Vastused MTÜ Roheline Läänemaa küsimustele

Küsimustik Riigikokku kandideerivate erakondade kandidaatidele Hiiu-, Saare- ja Läänemaal.

Metsa majandamine:

1. Mis on teie arvamus lageraie kohta, kui on olemas teisi metsamajandamise viise, mis säästavad ökoloogilist mitmekesisust ja mis ei hävita maastikke? Kui suur peaks olema lageraie maht tänases Eestis? 


Lageraie on metsa uuendamise üks viise, mis majandusmetsas on asjakohane. On ka teisi lageraie viise metsa uuendamiseks, nagu turberaie, häilraie, veerraie, mida saab kasutada ja mis võivad olla vähem häirivamad looduse suhtes. Kindlasti ei arva ma, et lageraied tuleks keelustada. Kindlad puuliigid vajavadki uuenemiseks lageraiet. Näiteks mänd.

Lageraie maht võiks olla väiksem kui ta praegu on. Küpsete metsade osakaalu vähenemisel peab ka lageraie maht vähenema. Samas kui rääkida raiemahtudest, siis arvestuslikuks perioodiks ei saa olla üks aasta, raiemahtude arvestamisega peaks tegelema peapuuliikide kaupa, puistu liigilist koosseisu ja tegelikku seisukorda arvestades.

 2. Kuidas viia Eesti metsa majandamisel tasakaalu erineva huvid, mis metsaga seonduvad - kohalike elanike, looduskaitse, kultuuri, turismi, majanduse jne.? 


• - Näiteks RMK plaanib lageraieid Haapsalu linna äärsetes metsades, mida kohalikud inimesed kasutavad puhke eesmärkidel ja mille kohalik omavalitsus on määranud väärtuslikeks aladeks. Mis on teie seisukoht selles küsimuses?
  Eestis peaks taastama rohevööndi metsade mõiste. Meil on küll kaitstavat metsa c´a 25% metsamaa pindalast, kuid samas ei saa lähtuda vaid loodusväärtustest, vaid ka metsa rekreatiivsest mõjust. Siin tulebki kõne alla selline teema nagu ökosüsteemi teenuse ostmine. Kui me kogukonnana tahame, et mets püsiks alati ühesuguse ökosüsteemina, nii et seda vahepeal raiega ei häiritaks, siis tuleb meil ühiskonnana ka selle teenuse eest tasuda. RMK halduses ehk siis riigimetsa kasutamist saab lihtsamini määrata, eraomandi puhul tuleb omanikuga kokkuleppele saada.
  - Seadus lubab teostada lageraiet teede ääres ja metsafirmad ei näe selles mingit probleemi. Kohalikud elanikud ja turistid, kes külastavad Eestis kui looduskaunist kohta, on shokeeritud nendest vaadetest. Kuidas suhtute teie sellesse?
  Kõigepealt ei peaks inimesed majandustegevusest šokeeritud olema. Majandustegevus, seal hulgas metsamajandus, on igapäevane elu osa.
  Teiseks aga peab metsa haldaja arvestama sellega, et metsa väärtus looduliku kooslusena, ökosüsteemina, on sama suur (ja võib, olenevalt asukohast ja kooslusest olla oluliselt suurem), kui metsa väärtus puiduna. Ulatuslik lageraie muudab oluliselt maastiku üldilmet pikaks ajaks ja sellega on ka avaliku tähelepanu all. Looduskeskkond on avaliku ruumi kvaliteedi oluline komponent.   Selle fakti eiramine metsaomanike ja – haldajate poolt oleks viga. Ülalpool rääkisin rohevöönditest. Rohevööndina võiks metsa majandada ka  maanteede ümbruses, sellega väheneks oluliselt metsamajanduse häiriv mõju. Ja jällegi, need kulud, mis on seotud metsa säilitamisega rohevööndites, tuleb ühiskonnal ka tasuda. Eraomandi puhul tuleb kompenseerida saamata jäänud tulu, või siis osta maa riigi – või munitsipaalomandisse.
  - Seadus lubab teha lageraiet looduskaitsealadel. Need raied teenivad puhtalt majanduslikke eesmärke ja on ühildamatud looduskaitse pôhimôtetega. Kuidas teie sellesse suhtute?
  Mitte kõik raied ei täida puhtalt majanduslikke eesmärke. Juhul, kui kaitstav liik, või kaitstav kooslus (või näiteks veerežiim) vajab lageraiet, siis tuleb ka lageraiet teha. Looduskaitsealal peab lähtuma ala kaitsekorralduskavast. Ma ei arva, et kaitsekorralduskavade koostajad on ebapädevad.
  3.  Kas seadustega peaks rohkem reguleerima ka erametsa majandamist? (näiteks raiekeeld pesitsusajal, vääriselupaikades jne?) 

