Neljas töönädal ehk õiguskantsleril ei ole alati õigus

Esmapäev 10. Oktoober. Nagu esmaspäeval ikka nädal algab fraktsiooni istungiga. Pikemalt tuleb jutuks kõrgharidusreform, lepitakse kokku, et korraldatakse fraktsiooni kohtumine ülikoolide rektoritega. Õiguskomisjon istungil kõne all üksikasjad kriminaalmenetlusest – üks eelnõu keskilt ja üks meilt ning kaitsja osalemine protsessides oli ka jutuks. Erikomisjoni istungil käsitleti riigikontrolli auditeid erinevate ministeeriumite aastaaruannete õigsuse kohta. Suure saalis oli pidulik hetk – president andis ametivande. Pärast seda olid järelpärimised – keski omad küsisid Pevkurlit, millal hambaravi hüvitis tagasi tuleb. Pevkur ütles, et raha ei ole ja pealegi – 41% inimestest on nõus ise oma hambaravi eest täierauaga tasuma, nii et polegi väga suur probleem. Vot nii.
Mina arupärimisi lõpuni ei kuulanud, sest tõttasin Linnade Liitu. Arutasime seal meestega riiklike transiidikoridoride paiknemist munitsipaalteedel ja võimalust nende koridoride korrastamist rahastada EL vahenditest. Läänemaa kontekstis on jutt Haapsalu Tallinn mnt -Rohuküla suunast, kus on Tallinna mnt, Tamme rist, Jaama tn, Jaama oja sild jms. Proovin leida võimalust, kuidas sellele asjale euroraha taha saada.

Teisipäeva hommik algas erikomisjonis, kus vormistasime seisukohta perearstinduse auditi osas ja sealt tulenevalt ka soovitused sotsiaalministrile. Esialgne komisjoni seisukoha projekt oli küllaltki kentsakas – kiitis takka sotsmini tsentraliseerimise kavale ja ei arvestanud suuremat osa riigikontrolli ettepanekuid. Sai ümber tehtud.

Suure saali istung alguses andis Anvelt üle ühe meie eelnõu – proovime päästetöötajate sotsiaalseid tagatisi suurendada. Päevakord hakkas õiguskantsleri ettekandega.

Kirp ja tema kuulmine ehk miks õiguskantsleril ei olnud õigus

Preambul: Mulle rääkis minu ema, talle tema isa ühte vana eesti mõistujuttu. Et teadlane olla kirpu uurima hakanud. Pannud kirbu paberi peale, ütelnud – kirp hüppa! Kirp hüpanud. Teadlane ütelnud – kirp – hüppa, hüppa! Kirp hüpanud kaks korda. Siis võtnud teadlane, tõmmanud kirbul tagumised jalad alt ära ja pannud jälle kirbu paberile, ütelnud talle jälle, et kirp-hüppa! Kirp polnud hüpanud. Kirp hüppa-hüppa! Kirp polnud hüpanud. Teadlane kirjutanud paberi peale järelduse – kui kirbul tagumised jalad alt ära tõmmata, siis ta ei kuule enam!

Õiguskantsler on tegelikult üdini väärikas institutsioon ja tema tegevus on igati vajalik ja asjakohane. Mis puudutab aga kohaliku omavalitsuste korraldust , siis siinkohal on õiguskantsler küll ära unustanud kohaliku omavalitsuse olemuse. Äkki ta ei ole tükil ajal KOKsi või Põhiseadust lugenud? Väide, et omavalitsuste suutmatus riivab kodanike põhiõigusi? See võib tõesti nii olla. Näiteks – igaühel on õigus haridusele…kui omavalitsus peab üleval n.ö pseudokooli siis on tõesti tegemist põhiõiguse riivega. Kuid omavalitsuste suurus küll asjasse ei puutu. Tegemist võib olla konkreetsete juhtumitega. Õiguskantsler kurtis puldist, et omavalitsusi on liiga palju – et ta ei suuda kõiki kontrollida – tõesti väga kahju. Võib-oll a aga polegi see nii ette nähtud, et kord aastas jõuaks läbi käia… Õiguskantsler siunas kohalikke omavalitsusi suutmatuse eest avalikke teenuseid korraldada. Ja siinkohal tõesti tuleb tsiteerida seadust: KOKS§ 2Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu…. Et siis kuidas – te olete ilma jäämas (demograafia) või ilma jäetud (riigi rahanduspoliitika) võimest, seega te kipute mitte täitma oma kohust, seega tuleb teid ilma jätta oma õigustest! Asi sarnaneb mõistujutule kirbust ja tema kuulmisest. Kuidas on aga Euroopa Liidu kohalike omavalitsuste hartaga, mille Eesti on seadusega heaks kiitnud ja mis räägib subsidiaarsusest, ehk siis kohalikust otsustusõigusest? Kuidas on valla – ja linnaelanike õigusega osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel (KOKS§3)? Kohaliku omavalitsuse sügav olemus ei seisne mitte teenuste osutamises, vaid kohalike elanike õiguses ise oma asjade otsustamises kaasa rääkida. Ja ei saa seda rolli täita kohalik külaselts. Mis siis, kui seda külaseltsi pole olemaski? Ah et peab olema … no siis ju pole enam tegemist vabaühendusega. Kujutage ette Nõva valda, kus pole valda, ei valita volikogu, kus ei vaielda arengukava ja üldplaneeringu üle? Kus tõenäoliselt ei ole ühtegi inimest valitud maakonna volikogusse… Kes nõvakate eest räägib? Mitte kord aastas ja siis kui aega on, vaid iga päev? Kujutage ette Noarootsi valda, mis ei ole vald? Kohalikud volikogud ja oma kindel otsustusõigus peab jääma. Vastasel juhul me tapame kohaliku initsiatiivi ja identiteedi täiesti maha. Kui tõesti rahvast vähe, ärgu siis olgu rohkem rahvast vallamajas tööl, kui pool vallavanemat, sekretär ja sotsiaalnõunik. Aga need inimesed peavad igal päeval jälgima seda, et kohaliku kogukonna huvid on esindatud maakonna tasandil, et kohalike hääl on esindatud arengukavades ja planeeringutes … Volikogu peab regulaarselt kogunema ja kui kusagil võetakse vastu otsuseid, mis seda kanti puudutavad, siis need seal kaugel ja kõrgel on kohustatud kohaliku volikogu arvamusega arvestama. Vaat see ongi kohalik omavalitsus, mitte aga ehitusinspektori või maakorraldaja teenus. Ja kuskohast tuleb see jutt, et kahetasandiline omavalitsus on nii hirmus kallis ja bürokraatlik, et seda ei saa Eesti pidada? Ka praegu on teine tasand olemas – omavalitsusliidu ja maavalitsuse näol – ainult kohitsetud, otsustusõigusest tühjaks imetud kombel (jällegi kirp, tema koivad ja kuulmisvõime). Just teine omavalitsuslik tasand lubakski väikevallal olla väike vald ja maakonnal tegus maakond.

