mitte positsioonist nimekirjas. Nii et – juhul, kui inimesed nii arvavad ja minu poolt hääletavad, siis on see täiesti reaalne eesmärk.
Teine sagedasem küsimus mulle on, et kas jätad oma tegevused pooleli. Inimesed, kes mind tunnevad, need teavad – ma ei jäta kunagi midagi pooleli. Tegutsen ka riigikogus edasi Läänemaa, aga ka Saaremaa ja Hiiumaa ja terve Eesti äärealade ellujäämise huvides. Riigikogus on paremad võimalused maakondae huvide kaitsmiseks. Minu põhimõte on – Kogu Eesti Peab Elama – ja riigikogus saan selle eesmärgi täitmisele jõuliselt kaasa aidata.

Uus algus - kogu Eestile

Uus algus – kogu Eestile!

Neeme Suur : kogu Eesti peab elama
Head läänlased! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programm on käesolevatel valmistel pühendatud eelkõige riigi püsimajäämiseks vajalike muudatuste tegemisele. Lühidalt kokku võttes on SDE programm pühendatud lastele ja lastega peredele, haridusele, töötaja kaitsele, majanduse toetamisele, transpordile, riigi tasakaalustatud arengule ning õiglasele maksustamisele. Sotsid suudavad ja tahavad luua Eestile uue alguse!

Eesti elu on juba päris kaua läinud isevoolu teed. Tulemused on statistikast teada. Eestis 680 000 tööealist inimest. Nendest c´a 60 000 on registreeritud töötud, 40 000 on varjatud töötud, 112 tuhat inimest on viimase viie aasta jooksul välismaal tööl käinud ja 77 000 on praegu teinud ettevalmistusi välismaale tööle minekuks. Ligi veerand Eesti tööjõulisest elanikkonnast on kohalikust majandusest välja tõrjutud. Pooled omavalitsustest on ääremaalised. Elanike arv tõuseb vaid Harjumaal ja Tartumaal. Need on faktid, mida ei saa eirata.

Lapsed, töö, transport ja kohalik initsiatiiv
Lahendusi on mitmeid ja SDE programm on põhjalik – toon siinkohal välja need, mida ise kõige olulisemaks pean.
Esimene oluline samm on majanduse toetamine. Raudteede arendamine, piiriületuse hõlbustamine Eesti ja Venemaa vahel, loomemajanduse ja energeetika arendamine ja FIEde maksustamise lihtsustamine on vaid mõned meetmed. Muu hulgas – vabastame töötajate koolituseks ja tervisekaitseks tehtud kulutused.erisoodustusmaksust.
Teine oluline samm on perede ja laste suunal. Kavatseme kolmekordistada lastetoetuse, tagada igale lapsele lasteaiakoha ning tasuta hariduse kuni gümnaasiumi lõpuni.
Kolmas oluline samm on omavalitsuste ja maakondade toetamine ja tugevdamine. Kõigepealt tahame taastada omavalitsuste tulubaasi 2008 aasta tasemel, suurendada tasandusfondi mahtu ning eraldada 15% kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Pikemas perspektiivis näeme ette maakondliku omavalitsustasandi loomist.

Avatud ühiskond – tee arengutele
Inimeste, omavalitsuste ja ametkondade sulgemine kitsastesse, ilma ressursside ja initsiatiivita “torudesse” – nii väikese ühiskonna jaoks kui Eesti see ei tööta. Eesti peab olema avatud ühiskond ja kasutama igat mõistlikku initisatiivi. Koostöö peab tuginema seadustele, mitte olema mingi protest valitseva olukorra vastu. Sotsiaaldemokraadid seisavad avatud ühiskonna eest. Kuskohast SDE programmi elluviimiseks raha võetakse – selleks lugege SDE kodukalt peatükki õiglasest maksustamisest. Ja veel lisaks - et Läänemaalt valitud saadik seisab oma maakonna huvide eest – see on iseenesest mõistetav.

Valimised

Sotsiaaldemokraadid ütlevad: kogu Eesti peab elama!

