Töid, tegemisi ja mõtteid septembrikuust

Külaskäik Lüganusele ehk omavalitsuste liitumisest

06. 09 külastasin Lüganuse valda. Neil seal kõne all liitumine Püssiga. Pikemas perspektiivis isegi Kiviõliga koos suurema omavalitsuse moodustamine kõne alla võiks tulla. Vaatasin läbi Eestis toimunud liitumised ja nendega seotud positiivsed ja negatiivsed asjaolud. Rääkisin neile Läänemaa kogemustest – kuidas ja miks Lihula kokku sai ja kuidas ja miks teised pole kokku saanud. Seni on Eestis liitunud 51 omavalitsust, millest on siis järgi jäänud 22 omavalitsust. Kõige suurem liitumiste aasta on olnud 2005 aasta, kui 14 valda ühinesid neljaks vallaks. 2009 oli ainult üks ühinemine ja 2013 seisab ees ja plaane tehakse Eestis mitmeid. Läänemaal meil seni tõsiseid jutte küll ei ole. Mismoodi siis sellesse liitumisse suhtuma peaks? Olen ise vallavanemana kahel korral liitumisettepanekut teinud. Siit võib juba välja lugeda positiivse suhtumise.  Miks need ettepanekud ei ole läbi läinud… Siin tuleb mängu Läänemaa asustuse omapära – meie kogukonnad on väga iseseisvad ja isepäised  J . Tõenäoliselt on Läänemaa puhul lahenduseks just maakondliku taseme tugevdamine, mitte omavalitsuste kõigest hingest liitmine. Mujal Eestis, kus asustus tihedam ja kogukonnad sidusamad, on lood teisiti ja liitumine on kaasa toonud positiivseid arenguid. Iga juhul aga ei asenda omavalitsuste liitmine tugevat maakonna tasandit. Liitumine on hea, kuid tugev maakondlik tasand on hädavajalik.

Rannarootsi kultuuripärand on Läänemaa pärl

07.09 toimus Tallinnas järjekordne rannarootsi kirikuvarade töögrupi kokkusaamine. Nagu ikka – laua taga maavalitsus, valdadest inimesed, kultuuriministeerium, kiriku esindajad ning  rannarootsi kogukondade esindajad siit –  ja sealtpoolt  merd. Meeldetuletuseks niipalju, et pikaajaline protsess, (mille eesmärgiks oli rannarootsi kirikute varade tagasitoomine kodukirikutesse või kodumaale ning selle läbi kogukondade liitmine ja rannarootsi asualade kohaliku eripära väärtustamine) sai alguse 2008 aastal Lääne maavalitsuse ja praostkonna ühiskomisjoni  istungilt. Vaheetapina allkirjastati heade kavatsuste protokoll 2010 aastal Olavipäeval Vormsis. Nüüd on aeg edasi läinud, teema ei ole soikunud vaid areneb jõudsalt edasi. Kultuuriministeerium on koostanud inventuuri kirikuvaradest Eesti muuseumides, samasugune inventuur on koostatud Rootsi poolel. Juba hakatakse ka lahendusteni jõudma. Rootsis tegutsevad kodukandiühingud otsivad kokkuleppeid nende esemete osas, mis Rootsis on, Eesti poolel kaalutakse võimalusi kas varasid kodukirikutesse deponeerida või vähemalt näituseid korraldada – sõltuvalt kodukiriku vastuvõtuvõimekusest. Miks seda kõike tehakse – sellepärast, et rannarootsi kultuur on Läänemaa eripära. Eripära aga rikastab J

