Olukord,
kus regionaalarengut on vaid ühe ministri mureks peetud, ongi meid viinud
sinna, kus me praegu oleme – regionaalne ebavõrdsus aina süveneb. Ehk mäletate
veel regionaalminister Kiisleri väljaütlemist, et „mina teiste töösse ei
sekku“. Lisaks tagasihoidlikule suhtumisele, senisel regionaalministril olidki
vaid napid võimalused mõjutamaks hariduse, transpordi või sotsiaalvaldkonna
arenguid. Aga just need valdkonnad mõjutavad kõige rohkem elu
võimalikkust väljaspool suurlinnu. Just hea ühistransport tagab töökohtade
kättesaadavuse ka kaugema nurga inimestele. Just koolide, lasteaedade ja
tervishoiuteenuste kättesaadavus moodustab olulise osa elukvaliteedist. Need ja
veel paljud teised küsimused ei ole aga regionaalministri haardeulatuses olnud.
Midagi on olnud põhimõtteliselt valesti.
Regionaalpoliitika
on jätkuvalt üks SDE poliitika nurgakividest. Regionaalpoliitika osakaal
valitsuse tegevuses peab suurenema, mitte vähenema. Nüüd võime öelda, et valitsuses ei saa olema
mitte üks vaid vähemalt kuus regionaalministrit. Loodame, et
Reformierakond meile ehk appi tuleb ja tegusate regionaalministrite nimekirja
valitsuses veelgi pikendab. Iga SDE minister on valmis kandma oma vastutusalas
hoolt selle eest, et oleks tagatud regionaalne tasakaal. Just ministeeriumide
vastutusalade kaudu seisab SDE hea selle eest, et inimeste õigused oleksid
kaitstud sõltumata nende elukohast, et töökohad ja teenused oleksid
kättesaadavad igas Eestimaa maanurgas.
Sotsiaaldemokraadid
tõid koalitsioonileppesse regionaalpoliitika mõiste ja nõude, et iga riigi strateegiline
dokument ja eelnõu peab sisaldama ka hinnangut regionaalsele arengule.
Regionaalareng ei saa olla ühe mehe soolo vaid peab olema läbiv joon iga ministri
tegemistes. Koordineeriv
funktsioon siinkohal peaks aga kuuluma otseselt peaministri vastutusalasse.
Nagu
teame, siis kuulub regionaalministri ametikoha kaotamine ka IRLi plaanide
hulka. Nemad seovad regionaalministri
ametikoha haldusreformi elluviimisega, nähes omavalitsuste liitmist, kui
regionaalministri peamist ülesannet. Seda, et haldusreformi protsess ei ole
olnud edukas, pidime ise paljude aastate jooksul tõdema. Haldusreform on hädavajalik
ja sellega tuleb kohe edasi minna. Koalitsioonileping näeb ette konkreetsed
toimingud juba 2014ndaks aastaks. Planeeritav muudatus on aga niivõrd oluline,
et selle eestkõnelejaks ei saa olla keegi muu kui peaminister. Ehk hakkab ka
Reformierakonna peaminister haldusreformi eestkõnelejaks, 2015 aastal
sotsiaaldemokraatide hulgast valitud peaminister teeb seda aga kindlasti.
Tere Neeme! Just-just ühistransport on regionaalpoliitiliselt tähtis ja eriti kommunikatsioonid ilma milleta ühistransport ei saa toimida. Need on riigile kuuluvad kõrvalmaanteed, millel toimub maakonna avalik liinivõrk. Täna ärgitas Sulle kommentaari kirjutama esmaspäevases Läänlases Ivar Soopani järgmine postitus "Hanila valla külaelanikud võitlevad parema maantee eest". Lisan siia lingi eelnimetatud loole: http://www.laanlane.ee/article/hanila-valla-k%C3%BClaelanikud-v%C3%B5itlevad-parema-maantee-eest. Täna kell 17.00 toimub Salevere külaelanike koosolek, millel on kutsutud Hanila Vallavanem Arno Peksar ja Maanteeameti Lääne regiooni Haapsalu esinduse peaspetsialist Urmas Robam ja teemaks kohalike riigile kuuluvate kõrvalmaanteede olukord. Lääne MV on antud olukorrast teavitanud Maanteeametit LMV kiri ettepanekud Teehoiukava 2014-2020 täiendamiseks, Riigikontrollile saadetud küsimustiku vastustes kohalike riigile kuuluvat teede olukorra kohta, Siseministeeriumile saadetud kirjades ja seda loetelu võiks jätkata. Mul on heameel selle üle, et ka kohalikud külaelanikud on kohalike riigile kuuluvate teede teema käsile võtnud. Omaltpoolt on Saluvere Selts esitanud kohaliku omaalgatuse programmi taotluse Salevere bussipeatusse uue bussiootepaviljoni rajamiseks ja ei ole jäänud ootama riigiasutuste tegevuse tulemusena olukorra paranemist. Helistasin täna Salumäe Seltsi projektijuht Ireen Kangrole ja kirjeldasin kohalike riigile kuuluvate teede eest astutud samme Lääne Maavalitsuse poolt. Ireen Kangro vastas mulle, et ega nad ei loodagi olukorra kiiret muutumist, kuid külaelanikud soovivad, et nende mured valla- ja riigiametnike poolt ärakuulatakse, et oleks dialoog riigi ja kodanike vahel ning et inimest kuulatakse olenemata tema elukohast.
VastaKustuta