Eelmise – istungitevaba nädala täitsid minu tööpäevades mitmed projektid, milles osalen ja spetsiifilisemalt riigikogu tööst eelarve muudatusettepanekute tegemine. Kolmel päeval – esmaspäeval, neljapäeval ja reedel käisin Tallinnas kohtumistel ja nõupidamistel.
Esmaspäeval oli järjekordne Riigimaja projekti nõukogu ja ekspertgrupi koosolek. Praegu käib väga intensiivne tegevus projektis, nõupidamised ja töökoosolekud on iganädalased.
Neljapäeval oli eelarve parandusettepanekute tähtaeg. Sotside poolt anti sisse üks pakett-ettepanek, mille koostamisel kogu fraktsioon osales. Pakettettepanek oli selline:
SDE muudatusettepanekud
Õpetajate palgatõus 20% 34,500,000
Päästekomandod 4,000,000 Komandode sulgemise
vältimiseks ja elupäästmisvõimekuse
säilitamiseks
Kiirabitöötajate palgatõus 3,200,000
Kultuuritöötajate palgatõus 5,700,000
Lastetoetuste kolmekordistamine (alates juulist) 54,500,000
Lasteaedade programmi taaskäivitamine (alates juulist) 9,000,000
Õppetoetused üliõpilastele (alates septembrist) 12,000,000
Tulumaksumäära tõus omavalitsustele 15,400,000 Omavalitsustele laekuva
tulumaksu tõus 11,4 %lt 11,67 %le.
Tasandusfondi tõus omavalitsustele 9,350,000
Koolitoit gümnaasiumis 3,200,000
Õppelaenude kompenseerimise jätkamine 9,600,000
Matusetoetus 1,057,000
Katteallikad
Tulumaksumäära tõus 55,000,000Maksumäära tõus 21 %lt 22le Kompensatsiooniks
madalapalgalistele
töötuskindlustusmakse langus
Tulumaksu täiendav aste 34,000,000 1000 eurot kuus ületavale tuluosale määr 26 %Tulud varadelt 8,675,200 2011. aasta taseme säilitamine
Reformimata riigimaa müük 12,900,000 10 % reformimata riigimaa
müük 2012. aastal (12 000 ha)
Vabariigi valitsuse reservi vähendamine 10,900,000
Kaitsekulutuste väiksem tõstmine 40,207,000 Kaitsekulutuste tõstmine 8%.
Eelarve eelnõus tõus 22%.
Minu ettepanekud seoses lastekodude ja rehabilitatsiooniteenusega
Enda poolt isiklikult andsin sisse veel kaks ettepanekut: esimene oli rehabilitatsioonirahade summa suurendamine 20% võrra, ehk 1 miljon eurot, katteallikaks VV reserv. Teine oli laste riiklikuks hoolekandeks kuluvate summade suurendamine. Ettepanek tuleneb asenduskoduteenuse osutamisel peremajade süsteemile üleminekust. Seoses peremajadele üleminekuga väheneb laste arv asendusperedes ja seega suureneb oluliselt nii personali-, kui majanduskulu ühe asenduskoduteenusel oleva lapse kohta ning sellega seoses on hädavajalik teenuse kättesaadavuse säilitamiseks suurendada asenduskoduteenuse osutamiseks mõeldud summat.
Miks ma need ettepanekud tegin? Sest kõigepealt rehabilitatsiooniteenuse rahadest lihtsalt ei jätku. Rehabilitatsiooniplaanid koostatakse, kuid neid viiakse ellu ainult poole ulatuses, sest raha lihtsalt ei jätku. Mida see tähendab? See tähendab, et kui puudega või haigust põdenud laps peaks saama kolme massaaži nädalas siis saab ta ainult ühe või kaks. Või siis on täiskasvanud, südameopi läbi teinud inimene reha-teenuse (lühendan, veidi lihtsam) järjekorras neli aastat, ja järjekord pole veel temani jõudnud… Tegelikult päris jama see seis. Eesti riik ei tee pooltki seda mida võiks, aitamaks sünnipuudega või kutsehaiguse või õnnetuse läbielanud inimene lähemale iseseisvale toimetulekule, tööturule naasmisele või lihtsalt paremale elukvaliteedile. Eelarvesummad on olnud läbi aastate olnud ühesugused – 5 milj eurot aastas ja ka 2012 ei ole plaanis tõsta. Mis puudutab asenduskoduteenust, siis selgitus oli ülalpool. 2012 saab valmis suur hulk peremaju (ka Haapsalus) ja see on väga tore. Nende ülalpidamine on aga kallim ja see eelarves ei kajastu. Kuidas lastekodud uute majadega hakkama saavad – ei tea. Tänaseks tean juba, et ettepanekuid koalitsiooni poolt arvesse ei võetud. Mis muud teha kui jätkan võitlust. Valmistan ette arupärimist sotsiaalministrile.
Transport ja maaelu investeeringute tingimused
Valmistume raudtee-uuringu ettekandeks majandusministeeriumis, sellel teemal oli nii eelmisel nädalal , kui ka käesoleval palju suhtlemist. Tehnikaülikooli rahvas koostab vastuseid majandusministeeriumi küsimustele, mida nood esitasid uuringu ja analüüsi kohta. Kui saab need valmis ja saadetud, siis saame ka minna ministeeriumisse kohtuma.