Suures saalis - finantstehingute maksust

10.09 – algas sügisistungjärk. Esimene päeva osas olid kõigepealt huvitavad kaks kõnet -  Ergma ütles, et pidage riigikogust lugu ja ärge sõimake meid, president ütles, et ongi vaja sõimata, kui selleks põhjust antakse ja  rõhus usaldusväärsuse taastamisele.   Peale kõnede oli aga huvitav arutelu finantstehingute maksu üle. Nagu teate - selleteemaline arutelu nii Eestis kui Euroopas käib pidevalt. Eestis on teema aktuaalne, sest pankade poolt väljaviidav kasum on märkimisväärne. Pidevalt on üleval küsimus – kuskohast võtta raha ühiskonna vajaduste rahuldamiseks ja ka majanduslanguse korral vajalike varude moodustamiseks. Sellel teemal vastas arupärimisele peaminister. Tema vastus küsimusele, kas Eesti peaks kehtestama finantstehingute maksu oli selline :… „Kui finantstehingute maks leiab toetust valdavas osas Euroopa Liidu maadest, siis mina isiklikult pean otstarbekaks Eestiski see maks kehtestada. Kui seda aga vähe toetatakse ja kui Rootsi seda üldse ei toeta, siis tuleks väga tõsiselt kaaluda, kas sellise maksu kehtestamine Eestis oleks otstarbekas.“   Varem on peaminister ütelnud, et Eestil on seni puudunud iseseisev aktiivne rahanduspoliitika.  Nagu näha, selline suund jätkub. Kui Eesti juba nii varmalt Euroopas omaseid maksutrende jälgib, siis äkki kehtestaksime siiski astmelise maksustamise ja diferentseeriksime rohkem oma käibemaksu?  Euroopas on kombeks oma inimest eest hoolt kanda…

 Õiguskomisjonis : Karistusseadustiku muutmine

10.09. Esimesel sügisesel töökoosolekul oli justiitsminister komisjonis mitme eelnõuga. Üks näiteks karistusseadustiku muutmine, millega piiratakse vangide õiguseid – näiteks elektrooniliste vahendite kasutamisel. See kõik vahva. Muu hulgas aga näiteks seatakse sisse kohustus vanglaametnikule ja vanglateenistuse ametnikule vastata teatud füüsilistele nõuetele…  Vanglateenistuse ametnike hulka käivad muuhulgas ka vastava osakonna töötajad ministeeriumis… Ma just mõtlesin kaitseväeteenistuse peale – ka seal on füüsilistele nõuetele vastavus teinekord see, mis teenistuse jätkamisel takistuseks saab. Kas nüüd tekib sama seis ka vanglateenistuses? Ma saan aru nendest, kes otseselt kinnipeetavatega kokku puutuvad. Aga miks füüsilised nõuded kõigile vanglateenituse ametnikele?

 Fraktsioonis: kelle arvelt õpetajate palgad – omavalitsuste arvelt?

10.09 Esimesel fraktsioon istungil oli arutelu selle üle, kuidas PGSi muudatused mõjutavad omavalitsuste rahakotti. Haridusmini seletuskiri ütleb, et üldse ei mõjuta…tegelikult aga? Tegelikult aga eelnõu oluliselt kitsendab seda ala, mille rahastamiseks omavalitsused saavad kasutada neile riigi poolt eraldatud haridusraha. Näiteks jääb välja n.ö investeerimiskomponent. Kui varasemalt oli haridusraha sees ka võimalus tasuda sellest rahast investeeringute eest ja selle jaoks oli ette nähtud eraldi lisasumma, siis uue eelnõu kohaselt eraldise kogusumma jääb küll samaks, kuid investeeringute eest tasumiseks seda enam kasutada ei tohi. Ma ei räägi sellest, et investeeringute summat kärbiti masuga 250 miljonilt kroonilt aastas 50nele miljonile. Põhjendus oligi nagu selline, et – summa niigi väike, mis seal siis ikka enam.  Samuti näiteks ei saks eelnõu kohaselt riigi poolt eraldatavate haridusrahade arvelt omavalitsus maksa enam eripedagoogidele. Samas jällegi loeb PGSi eelnõu üles koolis kohustuslikud eripedagoogid. Fraktsioon otsustas pöörduda omavalitsusliitude poole kirjaga, et saada nende muudatuste osas omavalistuste seisukohta. Saigi siis kiri koostatud ja ära saadetud. Vastust pisut aimasime ka – õpetajate palgaraha tõus järgmiseks aastaks võetakse suures osas omavalitsuste taskust.

Elektriraudtee juhtkonnaga kohtumine

12. 09 kolmapäeval kohtusin Lääne maavanema komisjoni koosseisus Elektriraudtee juhtkonnaga. Kohtumine oli üpris valgustav. Kõigepealt see, et olime seni olnud arvamusel, et Haapsalu raudtee osas on kindlasti vajalik just elektriraudtee väljaarendamine. ELRi rahvas aga ütles, et diiselrongi ja elektrirongi omavaheline ühendamine käib klõps – meetodil ja see ei ole mingiks takistuseks. Väga vabalt saaks Riisiperest Haapsalu poole sõita diisel. Teine asi oli see, et arvasime seni, et diiselronge peaks Haapsalu vahel liikumiseks  juurde soetama ja see teeks investeeringu kallimaks – kuna elektrirongid on juba piisavas koguses ostetud. Teada saime aga, et ei, ka diiselrongide ostetud mahust piisab ka Haapsalu teenindamiseks. See aga võimaldab meil, vähemalt esimese etapina välja pakkuda raudtee taastamist ilma kontaktvõrguta, ehk siis c´a 30 % odavamalt, kui esialgu plaanitud. See on oluline vahe ja loodetavasti teeb otsustamise lihtsamaks.

 Matsalu Loodusfilmide Festival

12. 09 kolmapäeval toimus järjekordne ja seekord siis 10nes MAFFi avamine. Käisin seal kohal, laupäevasel lõpetamisel ka. Maakonna kõige suurema rahvusvahelise kõlapinnaga üritus. Hea meel on, et festival on ennast kinnitanud Läänemaa-, Eesti- ja rahvusvahelisse kultuurilukku ja sinna püsima jäänud. Seda mis tehtud on, seda mälupilti ja seda kultuurikihti ei kustuta enam mingi väega, ei inimeste mälust ega ajaloost. Kui nii vaadata, siis festivali meeskond eesotsas Tiit Mesilaga saanud hakkama väga olulise asjaga ja loonud püsiva väärtuse. Loodan, et festivalil läheb ka edasipidi sama hästi, kui senini.

Kool - kool

Kuivõrd nüüd on mul jälle koolitee käia, siis õhtutega ei ole muret – need on sisustatud. Tallinna Ülikooli haldusjuhtimises magistriõpingud. Loengud on teisipäeva, neljapäeva ja reede õhtul ja laupäeviti, lisaks eelnev lugemine ja kirjalikud tööd.  Päris keeruline – kui seni olid päevad tihti kahekordse ülekattega, siis nüüd on tihti kolmekordsega.

Talgud – talgud

Septembri keskmine nädalavahetus läks talgute nime all. Laupäeval 15.09 korraldas vald talgud Risti raudteejaama juures. Pühapäeval jällegi KL Risti malevkond talgud Ristil malevkonna kodu juures. Kuna tahtsin kindlasti ühe päeva jätta ka kodusteks tegemistest, siis pidin valima. Seekord valisin valla ürituse kasuks. Raudteejaama juures võtsime kuivanud puid maha, eemaldasime rohtu asfaltkattelt, tassisime rdt-jaamast sodi välja, likvideerisime vanaks jäänud sirelihekki. Jaam on väljast juba päris kenaks saanud. Nüüd peaks seest ka paremaks saama, saaks ka reaalselt kasutusse võtta.

 Õiguskomisjonis – mis asi on perekond?

17.09 esmaspäeva õiguskomisjonis oli tõesti huvitav arutelu selle üle, kuidas iga seadusandlik akt püüab luua oma mõisted. Kultuurikomisjon küsis õiguskomisjoni käest, et kuidas õppelaenude ja toetuste seadus läheb kokku perekonnaseadusega. Paraku, pidime vastama, et kohe mitte ei lähe. See õppelaenude  -ja toetuste seadus on ju nüüd see, mis peaks võimaldama n.ö tasuta kõrgharidust pakkuda. Ehk siis – saad vajaduspõhist toetust 135 euri kuus, juhul kui õppekava täidetud ja sinu perekonna sissetulekud on allapool vastavat normi. Perekonnaks on  - kui oled abielus – siis naine, aga kui abielus ei ole, siis ema, isa õed, vennad, poolõed jne. Ehk siis, kui sa ei ole abielus ja sinu poolvend (või ema või isa või õde) saab head palka, siis sina toetust ei saa, sest eeldatakse, et sinu lähisugulased igal juhul osalevad sinu ülalpidamises.  Arvesse võetakse siis perekonnaliikmete keskmise sissetulek. Päris hull  mõte. Mitte sellepärast, et ema-isa suuremalt-jaolt osalevadki õppuri ülalpidamises, vaid sellepärast, et tihtilugu nad ei osale, sest nad lihtsalt ei jaksa, või kuid siis napilt-napilt, sest neil omal jätkub ka vaid napilt – napilt. Mis veel rääkida õdedest – vendadest ja poolõdedest – vendadest.  Muuhulgas – perekonnaseadus defineerib perekonda eelkõige abielus olevate inimeste, nende laste ja ühise eluaseme ja vara kaudu. Täiskasvanud eraldi elav laps abieluseaduse mõistes ei ole perekonna liige, küll aga eksisteerib ülalpidamiskohustus võimetuse korral, tulenevalt sugulusest. Sotsiaalhoolekande seaduses jällegi perekonna mõiste omamoodi lahti seletatud. Pudru ja kapsad.

