Me peame nägema suuremat pilti. Me ei pea ja ei saa
planeerida ühte suurt kooli ja siis hakata vaidlema, et millisesse asulasse see
paigutada. Igas asulas peab kool alles jääma ja kvaliteetset haridust pakkuma,
sest see on väga oluline osa selle asula elukeskkonna tervikust. Meil ei pea
üldse olema ujulat, need on Haapsalus ja Märjamaal. Meil ei pea olema
hüper-super koolimaja igas asulas, kuid korras kool ja staadion kooli kõrval on
elementaarne. Vastupidi - me peama tagama et väikesed kooli ellu jäävad ja head
haridust pakuvad. Me ei pea püüdma ehitada ühte väga suurt hooldekodu ja siis
vaidlema, et kuhu asulasse see jääb. Ühe kooli või ühe hooldekodu (või mis
muu iganes asutuse puhul) muidugi - mida suurem,seda efektiivsem, kuid
vaadata asulat tervikuna ja valda tervikuna, siis meie ei kavatse ühtegi asulat
maha jätta ega perspektiivituks kuulutada.
Oluline on tagada võimalikult terviklik elementaarsete
teenuste pakett igas valla keskuses. Me võime leppida ja lepimegi väiksema
kooliga või hooldekoduga, mille kohamaksumus ühe lapse kohta või kliendi võib
olla kõrgem kui suuremal asutusel, juhul, kui sisu on kvaliteetne ja see asutus
annab olulise panuse keskuse ja sellega ka kogu valla püsimajäämisele ja
arengule. Terviklikku efekti ja mõju näeme siis kui vaatame mitte ühte asutust
vaid kogu asulat ja selle mõjupiirkonda ning kogu valda tervikuna.
Ehk siis meie lasteaiad ja koolid ja kultuurimajad ja
spordiobjektid ja hooldekodud jne ei pea üksteisega konkureerima, vaid peavad
üksteist täiendama. Selleks et Oru hooldekodu laiendada ei pea Risti oma kinni
panema. Mõlemal on arenguruumi. Kui omal tarbijatest väheks jääb siis tuleb
tagada kvaliteet, teha hoolikalt müügitööd ja pakkuda teenuseid väljaspoole oma
omavalitsuse piire. Pikas perspektiivis tuleb tagada elanike arvu püsimine ja
kasv või siis kõigepealt – vähenemise aeglustumine. Ja teenuste kõrval on
töökohad siin üliolulised. Mis aga jah, on valla poolt vaadates
keerulisem teema, ning riigi üldise poliitika mõju suurem.
Ehk siis – regionaalpoliitika on hädavajalik, nii riigis
tervikuna kui ka tulevases Lääne-Nigula vallas. Igal piirkonnal on siin
oma eripära. Kui Taebla ja Linnamäe arengut toetab Haapsalu lähedus, siis Nõva,
Risti ja Kullamaa arengut hoopiski Tallinna või Raplamaa lähedus. Kui kuskil on
ilmselge tööstuspiirkond, siis teisal jällegi ilmselge turismi, suvitus- ja
külastuspiirkond. Igale asulale on oma arenguvõti ja seda tuleb kasutada.
Mis puudutab rahvastiku arvu vähenemisse, siis jah, seni on
trendid teistsugused, kuid mitte enam nii hullud kui kümmekond aastat tagasi.
Kui me ei usu selle (elanike arvu püsimise) võimalikkusesse, ei usu oma valla
kohalike keskuste püsimajäämisse, laseme käed rippu ja loomegi strateegia,
mille kohaselt on kõige targem elanikud kolida kokku ühte suurde kortermajja,
lapsed ühte suurde kooli jne siis seda kiiremini maa inimestest tühjeneb.
Nii et... edasi, ikka edasi, mitte ühtegi sammu tagasi J
Neeme Suur,
parandamatu optimist ja regionaalpoliitik J
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar