Riigieelarvest siit ja sealtpoolt

 

Riigieelarve eelnõu öeldakse olevat riigikogu tööaastas üks olulisemaid. Praegu käibki 2013 aasta eelarve arutelu. Eelõu on menetluses, esimesed parandusettepanekud on esitatud ja tagasi lükatud. Annaksin ka omalt poolt lühikese ülevaate asjade seisust. Kahju on sellest, et eelarve ei sisalda põhimõttelisi samme paremuse poole. Näpuotsaga ühte või teise kohta meelehead andes on ehk võimalik kriitikat summutada või karjuvat häda pisut leevendada, aga asjad sisuliselt paremaks ikka ei lähe. Ühe käega annan ja teisega pisut rohkem võtan – selline teguviis iseloomustab näiteks majanduse maksustamises toimuvat. Siiski, et mitte näida tigeda irisejana, räägin eelarve osas nii heast kui halvast.

Alustaksime inimestele kõige lähemalt. Pensionid tõesti tõusevad. Vastavalt seadusele oleks pidanud tõusma 6,5%, tõusevad aga 5%. Valitsuse kokkuhoid pensionäride arvelt, aga jah, hea et niigi läks. Vähestel peredel on teisest poolaastast alates lootust ka väiksele lastetoetuste tõusule. See on vaid 9,6 eurot kuus, kui peres on üks laps ja c´a 30 eurot kuus kui peres on kaks last. See on ette nähtud alates teisest poolaastast, n.ö ametlikult vaesuses elavatele peredele. Vähest rõõmu siinjuures rikub ka see, et seda toetust tuleb inimestel igas kvartalis taotlema hakata ja toimetulekutoetusest läheb seni saadud summa ikkagi maha.  Üliõpilastele on lubatud 135 eurost stipendiumi, kuid tingimused selle saamiseks on nii karmid, et suurem osa õppuritest nende alla tõenäoliselt ei mahu.

Riigieelarvest palga saajaid ootab pisuke palgatõus, politseile ja päästjatele näiteks c´a 4.4%. Suletud päästekomandode asemele on tekkinud nii mõnedki vabatahtlikud komandod. Riigieelarve näeb ette ka vabatahtlikele suunatud raha tõusu, selle kasutamine aga puudutab vaid uusi tekkivaid vabatahtlikke komandosid, olemasolevate lepingud ja tugirahad jäävad samale tasemele. Ka arstidele ja õdedele lubatakse pika võitluse tulemusena pisut palgatõusu. Selle kõige taustal on kummitamas aga tsentraliseerimine – perearstide koondamine perearstikeskustesse ning statsionaarse haiglaravi koondamine regioonikeskustesse on sotsiaalministeeriumi kindel kava.

Omavalitsused saavad teede hoolduseks raha juurde, nüüd siis 10% kütuseaktsiisi laekumisest. See on hea. Riigi poolt omavalitsustele antud lubadus (15% kütuseaktsiisist) ei saa ka seekord täidetud, kuid summa tõus on abiks ikka. Samal ajal aga omavalitsuste tulubaas väheneb kodualuse maamaksu ja riigiasutuste aluste maade maamaksu arvelt. Üksikisiku tulumaksu tõus peaks seda vähenemist kompenseerima. KOVid saavad maamaksukompensatsiooniks 11,57 % tulumaksust tänase 11,4 asemel.  Paraku ei ole veel täpselt selge, kui palju see muudatus omavalitsusi mõjutab, igal juhul on aga maamaks vallale või linnale stabiilsem tulu, kui üksikisiku tulumaks. Omavalitsuste arvutused erinevad vägagi oluliselt rahandusministeeriumi prognoosidest ja näevad reaalset kahju sellest muudatusest. Samal ajal hakkavad omavalitsuste eelarved olema ka osa riigieelarvest. Sellega väheneb omavalitsuste rahaline iseseisvus ja eelarvete stabiilsus veelgi ja see on paha.

Õpetajad on endale välja võidelnud palgatõusu, mis järgmisel aastal rakendub. See on hea. Kahjuks tuleb suur osa sellest omavalitsuste arvelt. Riigieelarve vastava rea tõus katab vaid 4,8%lise palgatõusu, ülejäänu tuleb omavalitsustel endil leida. See on halb. Omavalitsuste rahaline seis on niikuinii kriitiline. Riigi poolt omavalitsustele eraldatava haridusraha arvelt kaob võimalus tasuda juba tehtud investeeringuid, summasid ei saa enam kasutada eripedagoogide töö tasustamiseks. Samal ajal nähakse omavalitsusele ette eripedagoogide hulk koolis, nii et vallad-linnad peavad leidma võimalusi oma eelarve seest, suurendamaks koolidele eraldatavaid summasid. Lasteaedade suhtes ei leidnud valitsus midagi toetavat eelarvesse panna.

Ettevõtjatel väheneb maksukoormus tänu töötuskindlustusmaksu langemisele. Samal aja aga ootavad ettevõtjaid ees ka mitmed maksutõus - tõusevad keskkonnatasud, veeteedetasud. Metsanduses, karjäärides ja kalanduses kaob järgmisest aastast võimalus kasutada odavamat kütust.

Riigi investeeringutest on märkimisväärne tõesti Läänemaa Ühisgümnaasiumi hoonesse tehtav kulutus. nagu kolleeg Lauri ka oma artiklis kirjutas. Oluline on kindlasti ka Sviby sadama rekonstrueerimine Vormsil. Sadamaehituse hange on töös, loodame, et kõik sujub. Riigi teedesse investeeringust on loota Laiküla – Kasari vahelise lõigu remonti. Plaanis on mõned mustkattega lõigud – üks näiteks sealsamas Vormsil.  Haapsalus läheb Jaama oja sild remonti ehk juba järgmisel aastal, aga Tallinna mnt rekonstrueerimist on loota alles 2018 aastast, kui kõik asjaolud soodsalt lahenevad.

Sotsid esitasid riigieelarvesse hulgaliselt parandusi. Taotlesime näiteks lastetoetuste kolmekordistamist kõigile lastele. Lastetoetus on püsinud samal tasemel väga pika aja jooksul ja pakutud lahend praktiliselt leevendust ei too. Taotlesime lasteaedade programmi taastamist, taotlesime omavalitsuste tulubaasi taastamist. Ka katteallikad olid olemas. Paraku – nagu ikka, arvesse neid ei võetud. Põhimõttelisi muudatusi riigi eelarves saame loota alles siis, kui toimuvad põhimõttelised muutused riigi juhtimises.