Siseministeerium on tulnud viimasel perioodil tulnud välja kahe huvitava eelnõuga, millest mõlemad puudutavad karistuse asendamist. Eelmisel kuul oli tutvustamisel eelnõu, mis käsitles seksuaalkurjategijate vabaduskaotuse asendada vabatahtliku keemilise ja psühholoogilise raviga.
Nüüd siis anti menetlusse eelnõu, mille sisuks on välismaa kodaniku vangistuse asendamine vabatahtliku lahkumisega riigist. Seletuskiri ütleb: Nimetatud kokkuleppe sõlmimisel võib kohus jätta süüdimõistetud välisriigi kodaniku suhtes tähtajalise vangistuse tingimisi täielikult või osaliselt kohaldamata või vabastada ta enne vangistuse tähtaja lõppemist, kui välisriigi kodanik lahkub Eesti Vabariigist kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras ning ei pöördu tagasi tema suhtes kehtestatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. … Eelnõu eesmärgiks on vähendada Eestis välisriigi kodakondsusega kinnipeetavate arvu ja motiveerida välisriigi kodakondsusega süüdimõistetuid kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduma.
Sellist võimalust ei pakutaks raskemate kuritegude – nagu mõrvad, vägistamised, terrorism jms puhul. Eelnõu ei muudaks seni kehtivat väljaandmise korda. Kui kurjakas võtab siiski nõuks naaseda ja vahele jääb, siis pööratakse karistus uuesti täitmisele. Eelduseks on ka muidugi reisidokumendi olemasolu ja asjaolu, et päritolumaa karistatu vastu võtab. Asi iseenesest oleks nagu õige. Siiski on siin kaks asjaolu – üks eetiline ja teine praktiline.
Eetilisest küljest – eenõu kohaselt loetakse juhul, kui karistatu täidab kokkulepet, karistus kantuks. See tähendabki seda, et tuli keegi Eestisse, tekitas siin kellelegi kehavigastuse, sai kaks aastat vangistust. Nüüd talle öeldakse, et tore, mine minema, siis ei pea kinni istuma. Tegemist ei ole ju väljaandmisega – kus päritolu riik taotleb kurjategija väljaandmist, et ta kodumaal karistuse lõpuni kannaks. Tegemist on vangistuse asendamisega vabatahtliku lahkumisega ja sissesõidukeeluga leppimisega.
Teine osa on praktiline külg. Arusaadav on juhtum, kus välismaalane on pärit väljastpoolt Shengeni viisaruumi piire. Siis on tal tagasi tulemiseks viisat vaja. Suurem osa meie välismaistest kinnipeetavatest ongi Vene riigi kodanikud. Kui aga tegemist on naabermaadega meie oma heas euroliidus? Sissesõidukeelu täitmise kontrollimine viisaruumis sees on ikka päris keeruline – kui mitte praktiliselt võimatu. Varastas keegi naabermaalane Lihulast auto, lasti siis minema, tuleb tagasi ja varastab Valgas edasi… Kuidas selline võimalus meie turvalisust tõstaks, sellest ei saa mina küll aru. Küsisin ka minister Vaheri käest eelnõu ettekandmisel samad küsimused. Minister vastas, et vangistuse asendamine on vaid võimalus ja juhul, kui on oht, et kurjakas kokkulepet rikub, siis talle seda võimalust lihtsalt ei anta. Nojah. Eks ta õige on. Tegemist on kaalutlusotsusega. Sama seis, kui seksuaalkurjategijate puhul. Vanglas vähem rahvast ülal pidada… seda igatahes. Aga turvalisus?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar