Veebruar, esimene istunginädal

Veebruari esimest istunginädalat riigikogus ilmestasid mitmed laialdast vastukaja leidnud teemad. Nende hulgas olid töötuskindlustuse seaduse muutmine, päästekomandode sulgemise otsus, kõrgharidusreformi kinnitamine ja ACTA lepinguga ühinemine. Need teemad leidsid laialdast käsitlust ka avalikus meedias. Iseloomulik joon kõigi puhul on see, et ei avalik arvamus, meeleavaldused, sotsiaalpartnerid ega riigikogu opositsioon ei ole suutnud kõigutada valitsuse kindlameelsust. Siinkohal on ikka väga hea meel, et kodanikuühiskonnas ärkamine on toimunud. Kui arutelu ja vastuargumendid vaid opositsiooni poolt ette kantakse, siis on lihtne seda tagurlikuks opositsioonipartei poliitikaks tembeldada ja lihtsalt teerulliga üle triikida. Valjult välja öeldud avaliku arvamuse puhul see aga nii lihtne ei ole. Nüüd aga siis allpool enda tegevustest.

Teenuste kättesaadavus – arupärimine ja seminar

Kolmapäeval andsin üle arupärimise peaministrile. Arupärimine puudutab sama teemat, mis ka siin blogis mitu korda jutuks on olnud – teenuste kättesaadavust. Nii nagu Margetile lubasin ( ja ka Rea küsis FBs, et mida tegelikult teha saab) – tõstsin teema üles fraktsiooni esmaspäevasel istungil ning valmistasin ette arupärimise. Arupärimises on kümme küsimust teenuste kättesaadavuse ja regionaalpoliitika kohta. Arupärimise leiab riigikogu kodukalt – kõige lihtsam on minna minu nime alt, sealt arupärimised ja sealt kõige esimene reast. Loodan häid vastuseid.

Arutasime teenuste kättesaadavuse küsimust ka meie regionaalpoliitika tugirühma juhtidega IRList ja REFist. Siinkohal tahaks korra ohata. Paraku - me saame meestega ikka väga erinevalt aru turumajanduse võimalikest piiridest. Mina rääkisin kättesaadavuse standarditest, nemad mulle turumajandusest. Muidugi on jaekaubandus erasektori korraldada. Kui aga inimesed enam kuskilt leiba kätte ei saa, siis ei ole see turumajanduslik paratamatus, vaid avaliku sektori probleem, mis vajab lahendust.Swedbanki on veel võimalik survestada – aga kuidas sa survestad väikeettevõtjat, kes autokaupluse pidamisest loobub? Kui lõpuks taandub kõik transpordile, siis tuleb leiva, sularaha, hariduse, arstiabi ja transpordi kättesaadavust vaadelda üheskoos – ehk siis koordineeritult. Mul on tegelikult mõte, et erinevad kättesaadavuse kriteeriumid – olgu siis toiduained, arstiabi, transport, sularaha või algharidus – peaksid olema ühes dokumendis koos, ühes koos ja vähemalt valitsuse tasemel kinnitatud.

See meie arutelu ei olnud kergete killast. Siiski lõppes asi kokkuleppega, et korraldame KOV ja REG-POL tugirühmale seminari teenuste kättesaadavuse teemal. Mina panen nüüd kokku päevakava, otsin esinejad, kooskõlastan teistega ja korraldan ära. Seminar toimub esialgu informatiivsena. Seminari tulemusena vaatame, kas suudame ka ühtsele seisukohale jõuda.