Hea Läänemaa elanik! Käes on riigikogu valimiste aeg. Sinul on nüüd võimalus anda hinnang riigikogu ja valitsuse senisele tegevusele ning teha oma valik – valik mis mõjutab kõigi inimeste elu järgmiste aastate jooksul.
Kuidas on võimalik, et mitmete praeguste juhtivpoliitikute arvates ei ole masu olnudki? Kuidas on võimalik öelda, et need kes on töötud on ise selles süüdi ja et välismaale tööle minek ongi tore? Ometigi kuulete selliseid mõtteavaldusi pea igal nädalal meie tänaste riigiisade suust. Eestis elab 650 000 tööealist inimest. Nendest ca 100 tuhat inimest on töötud (registreeritud ja varjatud töötus kokku) ja 112 tuhat inimest töötab on viimase viie aasta jooksul välismaal tööl käinud ja 77 000 on praegu teinud ettevalmistusi välismaale tööle minekuks. Maakondades rahvaarv suureneb ainult Harjumaal ja Tartumaal, kõigist teistes elanke arv väheneb. Inimesed on meie riigi kõige suurem vara ja sellest ei ole praegune poliitika aru saanud.
Kuhu näitab sinu valimiskompass?
Kas elad maapiirkonnas või väikeasulas – Kullamaal, või Koluveres, Lihulas või Liivil, Martnas või Metskülas? Siis on sinu parim valik sotsid! Erakondadest on vaid sotsidel programmis tugev regionaalpoliitika osa. Väikeasulate toetamine, maamajanduse arendamine ja ühistranspordi tugevdamine on ainsad teed, kuidas kohalik elu alles jätta. 15% kütuseaktsiisist peab minema kohalikele teedele!
Kas oled talupidaja, tööline, teenistuja või väikeettevõtja? Kas sinu töötasu on Eesti keskmisest madalam või ulatub napilt keskmiseni? Ise oma kätega teenid perele elatist? Siis oled sina sotside valija! Sotsid kehtestavad õiglase tulumaksu. Sotsid vähendavad toiduainete käibemaksu 5%ni. Sotsid muudavad FIE-de maksustamise korra õiglaseks ja talutavaks, toetavad maamajandust, töölisi ja väikeettevõtjaid!
Kas sinu perre on lapsi tulemas, lasteaeda või kooli minemas? Siis oled sotside valija! Sotsid käivitavad uuesti lasteaedade programmi ja tagavad tasuta hariduse kuni keskkooli lõpuni. Kas sinu pere on tavaline Eesti pere Kullamaa vallas? Siis näitab sinu valimiskompass sotsiaaldemokraatide peale!
Peale selle – sotside hulgast sul on keda valida! Sotsiaaldemokraate Läänemaal esindavad kohalikud inimesed, kes tunnevad olusid ja inimeste probleeme. Nad on seni seisnud kohaliku elu arengu eest ja teevad seda ka edaspidi! Nad elavad Läänemaal, jäävad siia ja seisavad riigikogus maakonna huvide eest! Sa tunned ja tead neid!

Neeme Suur nr 401 Lääne maavanem

Südameasjaks riigikogus võtan kindlasti majandustegevuse toetamise maapiirkondades. Kogu Eesti peab elama!

Karjäär

Kirjutasin HWG ajalehte sellise artikli - äkki keegi tagab veel lugeda :)

