Kolmas nädal ehk miks ma hääletasin EFSFi poolt

Esmaspäev. Lubasin eelmise kirjutise lõpus, et räägin, mis asi see EUHOFA on. See on turismi ja hotellindust õpetavate koolide ülemaailme liit. Nad korraldavad igal aastal oma aastakonverentsi, kuhu siis rahvas üle maailma kokku sõidab. Eestist on liikmed Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž ja EHTE kool. Need kaks olid ka selle Tallinn/Pärnu konverentsi korraldajad. Asi oli ääretult uhke – kõigepealt sellepärast, et see oli EUHOFA 50 juubelikonverents ja selle korraldamine usaldati Eestile. Teiseks sellepärast, et see oli esimene konverents Ida-Euroopas. Avamistseremoonia toimus KUMU konverentsisaalis ja algas kõigi osalevate riikide lippude piduliku sissetoomisega. Vahva. Esinesin seal tervitava sõnavõtuga. Rõhutasin rahvusvahelise vaba liikumise olulisust, seda, et „külalislahkuse majandusharu“ – nagu nad seda ise kutsuvad – seisab vastu rahvuslikule kapseldumisele ja turvariskidest tulenevatele liikumispiirangutele. Konverentsi avamise tõttu esmaspäeva hommikul ei jõudnud ma fraktsiooni ja komisjoni istungile.

Jõudsin aga küll erikomisjoni istungile, kus seekord käsitleti seekord riigikontrolli aruannet „ Arvestus riigimetsast raiutavate puidukoguste üle“. Kõige suurem üllatus minu jaoks oli see, et võrreldes varasemate (enne-reformi) aegadega on väljaraie suurenenud – ja lausa 17%. Audit kirjutab: „…enne RMK struktuurireformi aastatel 2006–2008 oli lageraietest vastu võetud puidukogus keskmiselt umbes 96% üle antud kogusest. 2009. aastal võeti lageraietest vastu aga keskmiselt umbes 113% raieks üle antud puidukogusest. Seega saadakse lageraietest pärast reformi keskmiselt umbes 17% enam puitu, mis viitab sellele, et enne struktuurireformi oli kontroll raiemahu arvestuse üle kehvem ja osa raiutud puidust läks tarneahelas kaduma….“. Ausalt öelda – ma sõdisin reformi ajal üpris tugevalt selle vastu. Ma ei tea, kuidas muu ökonoomikaga on, aga väljaraiega on lood tõesti paremad, kui varemalt.

Istungil oli vastamine järelpärimistele.Seekord oli jutuks õpikude puudus koolides, kaevandamise seaduslikkus Saaremaal , politsei – ja piirivalveameti sisemine rahuolematus reformide ja uue struktuuriga, töötasustamise – ja korraldusega jms.

Esmaspäeva õhtul toimus regionaalpoliitika ja kohalike omavalitsuste toetusrühma laiendatud istung. Ka seekord tegeleti omavalitsuste mõttekoja moodustamise küsimustega – nii nagu see koalitsioonilepingus kirjas on. Kuigi – et mitte tegeleda koalitsioonilepingu täitmisega, prooviti hakata mõttekoda nimetama nõukojaks… Eesmärgiks ikka üks – haldusmaastiku korrastamine Huvitav oli see, et REFi mehed hakkasid äkki pidurdama, et mida ikka ja milleks ikka… Päris huvitav on ka see, kas see sudimine lõpuks üldse kuskile ka jõuab või sumbub juhtiverakonna tahtmatusse olemasolevat olukorda kuidagi muuta. Pärast saime Koka ja Mälbergiga veel ninapidi kokku ja rääkisime sellest, et see halduskorralduse küsimus ei tohi meie toetusrühmas valdavaks saada – teemasid on palju. Mina näitaks tahaksin kuulata ettekannet regionaalministrilt, kuidas meie regionaalarengu strateegia on ellu läinud, kuidas ta on seotud riikliku planeeriguga 2030+--- ja siis tahaksin kuulata ettekannet, kuidas teiste ministeeriumide haldusalades töötavad europrogrammid regionaalpoliitika huvides töötavad… mõtteid on palju.

