3.7.12

Kes juhib?

Liikluspolitsei praktikast on olnud kuulda juhtumitest, kus selleks hetkeks, kui inspektor tee peal tuigerdanud autoni jõuab, ei istu juhiistmel kedagi. Tagumine iste on aga täis innustunult pead raputavaid tegelasi, kes ühest suust kinnitavad, et nende käed küll roolini ei ulatunud. Pisut sarnane tunne tekkis mul peale seda, kui rahandusminister Jürgen Ligi juunikuu keskel tutvustas riigikogu saalis seadusemuudatust, mis käsitleb maksu – ja tolliameti regionaalse struktuuri kaotamist. Tegelikult ei tekitanud küsimusi see, kuidas maksu – tolliamet on üles ehitatud, vaid see, millise ülesehitusega on teised riigiasutused ja kas riigiasutuste struktuur soosib, või pigem takistab koostööd.

Pudru ja kapsad
Praegu on olukord, kus igal riigiasutusel on oma ülesehitus. Paljudel riigiasutustel on maakondade tasandil teenindavad üksused või spetsialistid, mõnel ei ole. Suuremal osal asutustest on regiooni tasandil juhtimisüksused – MTA-l tahetakse nüüd regionaalne struktuur ära kaotada. Häda on aga selles, et kui ühel asutusel on kaks nn regiooni (näiteks sotsiaalkindlustusamet) siis teistel jällegi neli (näiteks maanteeamet), keskkonnaametil kuus , veterinaar – ja toiduametil on aga iga maakond omaette üksus. Üks maakond võib kuuluda ühel ajal lausa kolme erineva regiooni koosseisu. Nii on kuulub Järvamaa maanteeameti Ida- regiooni koosseisu, terviseameti Põhja-regiooni koosseisu, Päästeameti Lääne- regiooni koosseisu. Tegelikult on tegemist ühe suure portsu pudru ja kapsastega, mis ei tule kasuks ei inimeste teenindamisele, ega asutuste töö korraldamisele. Segadusele riigiasutuste töö korraldamises on viidanud ka OECD, kelle põhjalik raport Eesti riigi juhtimise kohta avalikustati eelmisel aastal.

Igaüks vaatab ise, kuidas saab
Riigikogu saalis küsisin rahandusministrilt, kuidas maksu – ja tolliametis planeeritav muudatus riigiasutuste koostööd mõjutab ja kas siis lõpuks kaovad ka teistel riigiasutustel regionaalsed üksused ära? Minu küsimist toetas Aivar Sõerd, kes päris, et kas ei peaks riigiasutuste struktuure kujundama ühtsest nägemusest lähtudes, mitte ükshaaval. Rahandusminister avaldas aga arvamust, et sellise küsimuse peaks esitama kas regionaalministrile või peaministrile, sest rahandusministeerium ei ole selles asjas eestvedaja . Ja et ministeeriumid ja ametid on oma valikutes suhteliselt vabad. Ehk siis – igaüks vaataku ise, kuidas parem on ja hakkama saab!

Ju unustas rahandusminister sellel hetkel ära, et vastavalt seadusele kuulub avaliku teenistuse ja avalike teenuste arendamine otseselt rahandusministeeriumi ülesannete hulka. Samuti näeb regionaalministri ülesannete loetelu ette regionaalhalduse kavandamist ja koordineerimist. Paraku oli see vist paar kuud tagasi, kui regionaalminister teatas, et tema teiste töösse ei sekku. Nimelt nägi riigikontroll tollal just regionaalministrit kandvas rollis, tegelemaks maapiirkondades teenuste kättesaadavuse parandamisega. Regionaalminister teatas siis aga oma vastulauses, et tänan ei - kui nõu vaja, siis ikka annan, kuid kuna teenused on erinevate ministeeriumide vastutusalas, siis iga ministeerium tegeleb ise oma asjadega. Nüüdseks on siis mõlemad asjakohased ministrid teatanud, et kui tegemist teiste ministeeriumidega, siis nemad koordineerivat rolli ei kanna. Peaministrilt oodata avaldusi riigiaparaadi tõhusa juhtimise osas. Vaevalt küll. Kes siis juhib?

Poliittehnoloogiate juhtimisel
Tänaseks päevaks on juhtiv jõud selgeks saanud. Selleks on hoopis justiitsminister, kes tuli välja riigireformi algatamise mõttega. Seejuures aga ei olnud põhiteemaks mitte teenuste kättesaadavus, mitte riigiasutuste ülesehituse loogika ega koostöö, vaid hoopis maavalitsuste kaotamine ja maavanema institutsiooni likvideerimine. Tegelikult mõtleb ennast selleks juhtivaks jõuks hoopiski koalitsiooni juhtgrupp, kes on mures mitte riigi hea toimimise vaid hoopiski enda võimul püsimise pärast. Need kaks laulu on aga vägagi erinevatest ooperitest.
Ühiskonnateadlane Annika Uudelepp on 2011 aastal Maalehe veergudel ütelnud, et avaliku halduse korraldamine ei ole Eestis kedagi sügavalt huvitanud. Ma ei tea, keda teadlane täpsemalt silmas pidas, kuid usun, et suurt hulka inimesi ja nende hulgas ka sotsiaaldemokraate huvitab väga, et meie riik oleks tegus ja tõhus ja parimalt korraldatud ja töötaks oma inimeste huvides. Miks see on oluline? Sest teist riiki meil ei ole.

1 kommentaar:

  1. Nii nagu kiiruskaamerate puhul saab "tuvastamatu juhi" puhul trahvi omanik, nii peaks ka riigireformi puhul peaministrit praadima.
    Pealegi, sellise teema puhul ei saa olla, et üks minister vastutab. Vastutavad kõik ministrid koos naha ja kõrvadega.

    VastaKustuta