Lugesin tänast LE-d ning seal olnud artiklit Haapsalu Sanatoorse ja Vidruka teemal. Näen suurt probleemi selles, et HSIs ravisuuna osakaal väheneb. Mida vähem on HSIs raviteenuseid ja med-personali, seda väiksem on HSI spetsiifiline nišš vabariiklikul haridusturul ja seda suurem surve sinna suunata lihtsalt õpiraskustega või kerge vaimupuudega lapsi. Ja omakorda - seda segasem on Vidruka tulevik.
Haapsalu on suuteline pakkuma kvaliteetset raviteenust HNRK ja loodava kompetentsikeskuse toel nii meie SPA-de, kui ka HSI kaudu ja seda kogu riiki (ja HNRK ja SPA-de osas ka lähivälismaad) silmas pidades. Vidruka aga peaks tegelema just õpiraskustega, kergema või raskema vaimupuudega lastega ja seda just oma maakonda või naabermaakondi silmas pidades. Nii oleks mõlemal haridusturul olemas oma koht ja klientuur.
Koolide liitmist ma siiski oma ideeks nimetada ei saa. Kahju, et Lehtele selline mulje minu ettekandest Vidrukal jäi. See mõte on käinud läbi vestlustest haridusministeeriumi esindajatega. minu seisukoht siinkohal on, et kui kooli omanik (HTM) tahab koole liita, siis mis seal ikka. Ka ühe koolina on võimalik tegutseda kahel õppekohal. Mõlemal koolil on praegu tugev juhtkond, kahepeale saaks nad ikka väga tugeva meeskonna ja keegi nende hulgast tööta küll ei jääks. Oluline on aga HSI-s ravisuuna säilimine ja tugevdamine ja mõlema kooli säilimine õppekohana.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar