Kohalike omavalitsuste võimalused ettevõtluse toetamiseks

Arne Veske küsimustele vastuseks:

Põhimõtteliselt saab omavalitsus aidata ettevõtluse arendamisele kaasa aidata kas kaudselt või otseselt. Töökoha loomise võimalus on ka omavalitsusel endal - läbi omavalitsuste asutuste või ettevõtete. See siiski ei ole ettevõtluse arendamine selle sõna tegelikus mõttes. Kui turg vähegi toimib, siis omavalitsus ei võta ise äririske, ettevõtlusega ei tegele ehk siis erasektori töökohta ta ise ei loo. Ettevõtlike inimeste ja alustavate või toimivate ettevõtete toetamiseks on aga võimalusi palju. Toon mõned näited:

1.        Kodulehekülje ümberkujundamine nii, et sealt saab infot nii see, kes tööd/töötajat otsib, kui ka see, kes tahab ettevõtlust alustada.

2.       Koolides ettevõtlusõppe ja karjäärinõustamise korraldamine.

3.       Töötukassa spetsialistidega kohtumiste korraldamine.

4.      Stardiabi pakkumine valla/linna eelarvest.

5.       Kaugtöökohtade väljaehitamine ja varustamine ja pakkumine.

6.      Tootmis-tegutsemispinna pakkumine munitsipaalhoonetes.

7.       Taristu rajamise rahaline või mitterahaline toetamine – tee, vesi/kanal, elekter jms.

8.      Ühistranspordi korraldus – liikumine kodu ja töö vahel, juhul, kui on tegemist valla- või linna liiniga. Omavalitsus saab sättida liine ja graafikuid sobivaks ettevõtete tööajale.

9.      Bürokaatia vähendamine vallas sees – taotlused, planeeringud jms nii kiiresti lahendatud kui võimalik.

10.    Nõuanne ja toetus riigiasutustega suhtlemisel ja riigi või EL poolt pakutavate toetuste taotlemisel .

11.     Planeerimisprobleemide lahendamine – tööstusala, puhkeala, eluala.

12.    Lasteaiad, koolid jt asutused peavad arvestama reaalsete tööaegadega.

13.    Konfliktide vähendamine ja lahendamine (elanikud, looduskaitse jms)

14.    Teenuste ostmine kohalikelt (riigihanke seadus!).

15.    jne

Kui see kõik nii selge on, siis miks see ei toimi?

Kõigepealt selle pärast, et ettevõtluse edendamine ei ole omavalitsuste kohustus, Omavalitsus võib selle kõigega tegeleda, ja tihti ka tegelevad. Tihti aga ei tegele. Sest ei ole kohustus. See on esimene koht vajalikuks seaduse muudatuseks. Vastav kohustus peaks olema KOKSis kirjas.

Teiseks selle pärast, et omavalitsuste tulu ei sõltu otseselt sellest, kui palju nende territooriumil ettevõtlust on vaid sellest, kuipalju nende inimesed palka saavad. See pole aga üks ja seesama asi. Kui üks omavalitsus kulutab raha, ehitab teed ja trassid valmis, ettevõte paneb ennast püsti, töötajad tulevad aga naabervallast – siis saab tulu ka naabervald, mitte see vald, kes kulutusi tegi. See on teine koht vajalikuks seadusemuudatuseks. Omavalitsuste tulubaas peaks sõltuma ka ettevõtlusest tema territooriumil. Sellest lahendusest räägitakse palju, kuid palju on ka vastaseid. Nii liiguks maksuraha just suurematesse keskustesse ( kus on nii inimesed kui ettevõtted koos) ja ääremaade areng kannataks veelgi… Võib olla. Siin peab olema võimalik leida mõistlik tasandusmehhanism. Aga põhimõtet pean ma õigeks.

Kolmandaks selle pärast, et omavalitsustel napib raha. Raha napib ka oma seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, seega jäävad muud asjad tihti tahaplaanile. See oleks kolmas koht seaduse muutmiseks. Omavalitsusele peaks eraldama seadusega sihtotstarbelise raha ettevõtluse toetamiseks ehk siis – selleks, et teha neid asju, mis ülevalpool on kirjas.

Siin kolm konkreetset asja. mis võimalikke seadusmuudatusi puudutab. Neid on veel.

NB! Palun vabandust, kui postitused siin blogis liiga pikad ja igavad tunduvad.