Saatsin Elektrilevile ühe hulga küsimusi. Eile sain neile vastused. Panen blogisse üles, hea teada ja lugeda.

1. Kui palju liitumispunkte kokku kavatseb Elektrilevi Läänemaal välja ehitada?

Esialgsete plaanide kohaselt on Läänemaal plaanis internetivõrku ühendada järgmise viie aasta jooksul vähemalt 1000 kodu. Samas ei ole see number kindlasti lõplik. Veel praegu saab esitada täiendavaid sooviavaldusi aasta lõpuni Elektrilevi veebilehel elektrilevi.ee/kiireinternet. Ja edaspidi, kui Elektrilevi piirkonnas võrku ehitama hakkab, teavitab ta ümbruskonna elanikke ja ka siis saab väljendada täiendavat liitumishuvi. Seega võib praegune number veel märkimisväärselt kasvada.

 

Kõlapinda tekitanud number 48 ühendust oli see, millele Elektrilevi taotles riigi toetust Läänemaal. Kavatseme ehitada  sellest numbrist oluliselt rohkem liitumisi. Tulenevalt konkursi tingimustest oli mõttekas just eelkõige Läänemaal jätta suuremaks Elektrilevi omafinantseeringuga loodavate ühenduste arv ja vähesemaks riigi toel ehitatav osa. Seda seetõttu, et Läänemaal pole Elektrilevil endal elektrivõrku ja ehitame sidevõrgu kohaliku elektrivõrguettevõtte Imatra taristule. See ei tähenda, et Läänemaa meie plaanidest väljas on – nagu öeldud, seal rajame lihtsalt proportsionaalselt suurema osa ilma riigi toetuseta.


Internetivõrku ehitame nii „valgetele aladele“ kui väljapoole, nii maale kui ka linna – ja eelkõige mõistagi sinna, kus täna kvaliteetset kiiret internetiühendust ei ole. Seda kõike ka Läänemaal ja usume, et praegu plaanitav 1000 kodu kasvab veelgi suuremaks numbriks.

2. Kas liitumistingimused on inimese jaoks ühesugused (liitumise hind, tehnilised tingimused), olenemata, millistest vahenditest liitumine rajatakse?

Jah, liitumise tingimused ja hind on sarnased sõltumata sellest, kas rajame ühenduse riigi toel või ilma, kas maale või linna ja ka sõltumata sellest, kui palju tuleb võrku ehitada, et konkreetse kliendini jõuda.


       3. Kuipalju Elektrilevi sidevõrguga liitumine maksma hakkab?


Elektrilevi internetivõrguga liitumise hind on suurusjärgus 200 eurot. Tasuda tuleb ühekordselt võrguga liitumisel. Igakuise internetiteenuse eest tasub klient oma valitud operaatorile. (loogika täpsemalt ka küsimus nr 15)

 

       4. Kas elanikud saavad kiire internetivõrgu soovist veel teada anda?

 

Sooviavaldusi saab aasta lõpuni esitada Elektrilevi kodulehel aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/kiireinternet.

Alates 12.novembrist on võimalus on soovi esitada ka paberkandjal. Lahkelt oli nõus meiega koostööd tegema Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes saadab sooviavalduste kogumise vormid Eesti omavalitsustesse laiali. Kõik omavalitsused, kel vähegi võimalik, saavad avalduste kogumisega appi tulla, kogudes aasta lõpuni elanikelt kiire internetivõrguga liitumise avaldusi ja saates need jaanuarikuus Elektrilevisse.

 

Kõik inimesed, kes on juba Elektrilevile sel aastal kiire interneti sooviavalduse esitanud, ei pea seda mõistagi uuesti tegema. Praegu avasime täiendava võimaluse.


        5. Kui ma praegu oma sooviavaldust ei esita, kas ma siis hiljem ei saa Elektrilevi internetivõrguga 
            liituda?


Praegu kaardistame inimeste huvi, et paika panna suurem pilt ja võrgu ehitusplaanid piirkonniti.

Enne igasse piirkonda võrgu ehitamist anname ümberkaudsetele inimestele sellest teada ning ka siis on võimalik oma liitumissoov esitada neil, kes praegu seda ei tee.

 

        6. Kas inimene peaks uuesti registreerima oma soovi kiire interneti võrguga liitumiseks, kuigi ta 
            on seda Digikonna projekti raames juba teinud?


Kahjuks Elektrilevil ei ole võimalik Digikonna seni kogutud andmeid kasutada. Esiteks sellepärast, et vajame, et iga aadressi taga oleks konkreetne isik ja konkreetne soov ja vajadus. Kuna investeeringud on märkimisväärsed, soovime kliendi huvis olla pisut kindlamad, ehkki mõistagi ei võta sooviavaldaja enda jaoks kohustust, et ta peab kindlasti kunagi Elektrilevi võrguga liituma. Lisaks küsime isikustatud andmete juures inimese kontaktandmeid, et saaksime jagada asjakohast infot võrgu arengute kohta.

 

Teiseks oli probleem andmete kasutamisega, kuna seda tõepoolest takistab isikuandmete kaitse seadus, mis ei luba ühe ettevõtte poolt kogutud andmeid teisel ettevõttel kasutada ilma iga andmeesitaja nõusolekuta. Seda nõusolekut meile teadaolevalt tookord andmeid kogudes ei küsitud.


      7. Miks ei saa kasutada endist registreerimist, mis oli tehtud Digikonna kaudu?

 

Põhimõtteliselt eelmine vastus – need andmed ei olnud isikustatud ega sellevõrra piisavalt usaldusväärsed väga mahukate investeerimisotsuste tegemiseks.