Merepääste rajamisest

Siseminister käis õiguskomisjonis tutvustamas ministeeriumi poolt ette valmistatavaid seadusemuudatusi, mis on vajalikud merepääste loomiseks. Tegelikult toimus see juba jaanuari viimasel töönädalal… unustasin siis kirjutada. Nüüd aga on lähenemas eelnõusse parandusettepanekute tähtaeg ja kavatsen neid teha. Millised on siis minu tähelepanekud? Kõige põhilisem tähelepanek on see, et merepääste mõiste on loodud väga kitsana. Et tegemist on nn endise piirivalve ehk siis PPA juures tegutseva vabatahtliku üksusega – saan aru. Kuid miks peab seaduse tasemel piirama inimeste hulka, kes võib neid tulevasi päästjaid koolitada - ei saa aru. Väga selgelt on tõmmatud piir PA ja PPA vabatahtlike vahele, ehk siis nn merepäästjad laidudele ei lähe, rannikumeres ei tegutse. Praegu on merepääste tegevus piiratud ainult nn piiriveekogudega, ehk siis jõed ja sisejärved sinna hulka ei kuulu. Ehk siis Pärnus silla alt läbi ei sõida, Peipsilt ära Emajõele ei tule. Samuti on eelnõu kohaselt vabatahtlik merepäästetegevus ise ka piiratud ja seda nii, et eelnõu kohaselt päästetakse vaid inimesi ja sõidukeid. Aga kas looma päästetakse? Aga kui hulbib väärtusliku sisuga konteiner? Kas siis vabatahtlik merepääste appi ei tule? Vaat sellise sisuga küsimused eelnõu puhul. Panen kokku muudatusettepanekute paketi ja esitan ära.

Inimkaubanduse vastane seadus

Õiguskomisjonis on olnud tõsiselt arutelus inimkaubanduse vastane seadus – õigemini mitte seadus, vaid vastavate sätete loomine teistesse karistusseadustiku osadesse. Teemat käsitleti nii esmaspäeval, teisipäeval, kui neljapäeval. Menetlus on selle poolest olnud huvitav, et tegemist ei ole ( vähemalt minu pilgu läbi) poliitilise kemplemisega, vaid otsitakse üheskoos parimaid lahendusi ja sõnastusi. Jah, noh, arutelusid komisjonis ilmestab reformierakonna poolne surve muuta sätteid liberaalsemaks, kuid üldiselt töötab siin õiguskomisjon siiski üheskoos parima lahenduse nimel. Usun, et - koos sotsiaalsete partneritega – siin ka parim tulemus saavutatakse.

Balti Assamblee seminar Vilniuses – pangandus ja majanduskoostöö

Neljapäev ja reede möödusid minu jaoks Vilniuses. Seal toimus Balti Assamblee (ehk siis kolme Balti riigi parlamentide ühine seminar pangandusest. Oli hästi huvitav. Osalesid ka näiteks Islandi ja Beneluxi maade paralamentide esindajad. Väga palju oli jutuks n.ö omariiklike pankade ja rahvusvaheliste pankade roll. See on eelkõige Läti ja Leedu mure. Läti laskis ühe oma omariikliku panga põhja minna ja ühe päästis rahva rahaga ära. Praegu on Lätis 70% pangandusest Rootsi käes, Eestis ja Leedus 90%. Lätlased tegid ka ettepaneku omariikliku panganduse olulisust veel kord käsitleda ja koos spetsialistidega arutada. Eestit toodi palju positiivseks näiteks – just tänu riigireservidele, aga ka näitena, kuidas Rootsi pangad meie pangandust stabiilsena hoidsid. Samas rootslased kaebasid, et nende pangad on nii suured, et nende vee peal hoidmine käib Rootsi maksumaksjale üle jõu, et vaja on ulatuslikku rahvusvahelist koostööd. Väga palju räägiti rahvusvahelisest koostööst, järelvalvest ja kriise ennetavatest meetmetest. Räägiti sellest, et investeerimispangandus, kindlustusäri ja traditsiooniline hoiustamine tuleks omavahel lahus hoida. Beneluxi omad rääkisid sellest, et välismaised suurpangad ei ole huvitatud kohalikust riskiinvesteerimisest, innovatsiooni ja kohaliku majanduse toetamisest. Island rääkis samuti riikliku ja omamaise panganduse olulisusest ja rõhutas vajadust pangandussektorit rohkem maksustada. Leppisime kokku et teema tuleb sügisel uuesti jutuks.

Olen ka BA majanduskomisjoni liige. Seal räägiti palju energeetikast, aga ka transpordist. Minu teha jäi järelpärimine Balti Ministrite Nõukogule tuuleenergeetika arengute asjus.

Fotod BAst Vilniuses panen üles FB-sse.
Vaat selline nädal.