Karjäär

Kirjutasin HWG ajalehte sellise artikli - äkki keegi tagab veel lugeda :)

Noor inimene! Oled sa mõtelnud, et mida tähendab karjäär sinu jaoks? Kas see on parima palgaga töökoht? Lõputu tõus ametiredelil? Või mis siis?
Tõenäoliselt on karjäär midagi hoopis muud. Üks normaalne elutee ei tohiks ju inimest viia sohu või tupikusse – karjeristidega aga nii tihti juhtub. Tegelikult on karjäär teadmine oma elutee kulgemisest. Teadmine sellest, kuidas ma tahan läbi elu minna – mida või keda tahan enda ees kohata ja mida tahan endast maha jätta. Karjäär on valikute jada. Karjäär on aus vastus küsimustele – kes ma olen, mida ma tahan, mida ma teen ja kuidas ma teistega suhtlen.
Eks algab oma tee valik hommikul vannitoas – vahtides peeglisse, suu hambapastat täis, küsides endalt – kelleks tahan saada? Kes mulle vastu vaatab? Isikuomadused määravad suures osas meie edasise elutee. Öeldud on, et edust moodustab 90% töö ja 10% anne. Kuid...kas ikka on mõttekas endale kõigest hingest selga toppida riiet, mis selga ei mahu? Või valida pigem riietus, mis mulle sobib ja milles ma ennast mugavalt tunnen? Süüa teevad paljud, kuulsaid kokki on vähe? Miks nii? Sest head kokad teevad oma tööd loominguliselt ja kirega – need omadused aga ei ole õpitavad – need on küll arendatavad, kui peavad tulema inimesest seestpoolt.
Lisaks isikuomadustele on oluline aspekt veel tahe ja pealehakkamine. Mina tahan - nii egoistlik ja nii vajalik lause! Tahan saavutada midagi! Tahan ehitada midagi, mis alles jääb? Kui inimene on tahtetu... jah teda on siis võimalik sundida...hirmutada: jääd nälga sindrinahk, jääd rumalaks, naiseks või meheks sind keegi endale ei taha ja teist sugupoolt näed ainult arvutist või FasionTV-st. Kuid tegelikult on nii, et inimesed harjuvad ära hirmutamisega ja ei karda enam. Ma ei tahagi, mulle pole vajagi, ma ei saa hakkama – need on õpitud abituse hoiakud, mis meie elutee kraavi kisuvad. Inimene peab ise kõndima – kättpidi vedamine on võimalik, aga see on väsitav ja toimib ainult lühikese aja jooksul. Kui tahad edasi jõuda, siis pead seda ise tahtma.
Eriti tore poiss või tüdruk on selline, kes on tark, väljendab ka valmisolekut, kui ühtegi asja ette ei võta. Seda, milleks te võimelised olete, saab hinnata ainult teie tegude järgi! Kui tahad muusikat teha, siis otsi raha, osta kitarr, hangi tuurivihik ja õpi kitarri mängima. Kannata ära valu ja villid sõrmeotstes – see läheb mööda. Kui sa seda kõike ei tee, siis piirdub sinu muusikukarjäär netist allatõmbamisega ja kujutlemisega, kui vahva sa ise laval oleks. Noore inimesena on tükk aega võimalik hoogu võtta, teeselda oskamist, teeselda tahtmist ja pealehakkamist – kuid kui ei järgne reaalseid tegusid, siis sa avastad ennast üksi toast ja keegi ei kuula enam sinu heietusi, et võiks bändi teha. Õpi mingit valdkonda eriti hästi, tee muusikat, tee sporti, tegele kunstiga, tee õpilasfirmas äri, käi linde vaatlemas ja õpi nende ladinakeelsed nimed pähe –no mida iganes. See kes teeb – see on tegija.
Läbi elutee ei lähe keegi üksinda. Teistega arvestamist on vaja igal hetkel – ka selleks, et sul võiks olla perekond, et saaksid tänavaliikluses autojuhina osaleda. Inimene elab sõltuvuses teistest inimestest ja teised inimesed sõltuvad temast. Mida kõrgemale ronid ametialasel karjääriredelil, seda rohkem on neid kellest sina sõltud ja kes sinust sõltuvad. Kui sa just ei planeeri endale üksiku inimese üksikut elu pisikeses üksikus toas, kus keegi sind ei näe ja sinust puudust ei tunne. Aga see oleks üks väga kurb lahendus.
Edukas elutee –see on head ja sinuga ühte moodi mõtlevad inimesed sinu ümber, mõnus pereelu, rahuldust pakkuv töö, meeldiv hobi ja midagi, mis sinust maha jääb – olgu siis laulud, lapsed või lapitekid, istutatud puud või betoonist pargipingid. See ongi sinu karjäär. Minu enda puhul on tööalane tegevus mind viinud metsavahist maavanemaks. See aga ei ole aga peamine. Peamine on – hooli inimestest enda ümber, hooli oma kodust ja jäta endast jälg!