Noor inimene! Oled sa mõtelnud, et mida tähendab karjäär sinu jaoks? Kas see on parima palgaga töökoht? Lõputu tõus ametiredelil? Või mis siis?
Tõenäoliselt on karjäär midagi hoopis muud. Üks normaalne elutee ei tohiks ju inimest viia sohu või tupikusse – karjeristidega aga nii tihti juhtub. Tegelikult on karjäär teadmine oma elutee kulgemisest. Teadmine sellest, kuidas ma tahan läbi elu minna – mida või keda tahan enda ees kohata ja mida tahan endast maha jätta. Karjäär on valikute jada. Karjäär on aus vastus küsimustele – kes ma olen, mida ma tahan, mida ma teen ja kuidas ma teistega suhtlen.
Eks algab oma tee valik hommikul vannitoas – vahtides peeglisse, suu hambapastat täis, küsides endalt – kelleks tahan saada? Kes mulle vastu vaatab? Isikuomadused määravad suures osas meie edasise elutee. Öeldud on, et edust moodustab 90% töö ja 10% anne. Kuid...kas ikka on mõttekas endale kõigest hingest selga toppida riiet, mis selga ei mahu? Või valida pigem riietus, mis mulle sobib ja milles ma ennast mugavalt tunnen? Süüa teevad paljud, kuulsaid kokki on vähe? Miks nii? Sest head kokad teevad oma tööd loominguliselt ja kirega – need omadused aga ei ole õpitavad – need on küll arendatavad, kui peavad tulema inimesest seestpoolt.
Lisaks isikuomadustele on oluline aspekt veel tahe ja pealehakkamine. Mina tahan - nii egoistlik ja nii vajalik lause! Tahan saavutada midagi! Tahan ehitada midagi, mis alles jääb? Kui inimene on tahtetu... jah teda on siis võimalik sundida...hirmutada: jääd nälga sindrinahk, jääd rumalaks, naiseks või meheks sind keegi endale ei taha ja teist sugupoolt näed ainult arvutist või FasionTV-st. Kuid tegelikult on nii, et inimesed harjuvad ära hirmutamisega ja ei karda enam. Ma ei tahagi, mulle pole vajagi, ma ei saa hakkama – need on õpitud abituse hoiakud, mis meie elutee kraavi kisuvad. Inimene peab ise kõndima – kättpidi vedamine on võimalik, aga see on väsitav ja toimib ainult lühikese aja jooksul. Kui tahad edasi jõuda, siis pead seda ise tahtma.
Eriti tore poiss või tüdruk on selline, kes on tark, väljendab ka valmisolekut, kui ühtegi asja ette ei võta. Seda, milleks te võimelised olete, saab hinnata ainult teie tegude järgi! Kui tahad muusikat teha, siis otsi raha, osta kitarr, hangi tuurivihik ja õpi kitarri mängima. Kannata ära valu ja villid sõrmeotstes – see läheb mööda. Kui sa seda kõike ei tee, siis piirdub sinu muusikukarjäär netist allatõmbamisega ja kujutlemisega, kui vahva sa ise laval oleks. Noore inimesena on tükk aega võimalik hoogu võtta, teeselda oskamist, teeselda tahtmist ja pealehakkamist – kuid kui ei järgne reaalseid tegusid, siis sa avastad ennast üksi toast ja keegi ei kuula enam sinu heietusi, et võiks bändi teha. Õpi mingit valdkonda eriti hästi, tee muusikat, tee sporti, tegele kunstiga, tee õpilasfirmas äri, käi linde vaatlemas ja õpi nende ladinakeelsed nimed pähe –no mida iganes. See kes teeb – see on tegija.
Läbi elutee ei lähe keegi üksinda. Teistega arvestamist on vaja igal hetkel – ka selleks, et sul võiks olla perekond, et saaksid tänavaliikluses autojuhina osaleda. Inimene elab sõltuvuses teistest inimestest ja teised inimesed sõltuvad temast. Mida kõrgemale ronid ametialasel karjääriredelil, seda rohkem on neid kellest sina sõltud ja kes sinust sõltuvad. Kui sa just ei planeeri endale üksiku inimese üksikut elu pisikeses üksikus toas, kus keegi sind ei näe ja sinust puudust ei tunne. Aga see oleks üks väga kurb lahendus.
Edukas elutee –see on head ja sinuga ühte moodi mõtlevad inimesed sinu ümber, mõnus pereelu, rahuldust pakkuv töö, meeldiv hobi ja midagi, mis sinust maha jääb – olgu siis laulud, lapsed või lapitekid, istutatud puud või betoonist pargipingid. See ongi sinu karjäär. Minu enda puhul on tööalane tegevus mind viinud metsavahist maavanemaks. See aga ei ole aga peamine. Peamine on – hooli inimestest enda ümber, hooli oma kodust ja jäta endast jälg!