Lihula valla koolide sulgemisest

Omavalitsuse juures on kaks kuldreeglit - arvesta kõiki asjaolusid ja räägi rahvaga. Selge see, kui koolis ikkagi lapsi ei ole, siis lõpuks tuleb otsus ära teha, kool kinni panna ja koolimajale teine rakendus leida. Ainult, et kalkulatsioonid peavad olema tehtud hoolikalt, arutelud peetud koos kooli ja kohaliku rahvaga. Kui Metsküla omad ise loevad oma lapsi viie aasta pärast 17, vallavalitsus aga 4, siis on ilmselgelt kusagil sees väga suured käärid. Kasari kooli puhul on üheks oluliseks asjaoluks õpilaskodu, millega Lihula vald pakub teenust maakonnale ja kaugemalegi. See on tegelikult valla võimalus pakkuda teistele teenust. Suvel sain valla juhtidega kokku ja rääkisime Kasari õpilaskodu tugevdamisest. Siin on küll n.ö materjali millega tööd teha, vara veel vallajuhtidel püssi põõsasse visata. Lihula valla väikekoolid väärivad nende eest võitlemist ja seda ka vallavalitsuste ja volikogu tasemel. Ja veel - omavalitsuse prioriteetidest - kõik uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (just Läänemaal tehtud) näitavad, et inimese esimene tellimus omavalitsusele on - aita mul kasvatada minu lapsi. Mida väiksem laps, seda olulisem on kodulähedus. Nii, et kui on vaja teha valikuid, siis tark vald eelistab lastele suunatud teenuseid - niikaua, kui see vähegi mõistlik on. Ja kui arvutatakse mõistlikust, siis tuleb üles lugeda kõik valla kulude ja tulude poolel olevad asjaolud. Esialgne lootus kokkuhoiuks võib luhtuda, kui lõpuks selgub, et kõiki asjaolusid ei ole osatud arvesse võtta. Siit minu mõtteid seoses aruteludega Lihula volikogus ja komisjonides.