Kes hakkab linna juhtima ehk kes petab keda?

Läänemaa ajakirjandus on viimasel ajal ette heitnud sotsiaaldemokraatidele, et meil puudub Haapsalus linnapeakandidaat. Etteheited lähevad sinnamaani, et meie tuntud ajakirjanik nimetab ilma linnapeakandidaatita kandideerimist valijate petmiseks. Et vaid linnapeakandidaat saab erakonna või nimekirja seisukohti piisavalt tutvustada ja on ainus orjentiir, mille järgi valija suudab oma valikuid teha. Et juhul, kui linnapea ei ole kohe teada, vaid peaks leitama konkursi teel, on valijad justnagu petta saanud. 

Ma ei ole Ivar Soopaniga nõus. See praegune käsitlus, mida Ivar laialt levitab on juhikeskse lähenemise ja autokraatse valitsemise põhimõtte kinnistamine. Kui teil oma nn "füürerit" ei ole siis teid ole olemas? See et meil on kaaskond, hulk ühte moodi mõtlevaid inimesi, kes tahavad linna juhtimise inimestele lähemale tuua, see asjaolu on nagu vähetähtis. See tähendab, et meie mõtted nagu ei väärikski kajastamist. Kui linnapea kandidaadi käest ei saa küsida, siis ei olekski nagu kedagi, kelle käest küsida? Miks ei võiks debatis või muus kajastuses meie nimekirja seisukohti avaldada Valdo Maisalu, Heli Kaldas, Ülle Kruus, Maie Kram või Tatjana Joonasing? Kas sellepärast, et ükski nendest ei näe ennast linnapea toolile istumas? See ei tähenda, et neil ei ole oma arvamust või meie nimekirjal ei ole oma selget agendat, mida me kavatseme Haapsalu volikogus ellu viia. Inimene ei tea, kes saab linna juhtima, kui valite sotse? Linna saab juhtima - üle hulga aja - jällegi linna volikogu ja linna volikogu saab olema avatud linna kodanikele. See on meie vastus. Meil käib nagu pidev trikoovoor ja uuritakse, kuidas ikka see linnapea kandidaat suhtub naistesse ja kas just too teine on just nii või naasugune. See asjaolu, et linna volikogu on suletud asutus, ei pane kedagi muretsema - ka neid keda peaks.  Sotsid seisavad avatud põhimõtte eest igal juhul, hoolimata sellest kes istub linnapea toolile.

Juhtimisstiil, mille Haapsalu praegused ainuvalitsejad juurutanud on, on ju kõigile näha. Küsige volikogu liikmete käest, kui muidu ei usu. Pigem võiks öelda, et praegused volikogu valimised on tõesti inimeste petmine - valime volikogu liikme, aga kõik otsustab ikka linnapea ise, või siis hea küll - kaksainsus - linnapea ja volikogu esimehe isikus. Miks need ülejäänud seal üldse siis figureerivad? Teine küsimus on see, kui omavahel kokku lepivad kaks erakonda, kellel kummalgi oli oma linapea kandidaat, tooli saab aga haarata ainult üks. Kas siis sellise kokkuleppe sõlmimine ei ole valijate petmine? Tegelikult ei seisne ju kohalikud valimised linnapea valimises vaid volikogu valimises. Paraku - seda fakti enam inimesed endale ei teadvusta ja ega valimiste teema avalik kajastamine ka sellele kaasa ei aita.  

Küsimus on, kas avaliku arvamuse kujundajad - nagu näiteks maakonna tippajakirjanikud - peavad juhikeskset lähenemist heaks võik halvaks. Võib olla oleks aeg hakatama mõtlema nii nagu Läänemere ääres võiks üks kogukond mõtelda, mitte nii nagu seda Vahemere ääres tehakse. Kui me nii juhikesksed oleme, võtame siis üle sealse juhtimispõhimõtte ja hakkame valima linnapead otsevalimistega ja volikogu ei ole enam otsustusorgan, vaid nõuandev organ linnapea juures.

Ja veel üks oluline asi. Kui me avalikus sfääris toimetame, siis asjad saava oma nime siis, kui keegi neile nime annab. Nime andmine aga sõltub nime andjast, mitte asjast endast. Kui ilma linnapea kandidaadita kandideerimist Ivar nimetab valijate petmiseks, siis on see praegu nime saanud. Mina nimetan ainult linnapeakandidaatidele keskendumist linna, kui demokraatliku kogukonna mahakandmiseks.