Viies tööndal ehk riigikontroll ja teflonpann

Esmaspäeval fraktsiooni koosolek. Keskenduti riigikontrolöri ettekandele teisipäeval ja riigieelarve käsitlemisele. Arupärimised mis meie poolt lähevad – seoses Eesti Energia investeeringutega, seoses Virtsu sadama jäätõrjega, kirjalik küsimus Partsile teehooldusfirmadest ja muud sellist. Noored sotsid alustavad kampaaniat lasteaedade toetuseks.

Esmaspäeval suures saalis vastused arupärimistele . Parts teatas ,et “ transpordiühendused iseenesest turismi ei loo. Kui on nõudlus, siis transpordiühendused tulevad sellele järele.“ Paraku on nii et kui pole juurdepääsu, siis pole ka nõudlust. Päriselt on ikka nii, et kui on eeldus ja potentsiaal, siis luuakse ühendus ja siis tekib ka arvestatav nõudlus. Näiteks võib tuua Lihula ja Haapsalu vahelise bussiliikluse tihendamist. Järgmises arupärimises Parts teatas et: …“ Lihtsam on teha struktuurne muudatus ja liikuda edasi konkurentsivõimeliste ettevõtetega. Siin annab elektrituru avanemine minu arvates kindlasti ausama pildi meie ettevõtete konkurentsivõimest kui n-ö edasilohistav enesepettus.“ Jutt oli küll pikk, tõin näiteks ainult ühe lause. Sisu on aga üks – nii nagu meie põllumajandus läks totaalsesse konkurentsi Euroopa teiste riikidega ( ja mis oli täielik šokk meie põllumajandusele) , nii ka elektrituru avanemisel läheme meie üle vabadele elektri hindadele Euroopas, mis on meile uus šokk ja seda tunneb iga inimene omal nahal. Tegelt on tiba hirm nahas … mis meie elukallidus teeb?

Esmaspäeval külastas riigikogu grupp Läänemaa rahvast – tegime väikse ekskursiooni, rääkisime riigikogu tööst, ronisime Pika Hermani otsa, vaatasime istungit.
Õhtu möödus riigieelarve projekti lugedes.

Teisipäeva hommikul viimistlesime riigieelarve järelvalvekomisjoni otsust perearstinduse osas. Suures saali istungi täitis riigikontrolör Mihkel Oviiri ettekanne. Nii ettekanne, kui kogu riigikontrolli tegevus on ikka karmilt kriitiline. Ajalehtedes on pikalt olnud kommnetaare selles osas. Võtsin fraktsiooni nimel sõna ja minu küsimus on – kellele see tegelikult korda läheb? Kopin teksti siia ka:

Riigikontroll ja teflonpann

Aitäh, proua juhataja! Head ametikaaslased! Täna arutame Riigikontrolli ülevaadet 2010. aasta tööst. Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesanne on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ja mida selle eest pakkunud. Riigikontrolör institutsioonina ja Riigikontroll asutusena on otsesed demokraatia ilmingud Eesti riigi valitsemiskorralduses. Riigikontroll on objektiivne ja sõltumatu, hoolikas ja kompetentne, koostööaldis ja avatud – seda võin mina kinnitada riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmena.
Väga kurb on tõdeda, et valitsuserakonnad püüavad Riigikontrolli tööd ja tegevust ning selle tulemusi tihti pisendada, alatähtsustada või lausa ignoreerida. Tuleb tunnistada, et küsimusi, mis Riigikontroll on oma ülevaates 2010. aasta kohta välja toonud, on tihti esitanud ka opositsioonierakonnad. Need on tihti summutatud poliitilise retoorika ja parlamentaarsete jõuvõtetega. Veelgi enam: riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmena tuleb tunnistada, et teinekord on lausa kummaline kuulata mõne ametkonna esindaja vastuseid Riigikontrolli esindajale. Kui ministeeriumi esindaja, valitsuskabineti liige või valitseva erakonna liige Riigikogus reageerib Riigikontrolli järeldustele kui üks hea teflonpann – mitte midagi ei jää külge –, siis see näitab usaldamatust ning lugupidamatust ühe väga olulise ja mittepoliitilise institutsiooni vastu.
Riigikontrolli järeldused on väga ja väga mõtlemapanevad. Veelgi enam: need sunnivad ka tegutsema. Riigi energiapoliitika viib iga Eesti inimese sammu võrra lähemale isiklikule pankrotile. Lahendid, mis on välja mõeldud põlevkivienergeetika arendamiseks, ei pea vett, õigemini elektrit ega sooja. Energia hind on hüppeliselt tõusmas, elanikkonna teavitamist pole aga peaaegu et alustatudki. See ei ole poliitiline retoorika, see on Riigikontrolli ülevaade, mis tugineb Riigikontrolli audititele. Esmatasandil osutatavate avalike teenuste hulk väheneb ja nende kvaliteet kõigub. Tsentraliseerimine riigi halduses jätab avaliku elu korraldamisest kõrvale nii kogukonnad kui ka ametkonnad, struktuursed reformid on samas läbi viimata või liiguvad teosammul. Haridussüsteem ei vaja mitte poolikut kõrgharidusreformi, vaid terviklikku planeerimist. Riigihaldus vajab terviklikku ja sisulist riigi reformi, mis tagaks optimaalsed kulud riigihalduses ja kvaliteetse avaliku teenuse kättesaadavuse ka maapiirkondades. Haldusreformi aluseks ei ole mitte piiride joonistamine, vaid sisuline funktsioonide jaotus kohaliku, maakondliku ja riikliku tasandi vahel.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond tänab riigikontrolöri suurepärase ettekande eest ja soovib kõigile kolleegidele riigimehelikkust asjakohase ja konstruktiivse kriitika käsitlemisel! Aitäh!

Teisipäeva pärastlõunal toimus riigimaja projekti nõukogu istung – seekord riigikogu hoones. Kogunesid projekti partnerite esindajad. Projekt hakkab lõpusirgele jõudma – käes on mudeli koostamise aeg. Aruelud ja vaidlused olid üpris tulised.

Kolmapäeva hommik algas hoopis huvitavalt – Haapsalu raamatukogus, kus tund aega laenutustööd sai teha  Raamatukogu on ikka ääretult kasutatav – külastatav koht ja hädavajalik avalik teenus. Ega see ei onud minu jaoks uudis, kinnituse saamine lihtsalt süvendas veendumust. Üllatust pakkus tegelikult hoopis avatud internetipunkti tegevus – mõtlesin, et kasutus väheneb, seoses koduste arvutite arvu suurenemisega, aga tegelikult ikka ei vähene küll. Igaüks ei jaksa omale arvutit soetada, ja kes harva kasutab, selle pole mõtetki. Külastajaid Haapsalu raamatukogusse jagub nii raamatute, ajalehtede, kui arvutite taha.

Kolmapäeval suures saalis - kõigepealt infotund. Huvi võiks omavalitsusele pakkuda minister Pevkuri vastused eeskoste osas. Eestkoste võib hakata kujunema tasuvaks äriks ja tundub, et ministri arvates on see ok. Päris hull lugu. Kord ei ole omavalitsustel kedagi eestkostjaks määrata, sest keegi ei taha…siis jälle kogub keegi üksikisik ( ja seda kohtu otsusel) enda kätte 27 eestkostet ja see tundub olema OK?

Päevakorras hääletati maha opositsiooni (keski eelnõu ja meie eelnõu) püüdlused jälitustegevusega seotu põhiseadusega vastavusse viia. Komapäeva õhtu kulus jällegi riigieelarvet lugedes.

Neljapäev. Väga tihe peäv oli. Hommikul istung. Sealt edasi perearstide foorumile. Mul on hea meel, et ka minul õnnestus anda oma panus perearstide probleemi tõstmisesse ja lahenduste otsimisse. Siiski on veel mitmeid punkte, mida sotsmin ja haigekassa veel perearstide korraldamise juures tähele ei pane, nii et selle teemaga tegelen edasi. Perearstide foorumilt tõttasin edasi regionaalministri juurde. Olime koos Rein Riisaluga ja TTÜ teadlastega regimin jutul ja tutvustasime talle valminud ühistranspordi uuringut. Peatusime pikemalt just raudtee taastamise teemal. Tulemused…paistavad tõenäoliselt hiljem. Praegu sain veel mõtteid seoses planeeringuga Eesti 2030+. Järgmine käik raudtee teemaga ja selle valminud uuringuga on majandusministeeriumisse. Neljapäeva õhtu lõpetas Haapsalus sotside kogunemine.

Reede hommikul käisin Lihulas ja andsin Kadi raadiole intervjuu seoses õpetajate meeleavaldusega ja haldusreformiga. Siis tõttasin Haapsalusse, kus kohtusime linnapea ja linna spetsialistidega, maavalitsuse ja Advisioga ning arutasime riigimaja võimalikku asukohta Haapsalus. Pilt hakkab selgeks saama. Riigimaja ei saa tulla linnast välja, see on selge. Tundub, et ka vanalinna tsoon langeb kõrvale (kuigi mulle isiklikult tundub, et linn võiks vanalinna huve rohkem silmas pidada, kuid jah, lõpuks on see linna otsus). Jäävad võimalikud asukohad nö uues keskuses.

Laupäev möödus kaitseliiduga – kõigepealt üksuste ülemate teabepäev ja siis kurb üritus – Martin Talvingu ärasaatmine Uuemõisa valges saalis ja pärgade asetamine Rohuküla sadamas.
Vaat selline nädal.