 

     8. Kas seekord kogutakse andmed nii, et neid on hiljem võimalik edasi anda, ükskõik kes liitumisi
         rajama hakkab?

 

Ei. Andmeid kogutakse Elektrilevi kiire interneti võrgu rajamiseks ja neid küsitakse täna Elektrilevi investeerimisplaanide tegemiseks.

     9. Millises järjekorras piirkonnad ette võetakse ja milliseid piirkondi eelistatakse

Kiire interneti võrgu ehitamise järjekorra määramisel on üks oluline osa sooviavalduste hulk. Seal, kust on rohkem sooviavaldusi, tuleb tõenäolisemalt ka Elektrilevi kiire interneti võrk kiiremini. See pole siiski päris ainumäärav kriteerium. Seejuures tuleb märkida, et sooviavaldus ei ole praegusel hetkel siduv. Sooviavaldaja ei pea selle eest midagi maksma ja ta ei võta enda jaoks kohustust, et ta peab kindlasti kunagi Elektrilevile raha maksma. Teisalt ei saa me ka igale sooviavalduse esitajale garanteerida internetivõrku kindla aja jooksul. Praegused sooviavaldused aitavad meil teha võrgu ehitamise plaane ja investeerida raha sinna, kus me ka ise oleme kindlad, et inimesed seda võrku tõesti vajavad. Lisaks vaatame piirkondade järjestamisel ka elektrivõrgu ehitus- ja arendusplaane ehk kohti, kus elektrivõrgutöödega sünergias saame võimalikult soodsalt võimalikult paljudele interneti koju tuua – ka need aspektid saavad piirkondade järjestamisel aluseks.

10. Kas väiksemast asulast või kaugemas külast on ka mõtet oma soov uuesti kirja panna?

Kui väikses asulas või kauges külas ei ole täna kiiret internetti (või üldse internetti), siis tasub sooviavaldus kindlasti esitada. Investeeringute planeerimisel arvestame erinevaid tegureid. Näiteks saavad kõrgema prioriteetsuse need piirkonnad, kus korralik ühendus puudub täielikult, kuid soovijaid on palju.

 

   11. Kuidas toimub valik, kellele ehitatakse liitumine ja kellele mitte?


Valikukriteeriumeid on mitmeid  - alates sooviavalduste arvust, tänasest ühenduse kvaliteedist, aga kindlasti mõjutab lõplikku plaani ka ühenduse loomise kulu. Täiesti uue taristu rajamine on kõige kallim. Kui saame kasutada olemasolevaid elektrimaste, on tööd mõistlikumas hinnaklassis. Samuti sõltub palju ka kohalikest omavalitsustest ja  osapooltest, kelle maadele võrku ehitatakse. Kui maaomanik ei luba oma maale tegutsema, peame võrgu kas ümber planeerima või halvemal juhul võrgu ehitusest loobuma. Lõppeesmärk on hea – tuua väga paljudele eestimaalastele kvaliteetne internet – kuid teekond sinna toimub kindlasti paljude erinevate huvipoolte koostöös.

 

12. Millal algab ehitus?

Üldisemaid ehituspõhimõtteid ja numbreid maakonniti saame välja tuua eeldatavasti novembri lõpus Tehnilise Järelevalve Ametiga sõlmitava lepingu järel. 2019. aasta esimeses kvartalis anname konkreetsemalt teada, kuhu Eestis hakkame 2019. aastal avatud internetivõrku ehitama. Järgmiste aastate täpsemad plaanid selguvad enne 2020. aastat. Võrgu ehitus algab 2019.aasta kevadel. Esimesed kliendid hakkavad ühendusi saama suvel. Tegemist on 5-aastase projektiga, mis järk-järgult täpsustub.

 

     13. Kas ehitada Läänemaale üle 1000 liitumise Elektrilevi oma vahenditest on Elektrilevi juhatuse  
            ametlik otsus või mitteametlik kavatsus?
 
Sidevõrgu arendusplaanid on kavatsus ja reaalsel teostumisel mängib palju rolli ka maaomanikelt ja teistelt vajalikelt osapooltelt kooskõlastuste saamine. Kuna aga huvi kogumine veel käib ja see 1000 on täna niigi pigem konservatiivne, ei ole täna põhjust arvata, et see number peaks väiksemaks muutuma.

 

   14. Kuidas toimub registreerimine? Mida inimene peab tegema?

Sooviavaldusi saab esitada Elektrilevi kodulehel aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/kiireinternet

Seal tuleb valida aadress, elamu tüüp ja jätta oma kontaktandmed.
(Omavalitsuste kaudu toimuv paberkandjatel andmekogumine – on kirjeldatud küs nr 4).

 

      15. Miks tegeleb Elektrilevi internetivõrguga?

Meil on peaaegu kogu Eestit kattev elektrivõrk. Mitme suure võrgu koos haldamine on kõige efektiivsem – meile, klientidele, ühiskonnale tervikuna. Võrkude ehitamine on kulukas ning ühendades elektri- ja sidevõrgu tööd ja võrkude haldamise saame mõlemale teenusele kulusäästu. Lisaks saame tuua sidevõrgule täiesti uue mudeli – pakkuda kõikidele operaatoritele kasutamiseks avatud neutraalset võrku, mille kaudu saavad erinevad operaatorid kliendile teenust pakkuda. Kasvab konkurents ja valikuvabadus kliendile.

Elektrilevi ise internetiteenust pakkuma ei hakka – meie sidevõrguga liitub klient, kes teeb igakuise internetiteenuse lepingu enda valitud operaatoriga.


Läänemaal Elektrilevil küll oma elektrivõrku pole, kuid siin teeme sidetaristu rajamisel koostööd kohaliku võrguettevõtte Imatra Elektriga.