Reedel käisin ka Linnade Liidus. Koostame ülevaadet selliste linnatänavate kohta, mis on tegelikult transpordikoridorid, mis asuvad linnades sees ja on nn „pudelikaelaks“ kogu koridori mõistes . Linnadel raha napib, "pudelikaelad" on aga munitsipaalomandis...
Suhtlen jätkuvalt maaülikooliga. Proovime leida paremaid võimalusi maaelu mitmekesistamise programmi suurprojektide programmi taotluste hindamiseks. Maaülikool on välja töötamas erinevaid lahendusvariante, nüüd peab neid vaatama ja analüüsima, tagasisidet andma.
Seitsmendal töönädalal regionaalpoliitika, siseturvalisus ja kohalikud omavalitsused
Esmaspäeval oli õiguskomisjoni istung päris huvitav. Siseminister käis tutvustamas eelnõud seoses päästeameti ja politseiameti juhtimise tsentraliseerimisega ehk siis prefektuuride ja regionaalsete päästeametite kaotamisega. Kuna tean, et samal ajal käib koondamine kohalikes päästeasutustest, siis on selge, et tegemist on n.ö „ saba kärpimise ja pea paisutamise“ (olen teinekord meie riigihaldust võrrelnud kalaga, kelle pea paisub ja saba kahaneb). operatsiooniga. Ise esitasin küsimusi seoses häirekeskuste liitmisega, seoses hädaolukorra seaduse ja kriisikomisjonidega ja seoses regiooni juhtide otsustusõiguse vähenemisega. Palusin ministril koostada koondi regiooni keskusest ära liikuvatest funktsioonidest, mis nendest tagasi delegeeritakse ja millest regioon päriselt ka ilma peaks jääma. Proovisin olla konstruktiivne ja asjakohane. Siiski tegid suurema osa siseministrile esitatavast kriitikast ära head kolleegid reformierakonnast - ja et selline tsentraliseerimine on vastuolus põhiseadusega – see on muidugi väga tõsine argument. Ken-Marti lahkus, käes roosinupuline ülesanne ja rind täis oravaauke ).
Esmaspäeva õhtul toimus väiksem ühisnõupidamine ühenduse POLIS ehk siis teadlaste, omavalitsusliitude esindajate ja riigikogu kov-reg toetusrühma esindajate vahel. Kõne all oli ikka üks vana teema – kuidas teha nii, et haldusreformi jutt ei jookseks jälle rappa, nagu ta kõik eelmised korrad jooksnud on .
Teisipäeval saalis oli sotside eelnõu omavalitsuste tulubaasi laekuva tulumaksuprotsendi taastamiseks 2009 aasta tasemele järgmise kahe aasta jooksul. Eelnõu toetust ei leidnud. Meelde jäi eelkõige see, et kolleegi koalitsioonist ütlesid, et tegemist on poliitiliste valikutega. Ongi. Ja vägagi. Ühel hetkel peaksid inimesed aru saame et kord nelja aasta tagant ei vali nad riigikogusse oma unistusi, oma unistuste mina ja unistuste karjääri – vaid inimesi, keda volitatakse enda nimel tegema poliitilisi valikuid – ja seda mitte unelmate tulevikus vaid igapäevases karmis maailmas. Iga otsus, mida riigikogus tehakse ,kannab seda poliitilist valikut – on siis tegemist ettevõtluse tingimuste halvendamisega, siseturvalisuse vähendamisega, rehabilitatsiooniteenuste mitterahastamisega, omavalituste rahastamise aeglase ja valuliku kinnikeeramisega , haldusreformi tegemata jätmisega … Poliitilised valikud.
Eile, kolmapäeval oli infotund, kus regionaalminister vastas küsimustele haldusreformi ja regionaalministri rolli kohta. Ise ma kahjuks kohal ei viibinud, kuna viibisin kurva perekondliku sündmuse pärast eemal. Arutelu oli aga huvitav. Paar nopet sellest diskussioonist saalis, allikas on stenogramm:
Peep Aru: …riigitegelane Jüri Uluots väidab oma 1933. aastal ilmunud töös "Omavalitsuste tähtsus Eesti ajalooliselt seisukohalt", et kõige väiksem üksus valla näol ulatub tagasi ürgaegadesse…. kas Jüri Uluotsa teoorias toodut võib pidada tänaste omavalitsuste esivanemateks?
Siim-Valmar Kiisler: Kindlasti võib ka ahve pidada inimeste eelkäijateks…
Rannar Vassiljev : …Te mainisite, et juhtimise üks funktsioon ongi delegeerimise kunst. Kui nüüd tegu on kunstiga, kas te ei karda, et teie koalitsioonipartner võib teha ettepaneku viia see funktsioon Kultuuriministeeriumi alla? Aitäh!... Vastus: …ei karda )
Keskustelu pikk ja huvitav, lugege stenogrammi, kui huvi pakub.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar