Õhuke riik ja ajatelg

Täna oli riigikogu saalis vastamine arupärimistele. Sotsiaalminister seletas, miks ainult üks noor arst on kasutanud noore arsti lähtetoetust. Et noor arst maapiirkonda tööle tuleks, saaks ta kasutada 15 000 eurot lähtetoetust. Lisatingimusi on igasuguseid ja nii ongi seni vaid üks arst seda võimalust kasutanud. Küsimus on aga ka selles, et …kas maakondadesse üldse oodatakse arste tööle? On ju sotsministeeriumil kindel kava haiglavõrku reformida. See tähendab, et tänasesse maakonnahaiglasse statsionaarset üldravi ei jää, ainult hooldusravi. Eriarst tuleb vastuvõtuks enamasti linnast kohale. Arutelud käivad, kas kirurgi ja anestesioloogi valvet jääb või ei, või kas päevakirurgiat jääb või ei. Huvitav, kellele siis seda lähtetoetust pakutakse? Ühe käega pakume toetust maapiirkonda kolimiseks, seame selleks tingimusi ja teise käega likvideerime maakondades suurema osa teenuseid ehk siis needsamad töökohad… Tore strateegia küll.

Samal ajal ilmus Lääne Elusse uudis, et Lihulasse konstaablipunkti ei suudeta konstaablit leida. Piirkonnas kokku c´a 7000 elanikku, aga piirkonna politseinikku pole. Probleemiks palga vähesus – kaks korda juba konkurss toiminud, keegi ei taha kohta võtta. Artiklist võis jääda mulje, et konstaablipunkt sootuks likvideeritakse. Helistasin Läänemaa politseijuhile ja küsisin üle, kuidas asjalood on. Konstaablipunkti sulgeda siiski plaanis ei ole. Koht jääb alles ja nad proovida seda ikka mehitada. Vald pakub omalt poolt korterit lisaks, ehk see mõjub ka pisut. Loodame, et ikka leiavad mehe.

Aga asi iseenesest on jama igast otsast. Kui ikka palk madal, siis palk madal. Sellest paarist protsendist ei piisa, mida järgmise aasta eelarve lubaks juurde maksta. Seda ühe ametikoha konkreetse palga asja ei otsustata enam ka mitte Haapsalus, ega mitte isegi Pärnus, vaid Tallinnas. Aasta tagasi oli see, kui seadust muudeti ja personaliotsused viidi Pärnust üles Tallinnasse... Probleem pole ainult konstaablis, patrulli ka inimesi juurde vaja. Palk peab tõusma, kas sisemiste, või välimiste vahendite arvelt, vahet pole. Ja küsimus pole ainult palgas, vaid ka elutingimustes üldse, neid saab korraldada aga koostöös. Siit saab näha, kui vajalik on kohaliku valla, kohaliku riigiasutuse ja maavalitsuse koostöö. Kas õhuke riik tähendab seda, et Eestis neli regioonikeskust moodustavadki riigi? Koolis räägiti linnriikidest, kust kaugemale ei ulatunud ei võim ega kord. Kas liigume ajateljel tagurpidi?