5.12.12

Ööistungilt õppetunnid, ehk kuhu maani võib venitamine jõuda


Parasjagu on käsil maamamaksu seaduse muutmine ehk siis kodualuse maamaksu asemele üksikisiku tulumaksust protsendi määramine. Valitsus on teinud ettepaneku tõsta üksikisiku tulumaksu KOVile mineva osa 11,4 protsendilt 11, 57ni, et kompenseerida maamaksu vähendamist. 

Keskerakond on teinud muudatusettepanekuid. 29 tükki. Esimene muudatusettepanek - tõsta mitte 11,57ni, vaid 11,61ni - sest osad omavalitsused jäävad ikka muidu miinustesse. Nojah, tõenäoliselt ei lähe läbi, sest rahaminister arvab, et katab ära küll. Teine Keskerakonna ettepanek - tõsta 11,63ni, - vist ei lähe see ka läbi.  Kolmas ettepanek - tõsta kuni 11,66ni, neljas -  tõsta 11,69ni, viies ettepanek - tõsta 11,70ni, kuues ettepanek... 11,73ni... kokku 29 ettepanekut...samas rütmis... Enne iga ettepanekut saab võtta kümme minutit vaheaega. Kokku on 33 ettepanekut, kuus ettepanekut mahub tundi, seega kokku kulub muudatusettepanekute hääletamisele ...4,8 tundi.

Tegelt arvan ka mina, et maamaksu asendamine üksikisiku tulumaksuga on jama.  Aga kirjutada muudatusettepanekute sildi alla lihtsalt numbreid 0,3se intervalliga üksteise otsa ja siis neid järjest kümneminutiste vaheaegadega läbi hääletada.... see oli tõesti minu jaoks midagi uut. Mis see siis on nüüd... parlamentaarne tarkus, osavus, kavalus ...või mis asi? Sama hea oleks minna kõnepulti ja korrata sealt ühte sõna kaheksa minutit järjest - (millist iganes siis). Aeg puldis saab ju täis räägitud.

Et poliitiline võitlus - saan aru. See mis tehakse eelarvega, maamaksuga, omavalitsustega, riigiasutustega, keskkonnatasudega...millega iganes - jah, ei meeldi. Võtan sõna, veenan, hääletan vastu, kirjutan, kritiseerin, teen ettepanekuid...kirun... kiidan... proovin kokkuleppeid ja kompromisse saavutada...ok. Töö on selline. Aga mis asi see on, mida ma üleval kirjeldasin, sellest ma tõesti aru ei saa.  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar