Kiisleri haldusreform tegeleb pelgalt piiride joonistamisega

Regionaalminister on takerdunud kinnismõttesse, et eelkõige on vaja joonistada valdadele sobiva suurusega piirid ja kõik muu läheb iseenesest paika. Sotsiaaldemokraadid peavad seda primitiivseks ja poolikuks lähenemiseks. Omavalitsuste koondumine tõmbekeskuste ümber on  tore. Riik peab soosima ja toetama omavalitsuste liitumist.  Samas on ka teada, et tegelikult jätkusuutlik koostöötasand on maakondlik tasand. Suur osa ülesannetest jääb ka tõmbekeskuse põhiselt moodustatud  omavalitsuste jaoks liiga mahukaks – olgu siis tegemist jäätmekäitlusega, ühistranspordi korraldusega, vee – ja kanalisatsioonimajandusega, või siis hariduskorraldusega või maakondliku kultuuri,   - spordi ja noorsootööga. Maakondlikule koostööle minister aga lahendus ei paku. Oluline on ka see, et juhul, kui maakondlik koostöö oleks rajatud tugevale alusele, mitte mittetulundusühingu vormile nagu omavalitsusliidud seda praegu on, siis langeks ära suur osa väikeseid omavalitsusi vaevavatest probleemidest. Maakondliku taseme jõustamise kaudu võiksime säilitad vallad nende praegustes piirides ja lahendada suuremat mastaapi vajavad küsimused maakonna tasandil. Paraku tundub see lahendus praeguse koalitsiooni jaoks liiga keerukas olevat. Üks on aga selge – lihtsate lahenduste aeg on läbi.

Samuti ei räägi ministri reform midagi omavalitsuste rahastamisest. Niikaua kuni omavalitsuste rahastamine ei kata neile pandud ülesandeid ja maakondliku koostöö küsimus on lahendamata, on pisut suuremate piiride joonistamine pelgalt raam, mille seest on pilt puudu.