16.6.13

Manipuleerimisest avaliku arvamusega ehk kuidas täita küsitlust...


Laupäeval potsatas  Läänemaal Risti aleviku inimeste postkastidesse rahvaküsitlus kõrgepingeliini trassi asukoha osas Läänemaal Risti alevikus. Praegusele 110 KV liinile tahetakse juurde panna ka  330 KV liin ja sellepärast muutub trassi ohutustsoon kaks korda laiemaks. Mastid pandaks uued ja kõrgemad, rohkem traate küljes ja oluliselt suurem pinge sees. Kogu plaani suur pilt iseenesest on õilis – see uus kõrgepingeliin jookseb Leeduni välja ja aitab ühte siduda Põhjamaade ja Baltimaade elektrivõrku. Mis aga Ristit puudutab, siis tõenäoliselt läheks kaduma suur osa maantee ja asula vahelisest haljastusest, nii männikut, kui kaasikut. 330 KV ohutustsoon on ju kaks korda laiem, kui endine liinikoridor.  Ega kõrgepingeliini mõjualas ka keegi eriti elada ei taha. Avalikul arutelul, mida aasta alguses vallamajas peeti, arvas Risti rahvas, et peaks kaaluma ka teisi alternatiive – kas viia liin teise kohta näiteks või kasutada maakaablit.  Nüüd ongi postkastis küsitlus alternatiivide kohta.
Kõigepealt tänud maavalitsusele ja vallavalitsusele. Seda sellepärast, et rahva teavitamisse tõesti tõsiselt suhtuti ja et see küsitlus üldse toimub.  Vastasel juhul oleks pandud uus ja võimsam liin paika, võetud mets maha ja korras.  Teine asi on aga küsitluse küsimused ise. Kas mulle nüüd ainult tundub, või ongi spetsialistide poolt läbiviidava küsitluse küsimused koostatud nii nagu arendajale vaja on? Teadagi on ju võimalik küsimus kokku panna nii, et saad sellise vastuse mida tahad. Seda nimetatakse avaliku arvamusega manipuleerimiseks. Küsimustikule tuleks kindlasti vastata. Aga Risti inimesed ei tohiks küsitlusest ära  kohkuda ja ennast kas eksitada või lausa lollitada lasta.

Küsimustes number neli, viis ja seitse on otseselt konksud sisse peidetud. Küsimus neli ütleb kõigepealt, et selle uue liiniga ohutus suureneb ja suureneb elektrienergia varustuskindlus. Kas see on meie jaoks oluline? Ju ikka – ohutus on ikka oluline. Veel ohutum oleks aga liin siis, kui ta asulast kaugemal kulgeks või siis asulaga külgnevas osas maa alla viidaks. Maa alla viimise alternatiivi meile kahjuks aga ei pakuta. 

Küsimuse neli viimane punkt on aga tõesti sigadus. Küsimus ise on selline:
...Kõrgepinge maa alla viimine on õhuliinidest 4 - 20 korda kallim ja uute ja rekitavate liinide maakaablisse viimine tähendaks pea samas suurusjärgus võrgutasude tõusu. Kui oluline oleks teie jaoks võrgutasude mitmekordne tõus elektriarvel? Üldse mitte oluline, pigem mitte oluline, ....jne.


Huvitav küll, kui sadu ja sadu kilomeetreid pika liini puhul sellest kaks kilomeetrit maa alla pannakse, kas see tähendab Risti elanike jaoks 4 - 20 kordset võrgutasude tõusu elektriarvetel? Ei tähenda. Jutt ei ole terve trassi maa alla viimisest. Jutt ei ole üleüldse kõikide Eleringi uute trasside maa alla viimisest. Jutt on sellest, kas Ristile jääb alles müratõke ja hulgaliselt kena männimetsa ja alevi park maantee ja asula vahel või mitte. Kahe kilomeetri kõrgepinge maa alla viimine aga ei mõjuta mitte mingil moel võrgutasu Risti elanike elektriarvel. Kas võrgutasude tõus elektriarvel oleks oluline? Muidugi oleks. Ükski inimene ju ei vastaks siin ei. Ainult et küsimuse sisus peitub vale väitega hirmutamine. Mina ise seda punkti pigem ei täida. Kirjutan juurde, et küsimusele ei saa vastata, sest väide ei ole tõene ja nii jääbki.

Viies küsimus on ka vahva. Kirjutage, mida te sellel konkreetsel alal teete ja kui tihti… Nojah – pargis käin jalutamas ja jaanitulel. Lapsed jooksevad kogu aeg metsas ringi. Aga suuremal osal kõnealusest alast ma ju ei tee midagi. Haljasvöönd kaitseb alevit müra ja heitgaaside eest ja on ka lihtsalt ilus. Kui tihti ma liini ja maantee vahelises kaasikus käin ja mis ma seal teen? Üldse ei käi ja midagi ei tee. Kas see tähendab et kaasiku võiks nagu maha võtta? Eks ma siis nii kirjutangi: Ala nr 3 - iga päev sõidan mööda ja kasutan vaatamiseks.  Iga päev olen oma õues ja samal ajal kasutan ka Ala nr 5 maanteemüra vähendamiseks.
Lõpetuseks aga küsimus number seitse. Küsijad tunnevad huvi, kas ma olen lihtsalt stagnant ja progressi pidur või siis pigem mitte. Ja nüüd on nii, et kui vastan et jah, ma ei taha muutusi, siis ütleb arendaja, et ah, nad seal ongi sellised. Kui ütlen, et olen muuutustele aldis, siis ütleb arendaja, et näed – põhimõtteliselt ju nad pooldavad muutust. Selle küsimuse vastus sõltub ju eelkõige kontekstist - ehk siis konkreetsest olukorrast. Ennekõige ootaks mina aga, et arutluse ja arvutamise alla võetaks ka selline variant, kus liin maakaablisse viiakse. Olgu siis see paar kilomeetrit neli korda kallim, kui muu osa liinist. Inimeste elukeskkond on ka midagi väärt. Väljapakutud variantidest aga tunduvad minu jaoks parimad need, kus liin on  alevist kaugemale maantee äärde viidud – ükskõik siis kummale poole teed. Vana liinikoridori saab siis täis istutada ja nii saaks meie alevi haljasvöönd veelgi tõhusam olema.



 

 

4 kommentaari:

  1. Kas 330 KV maha ajada on tehniliselt võimalik ? Päris kindel on võrgukaod, pingelang jms tehnilised jamad ja keegi peab need kinni makstama. See ei ole nii lihtne, et kopp maha ja korras. Variant oleks alalisvoolu konverterjaamad (a'la Estlink) ehitada kumbagi Risti otsa, aga see oleks puha hullus. Alar

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega ma ei teagi, milline see tehniline lahend oleks. Usun, et seda küsimust ei mõtelnud ülikooli omad ise välja, ju nad selle Eleringi käest said. Kui Elering ütleb et maakaabel on 4 - 20 korda kallim kui õhuliin, siis ju ta nii on. Ainult et -siin on ka viiekordne vahe sees. Hea oleks ikkagi teada, kas siis 4 korda kallim või 20 korda kallim. Ja kui on 4 korda kallim, siis võiks seda varianti tõesti kaaluda.

      Kustuta
    2. Kaablites, tavaliselt merekaablites nagu Estlink, väga suure pinge juures kasutatakse alalisvoolu vahelduvvoolu asemel, mis tähendab väga kalleid konverterjaamu. Miks liini ikka kaarega asulast mööda ei viida, näiteks diagonaalis üle raba? Või pole soovitav ka mitut autoteed ületada, st Risti-Virtsu.

      Kustuta
  2. Rabas on Natura ala. Iseenesest muidugi ei ole ka Natura alale võimatu maste panna... Ma ei tea tegelikult, kas kõrgepinge kaablisse panemise puhul on alalisvoolule üleminek hädavajalik igal juhul, või ainult pikemate vahemaade puhul? Nagu Estlink. Kas kaks kilomeetrit maas tähendab sedasama, mis kaheksakümmend. Küsituses oli kirjas, et hinnaerinevus on 4 - 20 korda. Ma siiski arvan, et lühikese lõigu puhul ei hakata konverteerima. Linnades kõik kaablid maa sees. kõrge - ja madalpinge omad, kui palju seal siis neid konverterjaamu on.

    VastaKustuta