Teisipäev. Teisipäev ja neljapäev läksid suures saalis euroopa finantsstabiilsuse fondi ehk EFSFi tähe all. Valitsus ilmselgelt kiirustas ja küsimused, et miks varem teemaga välja ei tuldud, jäid vastuseta. Eelnõu, mille rahamin välja töötas oli toores ja sai riigikogus oluliselt parandatud. Sotside poolt sai tehtud ka veel eraldi parandus riigieelarve seadusesse, et see garanteerimine üldse võimalik oleks. Väga sisukaid ja emotsionaalseid etteasteid peeti sellel teemal riigikogu puldist. Fakt on see, et Euroopa koostöö püsimise nimel on praegune valitsus valmis tegema ja ka teeb oluliselt, lausa kardinaalseid suuremaid pingutusi ja manööverdusi riigieelarvega, kui oma inimeste otsese heaolu jaoks. Jah, muidugi – Euroopa finantssektori stabiilsus on ka otseselt meie oma inimeste, ka maalt Maali huvides, kuid sellegipoolest. Valitsus on valmis kolmandiku Eesti inimestest üle parda viskama, nentides, et tegemist paratamatu, majandusvabaduse tingimustes toimiva protsessiga ja tööjõu vaba liikumisega … ja kui on vaja päästa Euroopa finantssektorit, siis ollakse valmis ohverdama kolmandikku eelarvest.
Miks ma siis hääletasin EFSFi poolt? Seda sellepärast, et olen mitmes asjas sügavalt veendunud. Kõigepealt selles, et Eesti iseseisvuse garant on majanduslik, poliitiline ja sõjaline integratsioon Euroopa Liiduga ja Natoga. Ilma mingi valehäbita – meie 2% SKTst kaitsekuludele on vajalik arvestatava heidutuse loomiseks ja veelgi olulisem - motiivi ja võimaluse andmiseks neile, kes meid aidata tahaksid. Kui me oleksime aga üksi oma 2%iga, ilma majanduslike ja poliitiliste sildadeta Euroopasse, ja ilma sõjaliste sillata NATOsse, siis see 2% meid kaua ei kaitseks. Ükskord tuleb valida pool ja kui mina valin, siis valin lääne, mitte ida. Kui oled poole valinud, siis ei saa sellel hetkel, kui ohumoment tekib, jalga lasta. Et niikaua kuni olime saaja, siis oli vahva olla liidus ja liitunud. Et sõdur on üksuse liige niikaua, kui katla ääres suppi jagatakse ja kui supp otsas ja läbi jõe on vaja minna, siis ütled, et käige te ära, ma ootan siin niikaua? Rahamini kodukal on tabelid üleval - Eesti on saanud EL-ist alates 2000 aastast 5,6 miljardit eurot tagastamatut abi. Garantii andsime kahele. Ka meie uue aasta eelarvest viiendiku moodustab Euroopa Liidu abi – kõik need investeeringud teedesse, mis tööhõivet aitavad säilitada, põllumajandustoetused ja muu selline. Kui Euroopas, siis Euroopas. Kui Euro, siis euro. Heas ja halvas – see on nagu abielu. Ei ole nii, et lahutad ära, kui naine peale sünnitust paksuks läheb. Ja kui on vaja süvendada integratsiooni läbi ühtse üleühenduselise finantsjuhtimise tugevdamise, siis on ka seda vaja teha. Jutt ei ole ju lõppkokkuvõttes Eestist, vaid Venemaa – Ameerika – Aasia kolmnurgast ja sellest, millist rolli Euroopa (ja Eesti koos Euroopaga) maailmamajanduses üldse mängib ja mängima jääb. Igal juhul oleks Eesti jaoks kõige sobivam süvendatud Põhjala koostöö. Seni aga, kui Euroopa Liit on üks tervik ja euroala on üks tervik ja meie oleme üks sellest, siis tuleb meil kanda ka oma osa raskusest. Kas see raskus on kohane Eesti eelarvele, kas lõuna-eurooplased mõistavad raskuseid samamoodi, kui meie… see on kõik ühe asja mitu otsa ja veel pikem jutt.

Teisipäeva õhtul toimus Lihula vallavolikogu komisjonide ühisistung Lihula kultuurimajas. Haridus-kultuurikomisjoni kutsel käisin ka kohal, koos Gunnar Polmaga. Võtsin sõna, ütlesin, mis mõtlen. Oma seisukohta Lihula valla väikekoolide osas olen ka siinsamas blogis allpool väljendanud. Kokkuvõte on see, et Lihula vald saaks kasutada oma väikekoole vallale hea maine ja kasu ( sissetuleku ja töökohtade) tootmiseks. Eriti kehtib see Metsküla puhul, mis omaette nähtus on, aga ka Kasari puhul, mille abil saaks vald osutada teenust teistele omavalitsustele ja riigile tervikuna. Tuudiga on keerulisem – asub ju Tuudi otseselt Lihula tagamaal ja tal puuduvad sellised eelised nagu Metskülal ja Kasaril. Eelmise teisipäevaste otsuste valguses võttis vald endale veel mõtlemisaega kuni kevadeni ja veel kuni 2013 sügiseni, kuid selge on ka see, et lahendite nimel tuleb igapäevaselt palehigis töötada – seda nii koolidel, vallavalitsusel – volikogul ja ka kogukondadel endil.

Kolmapäev suures saalis oli hulgaliselt eelnõusid… alates keskerakonna katsest ühte riigipüha juurde tekitada, lõpetades lennundusseaduse ja kiirgusseadusega. Vahepeal helistasin veel ettevõtjale, kellega paar nädalat tagasi rääkisime Virtsu sadama ja Esivere dolomiidi kasutamisest kivivilla tootmiseks. Kontakt püsib, tegutseme edasi.

Neljapäeval suure saali istung ja kaks lisaistungit kuni hilisõhtuni välja läks Euroopa stabiilsusfondi tähe all. Lõpuks sai see raske otsus tehtud. Vahepauside ajal lugesin riigimaja projekti vaheraportit.

Reede. Hommikul lugesin MAK meede 3.1. materjale. Maaülikoolil on ka meetme rakendamise analüüs valminud.Tegin ka ettevalmistusi laupäevaseks sotside volikogu õiguskomijoni istungiks. Reede lõunast kuni pärastlõunani toimus riigimaja projekti ekspertgrupi koosolek. Projekt edeneb oma rütmis, püsib graafikus. Intervjuud ja küsitlused tehtud, analüüs poole peal, riigimaja Haapsalu mudeli koostamine ja asukohavalik on ees. Aasta lõpuks saab valmis.

Laupäeval kogunes sotside volikogu õiguskomisjon. Meil on nii, et sotside volikogul on samad komisjonid, kui riigikogul (ja mõni peale) ning igale riigikogulasele on üks volikogu komisjon toetada antud. Minul siis õiguskomisjon, nagu ka riigikogus. Andsin ülevaate riigikogu õiguskomisjoni tööst, rääkisime sotside võimalikest initsiatiividest õiguskomisjoni töömail. Pühapäeval tegin koduseid toimetusi. Vaat selline nädal.