Sotsiaaldemokraadid ütlevad: kogu Eesti peab elama!
Hea Läänemaa elanik! Käes on riigikogu valimiste aeg. Sinul on nüüd võimalus anda hinnang riigikogu ja valitsuse senisele tegevusele ning teha oma valik – valik mis mõjutab kõigi inimeste elu järgmiste aastate jooksul.
Kuidas on võimalik, et mitmete praeguste juhtivpoliitikute arvates ei ole masu olnudki? Kuidas on võimalik öelda, et need kes on töötud on ise selles süüdi ja et välismaale tööle minek ongi tore? Ometigi kuulete selliseid mõtteavaldusi pea igal nädalal meie tänaste riigiisade suust. Eestis elab 650 000 tööealist inimest. Nendest ca 100 tuhat inimest on töötud (registreeritud ja varjatud töötus kokku) ja 112 tuhat inimest töötab on viimase viie aasta jooksul välismaal tööl käinud ja 77 000 on praegu teinud ettevalmistusi välismaale tööle minekuks. Maakondades rahvaarv suureneb ainult Harjumaal ja Tartumaal, kõigist teistes elanke arv väheneb. Inimesed on meie riigi kõige suurem vara ja sellest ei ole praegune poliitika aru saanud.
Kuhu näitab sinu valimiskompass?
Kas elad maapiirkonnas või väikeasulas – Kullamaal, või Koluveres, Lihulas või Liivil, Martnas või Metskülas? Siis on sinu parim valik sotsid! Erakondadest on vaid sotsidel programmis tugev regionaalpoliitika osa. Väikeasulate toetamine, maamajanduse arendamine ja ühistranspordi tugevdamine on ainsad teed, kuidas kohalik elu alles jätta. 15% kütuseaktsiisist peab minema kohalikele teedele!
Kas oled talupidaja, tööline, teenistuja või väikeettevõtja? Kas sinu töötasu on Eesti keskmisest madalam või ulatub napilt keskmiseni? Ise oma kätega teenid perele elatist? Siis oled sina sotside valija! Sotsid kehtestavad õiglase tulumaksu. Sotsid vähendavad toiduainete käibemaksu 5%ni. Sotsid muudavad FIE-de maksustamise korra õiglaseks ja talutavaks, toetavad maamajandust, töölisi ja väikeettevõtjaid!
Kas sinu perre on lapsi tulemas, lasteaeda või kooli minemas? Siis oled sotside valija! Sotsid käivitavad uuesti lasteaedade programmi ja tagavad tasuta hariduse kuni keskkooli lõpuni. Kas sinu pere on tavaline Eesti pere Kullamaa vallas? Siis näitab sinu valimiskompass sotsiaaldemokraatide peale!
Peale selle – sotside hulgast sul on keda valida! Sotsiaaldemokraate Läänemaal esindavad kohalikud inimesed, kes tunnevad olusid ja inimeste probleeme. Nad on seni seisnud kohaliku elu arengu eest ja teevad seda ka edaspidi! Nad elavad Läänemaal, jäävad siia ja seisavad riigikogus maakonna huvide eest! Sa tunned ja tead neid!
Neeme Suur nr 401 Lääne maavanem
Südameasjaks riigikogus võtan kindlasti majandustegevuse toetamise maapiirkondades. Kogu Eesti peab elama!
20.2.11
Karjäär
Kirjutasin HWG ajalehte sellise artikli - äkki keegi tagab veel lugeda :)
Noor inimene! Oled sa mõtelnud, et mida tähendab karjäär sinu jaoks? Kas see on parima palgaga töökoht? Lõputu tõus ametiredelil? Või mis siis?
Tõenäoliselt on karjäär midagi hoopis muud. Üks normaalne elutee ei tohiks ju inimest viia sohu või tupikusse – karjeristidega aga nii tihti juhtub. Tegelikult on karjäär teadmine oma elutee kulgemisest. Teadmine sellest, kuidas ma tahan läbi elu minna – mida või keda tahan enda ees kohata ja mida tahan endast maha jätta. Karjäär on valikute jada. Karjäär on aus vastus küsimustele – kes ma olen, mida ma tahan, mida ma teen ja kuidas ma teistega suhtlen.
Eks algab oma tee valik hommikul vannitoas – vahtides peeglisse, suu hambapastat täis, küsides endalt – kelleks tahan saada? Kes mulle vastu vaatab? Isikuomadused määravad suures osas meie edasise elutee. Öeldud on, et edust moodustab 90% töö ja 10% anne. Kuid...kas ikka on mõttekas endale kõigest hingest selga toppida riiet, mis selga ei mahu? Või valida pigem riietus, mis mulle sobib ja milles ma ennast mugavalt tunnen? Süüa teevad paljud, kuulsaid kokki on vähe? Miks nii? Sest head kokad teevad oma tööd loominguliselt ja kirega – need omadused aga ei ole õpitavad – need on küll arendatavad, kui peavad tulema inimesest seestpoolt.