Olgu siis sellega. Teisipäeva päevakorras oli veel punkte. Keskid püüdsid muuta ravikindlustust kättesaadavaks neile, kellel on mitu töökohta, kuid kõigil palk alla miinimumi. Ei läinud läbi. Sotsid püüdsid toimetulekutoetuse saamise arvestusest lastetoetust maha arvata – ehk siis et lastetoetus ei läheks arvesse, kui toimetulekutoetust määratakse – ka ei läinud läbi.

Teisipäev lõppes OÜ Advisio kontoris, kus arutasime riigimaja projektiga seonduvat. Õhtul kirjutasin artikli ajalehele seoses haldusreformiga.

Kolmapäev algas vene keele kooliga. Jah – läksin vene keele tunde võtma… kevadel siin andsin intervjuud vene raadiole ja keel oli nii sõlmes, et sure ära. Vaja meelde tuletada. Kell 11 algas fraktsiooni istung… muuhulgas arutati põhjalikult fraktsiooni väljasõitude korraldamist – Tartu oli, Viljandi ees… hästi kasulikul käigud on. Suures saalis oli hulgaliselt eelnõusid, millest suurem osa olid tehnilised asjad seoses euroopa liiduga… Põnevaks tegi päev hetk, kui Jaanus Tamkivi andis sisse kinnisasja kitsendamise seaduse muutmise eelnõu. Põnev oli see, et nad olid just eelmisel päeval täpselt samasisulise meie eelnõu maha hääletanud. Eelnõu puudutab Narva elanike ja on sellepärast oluline.

Neljapäeval hommikune suure saali istung – arutusel oli keski eelnõu alkoreklaami loobumisest. Eelnõu vähemalt jäi menetlusse – kohe seda välja ei hääletatud. Lõuna ajal kohtusin koos Risti vallavanemaga projekteerijatega. Rääkisime Lääne värava projektist ja võimalikust ümberprojekteerimisest. Neljapäeva pärastlõunal aga esinesin ingliskeelse sõnavõtuga ERKASe rahvusvahelisel seminaril Jäätmetest – Energiaks. Enne lugesin läbi kõik, mis kätte sain jäätmete põletamise, gaasistamise ja üldse taaskasutuse kohta. Üks jäätmeseaduse eelnõu on ka praegu riigikogu menetluses. Jälle hästi huvitav teema ja vääriks käsitlemist, kuid …vist ei jõua.

Reedel käisin koos rahanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni liikmetega presidendi juures. Enne lugesin otsast lõpuni läbi riigikohtu lahendi, mis räägib omavalitsuste ülesannetest ja rahastamisest. See oligi üks põhilisi teemasid presidendi juures. Oli huvitav jutuajamine. Jutt kaldus jälle haldusreformile. Kuivõrd tekkis üles küsimus, et kuidas edasi ja tundus, et edasi ei saagi, siis tegin ettepaneku, et algatuseks võiks anda omavalitsusliitudele avalik-õigusliku staatuse. Oleks ka midagi ja soodustaks omavalitsuste koostööd olulisel määral.

Laupäeval ja pühapäeval viibisin Otepääl, kus toimus sotside kahepäevane koolitus.
Vaat selline nädal.