  Erametsa majandamine toimub ka metsaseaduse alusel. Metsaseadus oma sisulistes nõuetes ei tee vahet riigimetsal või erametsal.  Kevadine raierahu peaks olema eelkõige kultuuri ja eetika küsimus. Ütleme, et eestlased on loodusrahvas, aga tihti unustame selle väga ruttu ära. Kevadine raierahu erametsades võiks toimida avaliku kokkuleppe tulemusena.

•          4.  Kui senine raiemaht jätkub, on juba lähiaastatel võimatu hoida (turisminduses ohtralt kasutatavat) kuvandit Eestist kui metsarohkest, metsiku looduse ja mitmekesisest maast. Mis on teie arvamus selle kohta - kas (loodus)turism kui majandusharu on Eestis üldse oluline? 

• Ikka on loodusturism oluline. Ja ma ei arva, et „on juba lähiaastatel võimatu“. Majandusmetsana majandamisest tõusev tulu on oluline. Puidusektor on Eestis üks tugevamaid ja ekspordivõimelisemaid. Aga ka turism ei ole vähetähtis. Eesti metsamaastik on vahelduv, on noort metsa, on keskealist metsa, on vana metsa. On kaitsealused metsad ja kaitsealad ja reservaadid. Vaheldusrikkus on ka rikkus ja osa tasakaalust.
  

  
  

  Bioloogiline mitmekesisus

1. Maapiirkondades ja metsades toimub drastiline bioloogilise mitmekesisuse kadu intensiivse pôllumajanduse, pestitsiidide kasutamise ja maa kuivendamise, lageraiete pärast. Mis on teie  arvamus ja tegevusplaan bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks osas?

Säästev majandus on eelkõige küsimus Eesti tarbija valmisolekust tarbida kohalikku toodangut, eelkõige kohalikku mahetoodangut ja selle eest ka rohkem maksta. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine saab olla üks säästliku majandamise tulemustest, samuti on kitsamalt looduskaitse üks eesmärkidest. Läänemaal on 34% mandriosast ühel või teisel viisil kaitse all. Ma arvan, et meil on bioloogilise mitmekesisusega asjad enam vähem korras. Meil on metsad, põllud, looduslikud rohumaad, märgalad, rabad, puisniidud, roostikud, rannavallid ja alvarid.  Me ei saa kurta põllumaal vähese mitmekesisuse üle. Kuskil tuleb kasvatada vilja ja osa metsast peab olema majandusmets. Meie poollooduslikud kooslused, mis on ühed mitmekesisemad maailmas, aga vastupidi, vajavad inimese sekkumist, selleks et säilida. Tulenevalt kliima muutumisest meie kooslused ka muutuvad mitmekesisemaks, ilmuvad uued liigid.

Keskkond üldiselt

1. Kuidas plaanite saada korda eesti prügimajanduse, et suurendada Eestis ringluses oleva prügi mahtu ja motiveerida inimesi prügi sorteerima?

Eesti prügimajanduse plaanime korda saada nii, et piirame aasta-aastalt ladestamisele minevat jäätmehulka. Toetame olmejäätmete tekkekohal liigiti kogumise arendamist ja viime taaskasutuse osakaalu 70 protsendile olmejäätmetest. Võtame pikaajaliseks sihiks liikumise nulljäätme majanduse suunas. Toetame teadus- ja arendustegevust ringmajanduse edendamiseks, et selles valdkonnas tekiks uusi innovaatilisi ettevõtteid ja platvorme.  Korraldatud jäätmeveo raames töötame välja ühtse üleriigilise liigiti kogumise süsteemi. Liigiti jäätmete kogumine peab olema soodsam segaolmejäätmete kogumisest. Selleks, et metsaalused oleksid puhtad ja ehituspraht ega autorehvid ei vedeleks looduses, peavad jäätmejaamad olema avatud aasta ringi. Suurendame riiklikku toetust jäätmekeskuste haldamiseks. Laiendame pandipakendi süsteemiga kaetud taara loetelu.

1. Mis on teie visioon Eesti tuleviku energiamajanduse kohta? (põlevkivi, biomass, taastuvad energiaressursid)

Meie visiooniks on  pikas perspektiivis, et aastaks 2050 on Eesti energiatootmise süsinikuheide viidud nullini. Tõstame taastuvenergeetika osakaalu elektri- ja soojusmajanduses. Võtame eesmärgiks aastaks 2030 toota taastuvatest allikatest sisetarbimise jagu elektrienergiat ja soojusmajanduses läheme 100% üle taastuvenergiale. Seejuures me ei looda ainult biomassile, vaid kombineerime kõiki taastuvenergia võimalusi. Põlevkivitööstust suuname suurema lisandväärtuse ja väiksema keskkonnakahju suunas.

 

Vastas: Neeme Suur