28.2.14

Balti Assamblee majanduskomisjon arutas Rail-Baltica teemat. Leedu probleemid.


Kui Eestis ja Leedus on olukord enam-vähem selge, siis Leedu on Rail Baltika osas raskete küsimuste ees. Tõsi  - ka Eestis on üleval küsimusi– kas ehitada raudtee Tartu või Pärnu kaudu, kuidas vähendada võimalikku kahju kohalikele kogukondadele ja keskkonnale ? Lätlased võitlesid selle eest, et trass siiski Riiast ( lennujaamast)  läbi läheks. Lätlased saavutasid edu – trassi muudeti.  Meie selgitame asjaolusid ja tõenäoliselt saame ka ühisele arusaamale, leedukad aga seisavad vägagi keeruliste probleemide ees.
Kõigepealt fakt, et Rail-Baltica trass ei lähe läbi Vilniusest vaid Kaunasest. Kui tuua paralleeli Eestiga, siis tähendaks see, et Rail-Baltica tuleks küll Tartu kaudu - aga lõppeks Tartus ära.  Asjaolu, et pealinn, 60% SKPst ja 20% elanikkonnast ei ole trassil, vaid 100 km eemal, on leedukate jaoks vägagi häiriv. Nüüd püütakse leida võimalust Vilnius – Kaunas vahelise , n.ö lisaharu  lülitamiseks projekti osaks. See on aga keeruline, kuna raha oli planeeritud  „nii-otse-kui-saab“  ja ilma igasuguste harudeta.

See siiski ei ole ka kõige raskem probleem. Tõenäoliselt, nähes leedukate argumendi kaalukust, suudetakse leida võimalused ja Vilniuse haru projekti sisse lülitada. Hoopis keerulisem on aga teema, et Poola piirist Kaunaseni juba ehitatakse uut raudteed. Euroopa Liidu ja Leedu riigi raha eest juba tehakse sinna uus euroopa laiusel raudtee. See tee saab 2015 aastal juba valmis. Leedu on sellest projektist maksnud 40% ehk  päris suure summa – 300 milj eurot. Seda projekti leedukad ise nimetavad Rail-Baltica 1, projekt plaaniti ja alustati juba tükk aega tagasi. Nüüd aga näeb uus, ehk siis leedukate jaoks Rail Baltica 2 projekt ette, et samal suunal ehitatakse teine, paralleelne liin.

Vahe seisneb selles, et  see esimene, kohe valmiv liin on küll eurolaiusel, kuid n.ö sinkadi-vonkadi ja võimaldab kiirust kuni 120 km/h. Uus trass aga võimaldaks kuni 240 km/h ehk siis kiirrongi. Huvitav on ka fakt, et Poola piirist edasi Varssavi poole saavad rongid edasi liikuma ikkagi mitte kiiremini kui 120 km/h (või osaliselt ka ehk 160 km/h). Poola vaatab pigem lõuna – ja lääne-suunas ja ei kavatse suuri summasid põhja-suunda panna.

Leedukad küsivad nüüd – kas me peame uuesti kulutama suure summa ja ehitama teiste, kiirema liini esimese kõrvale, selleks, et tõsta kiirust Kaunasest Poola piirini ( umbes 80 km) kahekordseks? Edasi Poolas tuleb kiirus nagunii maha võtta. Ajavõit oleks umbes pool tundi, omarahastus umbes 70 milj eurot. Leedukad küsivad, kas ei saaks seda esimest liini arvestada juba teise, kiirliini osaks ja leppida sellega, et seal on kiirus madalam. Kui me lisame kogule selle probleemide paketile veel teadmise, et Leedu mõistes 2/3 trassist asub n.ö põhjasuunas, ehk siis ei huvita otseselt leedukaid, vaid võimaldab eestlastele ja lätlastele kiiret ligipääsu Euroopale. Lisame veel tahtmise edendada ka ida-suunalist raudteeliiklust, ja siis saame enam vähem küsimuste ringi, mis Leedu ees, seoses Rail Balticaga seisavad.

Nende küsimuste lahendamiseks on aega napilt. Taotlus Euroopa komisjonile tuleb esitada juba 2014 sügiseks, nii et väga põhimõttelised otsused tuleb  teha väga kiiresti. Arvestama peab ka, et erinevalt Eestist, teeb vastavad otsused Leedus mitte valitsus, vaid parlament. Taotlejaid on Euroopas hulgi, nii et mõnelgi oleks hea meel, kui kolm Balti riiki oma mõttega umbe jookseks.  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar