Muudatused merepäästes

Päästeseaduse muutmise esimene ajend oli täiendada päästeseadust lähtudes tehnoloogilistest muudatustest päästeameti ja häirekeskuse töös. Ehk siis anda häirekeskuse töötajale õigus ka ise väljakutse algatada kaamerapildist lähtudes, samuti reguleerida mobiilpositsioneerimisega seotud küsimusi. Need muudatused olid kindlasti vajalikud, aja – ja asjakohased. Tõenäoliselt on aga tähelepanuväärsemad hoopiski õiguskomisjonis eelnõu menetlemise käigus tehtud parandused. Et neid parandusi sai mitmeid ja eelnõu esialgsest kujust ja sisust küllaltki erinevaid, sellest oli põhjustatud ka eelnõu teise lugemise katkestamine.

Hea on ette teada ja tark on muudatusi ja arenguid pikalt ette planeerida. Oktoobris toimus Lennusadamas PPA poolt korraldatud merepääste alane konverents. Debati käigus kurdeti pikaajalise strateegilise planeerimise vähesuse üle Siseturvalisuse valdkonnas üldse. Siin on nüüd kaks aspekti – kõigepealt oleks hea, kui suudaksime adekvaatselt reageerida kriisidele, mida elu meile ette toob. Õppimis – ja reageerimisvõime on ju ometi olulised – eriti julgeoleku küsimustes. Ega probleemipõhine planeerimine ei olegi iseenesest nii halb – heitlik, aga tavaliselt jõuline.  Prioriteedid kipub elu (või siis surm) meile ise kätte näitama. Oluline on aga, et reageerides kriisidele ei loobutaks olulistest põhimõtetest. Ja juhul, kui põhimõtted kipuvad kaduma minema, siis tuleb need seadusesse kirjutada. Kui päästevaldkonna eelarve majanduslanguse käigus vähenes, siis muu hulgas reageeriti ka nii, et vähendati päästeameti merele suunatud tegevusi. Põhjenduseks oli, et reageerimine merele ei ole päästeameti seadusest tulenev kohustus. Kõik on õige, ei olnudki seadusest tulenev kohustus. Ainult, et päästeameti reageerimine rannikumerele on hädavajalik, sest piirivalve lihtsalt ei saa oma laevadega igale poole juurde ja piirivalve üksused paiknevad oluliselt rohkem hajutatuna, kui päästeameti omad. Merelt päästmine (nagu iga teinegi päästmine) on väga ajakriitiline. Reageerima peab lähim komando. Ja selle lähimal komandol peab olema ka varustus ja väljaõpe.  See põhimõte ei tohi kaotsi minna. Sellepärast saigi lähima üksuse reageerimise põhimõte seadusesse sisse toodud.

Käesolevale seaduseelnõule komisjonis tehtud muudatused olid samuti reageerimine tekkinud probleemidele. Muudatused mis puudutasid merepäästet said alguse Pöide vallas Pae sadamas juhtunud õnnetusest, kus hukkus väike poiss. Muudatus mis puudutas Eesti piiri, said alguse  kindlast sündmusest piiril. Mõlemad – nii merepäästet, kui riigipiiri puudutavad muudatused eelnõusse olid hädavajalikud. Siinkohal on mul hea meel, et oleme suutnud kriisidest õppida, kriisidele adekvaatselt reageerida ning anda ka seadusandjale kohane panus turvalise elukeskkonna loomisesse.

Eelnõu:

1.       Annab häirekeskuse töötajale õiguse ise algatada väljakutse tuginedes kaamerapildile.

2.       Annab päästeametile õiguse kasutada mobiilpositsioneerimise andmeid.

3.       Annab maanteeametile õiguse saada andmeid päästeinfosüsteemi hädaabiteadete andmestikust.

4.       Sätestab „lähim üksus reageerib“ põhimõtte merepäästes.

5.       Määrab selgelt päästetöö mõiste.

6.       Täpsustab ametkondade koostöö korraldamist merepääste sündmusele reageerides.

7.       Lihtsustab vabatahtlike päästjate kaasamist.

8.       Suurendab päästetöö tegija õigusi asja kasutusele võtmiseks või lammutamiseks päästetöö käigus.

9.       Määrab, et ajutist kontrolljoont käsitletakse samamoodi kui riigipiiri.

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 676 SE http://www.parlament.ee/index.php?op=ems&page=eelnou&eid=f39afa71-79d7-4d7f-b345-9de171363b1d&