Omavalitsused ja 20 aastat põhiseadust

19.09 osalesin TTÜs konverentsil, mis käsitles kohalikku omavalitsust põhiseaduse valguses. Räägiti põhiseaduse mõttest, kuidas seda koostati ja kuhu põhiseaduse järgimisega (või mittejärgmisega) on välja jõutud. Pikk päev ettekandeid, üks kriitilisem kui teine, tähelepanu all eelkõige kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse suhted. Tundub nii, et omavalitsuste ja keskvalitsuse vastasseis on jõudmas oma haripunkti (nagu ka muudel elualadel jälgida saame…) Lõpuks jääb üles aga küsimus – miks on asjad just nii nagu nad on? Miks riigivõim tsentraliseerib ja muutub aina rohkem ametkonna põhiseks? Miks ei ole omavalitsuste ja riigi vaheliste funktsioonide piirid selged? Miks väheneb omavalitsuste rahaline iseseisvus? Miks on haldusreform tegemata? Miks ei ole omavalitsuste koostööks sobilikku seadusandlikku keskkonda? Vastus on lihtne. Olemasolev olukord  - olgugi, et ei aita kaasa Eesti püsimisele, majanduslikule ja sotsiaalsele arengule – võimaldab võimul olla ja võimu teostada. Kui võimulolijad unustavad ära poliitika põhilise olemuse ja jätavad erinevatest poliitika definitsioonidest lauale vaid ühe – võimu haaramise ja võimul püsimisega seotud  - siis juhtubki see, mis praegu Eestis toimub.

SDE majandusarutelu Haapsalus

27.09 toimus Haapsalus arutelu majandusteemadel. Ettevõtjaid osales kaheksa. Esindatud olid praktiliselt kõik tegevusvaldkonnad – alates metsandusest kuni metallitööstuseni. Põhisõnum, mis arutelust välja koorus – oli vajadus ettevõtluse arengu suunamiseks. Praegune suund on ikkagi aina rohkem ühtlustamisele – olgu siis tegemist maksustamisega, ettevõtlustoetustega vms. Liigne lihtsus muutub aga primitiivsuseks ja primitiivsus saab juba takistuseks. Kui ei ole mingeid võimalusi ettevõtlust suunata, siis kogunebki kõik tegevus Tallinna ümber, kõigepealt töökohad ja siis inimesed. Ja nii surebki elu maakonnas välja. Ettevõtjad pidasid oluliseks üle vaadata kogu maksupakett ja käsitleda seda tervikuna. Peab võtma sihi, millist ettevõtlust tahame toetada järgmise 5-10 aasta jooksul. Vajalik on soodustada ettevõtlust, mis toodab suuremat lisandväärtust. Siin oli näha olulist erinevust praegusest suunast – kõigile ühe laua – ja rauaga.  Samas nähti ka olulisi võimalusi bürokraatia vähendamiseks ja asjaajamise lihtsustamiseks. Ettevõtjad leidsid, et riik peab võtma vastumeetmeid tööjõu väljavoolu vähendamiseks ning samas ka et ka tööjõu sissetoomine  võiks olla lihtsam - kontrollitud ja ka suunatud, aga lihtsam.  Räägiti ka krediidi kättesaadavusest väikeettevõtjatele ja riigihangete korraldamisest. Lõppkokkuvõttes – väga kasulik kohtumine oli ja andis kindlust, et oleme õigel teel.