25 aastat Kaarepere Sovhoostehnikumi lõpetamisest

Täna 03.03. möödub mul 25 aastat tollase Kaarepere Sovhoostehnikumi, ehk siis praeguse Luua Metsakooli lõpetamisest. Vaatan vanu fotosid (kahjuks pole skannerit kodus, ei saa üles panna). Meelde tulevad kõik head koolikaaslased. Meelde tulevad mullateaduse, takseerimise ja geodeesia parktikad ja puiduteaduse puulõhnaline, erinevatest puiduklotsidest täidetud kabinet. Meelde tuleb see ideaalpilt elust, elustiilist ja elukutsest, mis siis peas pesitses ja mis suunas tollal metsandust valima. Tegelikult on see ideaalpilt seni alles, pole kuskile kadunud ja tuletab ennast tihtilugu valusa torkega meelde. Kentsakas on aga see, et kuidagi loob elu oma raja ja sa kõnnid seda mööda, tahes või tahtmata. Minu jaoks on pakkunud elu kahte murdepunkti. Üks oli aastal 1992 suvel, kui olin äsja liitunud taassündinud Kaitseliiduga ja mulle pakuti sõjaväelist karjääri. Loobusin pakkumisest, sest olin vaid aasta töötanud Piirsalu Metskonnas. Ma ei pidanud sobilikuks nii kiiresti ametit vahetada ja metsandus oli ikkagi minu eriala. Teine murdepunkt oli 1996, kui ees seisid kaks sündmust - metsavahtide ametikohtade koondamine ja kohaliku omavalitsuse valimised. Siis keerasin suuna avalikku haldusesse ja olen seda rada kõndinud senini. Kõrghariduse omandasin küll n.ö erialase, ehk siis „loodusvarade kasutamine ja kaitse“ EMÜ metsandusteaduskonnas. Kui nüüd aga hakata magistrit tegema, siis tõenäoliselt valin siiski avaliku halduse ja riigiteadused. Tagasi metsandusse … ega vist enam ei keera. Kuigi, tihti mõtlen, et kui õigel hetkel tekiks ette uus valik … mis siis? Ei,siiski,praegu on avalikus halduses tööd nii et tapab … . Eh, jah, vanad fotod…