Lisaks isikuomadustele on oluline aspekt veel tahe ja pealehakkamine. Mina tahan - nii egoistlik ja nii vajalik lause! Tahan saavutada midagi! Tahan ehitada midagi, mis alles jääb? Kui inimene on tahtetu... jah teda on siis võimalik sundida...hirmutada: jääd nälga sindrinahk, jääd rumalaks, naiseks või meheks sind keegi endale ei taha ja teist sugupoolt näed ainult arvutist või FasionTV-st. Kuid tegelikult on nii, et inimesed harjuvad ära hirmutamisega ja ei karda enam. Ma ei tahagi, mulle pole vajagi, ma ei saa hakkama – need on õpitud abituse hoiakud, mis meie elutee kraavi kisuvad. Inimene peab ise kõndima – kättpidi vedamine on võimalik, aga see on väsitav ja toimib ainult lühikese aja jooksul. Kui tahad edasi jõuda, siis pead seda ise tahtma.
Eriti tore poiss või tüdruk on selline, kes on tark, väljendab ka valmisolekut, kui ühtegi asja ette ei võta. Seda, milleks te võimelised olete, saab hinnata ainult teie tegude järgi! Kui tahad muusikat teha, siis otsi raha, osta kitarr, hangi tuurivihik ja õpi kitarri mängima. Kannata ära valu ja villid sõrmeotstes – see läheb mööda. Kui sa seda kõike ei tee, siis piirdub sinu muusikukarjäär netist allatõmbamisega ja kujutlemisega, kui vahva sa ise laval oleks. Noore inimesena on tükk aega võimalik hoogu võtta, teeselda oskamist, teeselda tahtmist ja pealehakkamist – kuid kui ei järgne reaalseid tegusid, siis sa avastad ennast üksi toast ja keegi ei kuula enam sinu heietusi, et võiks bändi teha. Õpi mingit valdkonda eriti hästi, tee muusikat, tee sporti, tegele kunstiga, tee õpilasfirmas äri, käi linde vaatlemas ja õpi nende ladinakeelsed nimed pähe –no mida iganes. See kes teeb – see on tegija.
Läbi elutee ei lähe keegi üksinda. Teistega arvestamist on vaja igal hetkel – ka selleks, et sul võiks olla perekond, et saaksid tänavaliikluses autojuhina osaleda. Inimene elab sõltuvuses teistest inimestest ja teised inimesed sõltuvad temast. Mida kõrgemale ronid ametialasel karjääriredelil, seda rohkem on neid kellest sina sõltud ja kes sinust sõltuvad. Kui sa just ei planeeri endale üksiku inimese üksikut elu pisikeses üksikus toas, kus keegi sind ei näe ja sinust puudust ei tunne. Aga see oleks üks väga kurb lahendus.
Edukas elutee –see on head ja sinuga ühte moodi mõtlevad inimesed sinu ümber, mõnus pereelu, rahuldust pakkuv töö, meeldiv hobi ja midagi, mis sinust maha jääb – olgu siis laulud, lapsed või lapitekid, istutatud puud või betoonist pargipingid. See ongi sinu karjäär. Minu enda puhul on tööalane tegevus mind viinud metsavahist maavanemaks. See aga ei ole aga peamine. Peamine on – hooli inimestest enda ümber, hooli oma kodust ja jäta endast jälg!
Noor inimene! Oled sa mõtelnud, et mida tähendab karjäär sinu jaoks? Kas see on parima palgaga töökoht? Lõputu tõus ametiredelil? Või mis siis?
Tõenäoliselt on karjäär midagi hoopis muud. Üks normaalne elutee ei tohiks ju inimest viia sohu või tupikusse – karjeristidega aga nii tihti juhtub. Tegelikult on karjäär teadmine oma elutee kulgemisest. Teadmine sellest, kuidas ma tahan läbi elu minna – mida või keda tahan enda ees kohata ja mida tahan endast maha jätta. Karjäär on valikute jada. Karjäär on aus vastus küsimustele – kes ma olen, mida ma tahan, mida ma teen ja kuidas ma teistega suhtlen.
Eks algab oma tee valik hommikul vannitoas – vahtides peeglisse, suu hambapastat täis, küsides endalt – kelleks tahan saada? Kes mulle vastu vaatab? Isikuomadused määravad suures osas meie edasise elutee. Öeldud on, et edust moodustab 90% töö ja 10% anne. Kuid...kas ikka on mõttekas endale kõigest hingest selga toppida riiet, mis selga ei mahu? Või valida pigem riietus, mis mulle sobib ja milles ma ennast mugavalt tunnen? Süüa teevad paljud, kuulsaid kokki on vähe? Miks nii? Sest head kokad teevad oma tööd loominguliselt ja kirega – need omadused aga ei ole õpitavad – need on küll arendatavad, kui peavad tulema inimesest seestpoolt.
Lisaks isikuomadustele on oluline aspekt veel tahe ja pealehakkamine. Mina tahan - nii egoistlik ja nii vajalik lause! Tahan saavutada midagi! Tahan ehitada midagi, mis alles jääb? Kui inimene on tahtetu... jah teda on siis võimalik sundida...hirmutada: jääd nälga sindrinahk, jääd rumalaks, naiseks või meheks sind keegi endale ei taha ja teist sugupoolt näed ainult arvutist või FasionTV-st. Kuid tegelikult on nii, et inimesed harjuvad ära hirmutamisega ja ei karda enam. Ma ei tahagi, mulle pole vajagi, ma ei saa hakkama – need on õpitud abituse hoiakud, mis meie elutee kraavi kisuvad. Inimene peab ise kõndima – kättpidi vedamine on võimalik, aga see on väsitav ja toimib ainult lühikese aja jooksul. Kui tahad edasi jõuda, siis pead seda ise tahtma.
Eriti tore poiss või tüdruk on selline, kes on tark, väljendab ka valmisolekut, kui ühtegi asja ette ei võta. Seda, milleks te võimelised olete, saab hinnata ainult teie tegude järgi! Kui tahad muusikat teha, siis otsi raha, osta kitarr, hangi tuurivihik ja õpi kitarri mängima. Kannata ära valu ja villid sõrmeotstes – see läheb mööda. Kui sa seda kõike ei tee, siis piirdub sinu muusikukarjäär netist allatõmbamisega ja kujutlemisega, kui vahva sa ise laval oleks. Noore inimesena on tükk aega võimalik hoogu võtta, teeselda oskamist, teeselda tahtmist ja pealehakkamist – kuid kui ei järgne reaalseid tegusid, siis sa avastad ennast üksi toast ja keegi ei kuula enam sinu heietusi, et võiks bändi teha. Õpi mingit valdkonda eriti hästi, tee muusikat, tee sporti, tegele kunstiga, tee õpilasfirmas äri, käi linde vaatlemas ja õpi nende ladinakeelsed nimed pähe –no mida iganes. See kes teeb – see on tegija.
Läbi elutee ei lähe keegi üksinda. Teistega arvestamist on vaja igal hetkel – ka selleks, et sul võiks olla perekond, et saaksid tänavaliikluses autojuhina osaleda. Inimene elab sõltuvuses teistest inimestest ja teised inimesed sõltuvad temast. Mida kõrgemale ronid ametialasel karjääriredelil, seda rohkem on neid kellest sina sõltud ja kes sinust sõltuvad. Kui sa just ei planeeri endale üksiku inimese üksikut elu pisikeses üksikus toas, kus keegi sind ei näe ja sinust puudust ei tunne. Aga see oleks üks väga kurb lahendus.
Edukas elutee –see on head ja sinuga ühte moodi mõtlevad inimesed sinu ümber, mõnus pereelu, rahuldust pakkuv töö, meeldiv hobi ja midagi, mis sinust maha jääb – olgu siis laulud, lapsed või lapitekid, istutatud puud või betoonist pargipingid. See ongi sinu karjäär. Minu enda puhul on tööalane tegevus mind viinud metsavahist maavanemaks. See aga ei ole aga peamine. Peamine on – hooli inimestest enda ümber, hooli oma kodust ja jäta endast jälg!
31.12.10
Maavanema toimetamistest 2010
Tihti on inimeste huulil küsimus, et mis on maavanema töö, millega ta igapäevaselt tegeleb. Proovisin üles lugeda tegevused 2010 ja panna kirja pealkirjadest ja mõnest täpsustavast märkusest koosneva koondi. Tegevused on erineva aja – ja jõukuluga. Mõnele asjale kulutad päevi, mõnda asja lihtsalt hoiad meeles ja võtad jutuks vajalikus kohas. Siiski on kõik allpooltoodud teemad ja tegevused maavanema töökalendris sees olnud ja nendele on kulutatud ametniku aega ja maksumaksja raha. Palun tähelepanu pöörata asjaolule, et et tegemist on maavanema, mitte maavalitsuse tegemistega. Kui paneksin siia ka maavalitsuse tegemised tervikuna siis saaks nimekiri tõesti väga pikk.
Juhul, kui kedagi huvitab täpsemalt mõne tegevuse sisu, siis saan pikemalt seletada.
Ehk siis – vastuseks küsimusele, et mida maavanem 2010 aastal tegi?
Koostöö organisatsioonide ja asutuste vahel
- Koostöö arendamine EELK-ga – laialdane koostöö, regulaarsed kohtumised ja ühistegevused – näiteks ühine taotlus Ridala kiriku katuse renoveerimiseks, erinevate maakondlike ürituste korraldamine jms. Osalesin piibli ettelugemises.Viimane kohtumine oli 10 detsembril.
- Haapsalu ja Läänemaa sõprade seltsi tegevuse algatamine ja korraldamine – kohtumiste algatamine ja kokkukutsumine. Eelmisel aastal oli esimene, kevadel oli teine, pidi kolmas ka tulema sügisel, aga linna palvel jäi ära. Planeerime uut järgmisel kevadel.
- Osalemine omavalitsusliidu istungitel, maakonna ühistegevuste toetamine omavalitsusliidu tegevuskavas – regulaarne osalemine istungitel, teemade hoolikas jälgimine, vajadusel sisendi andmine. Igakuine ja pidev tegevus.
- Omavalitsusliidu püsimise toetamine – mitmed kohtumised ja vestlused. Eelmisel sügisel ja sellel kevadel.
- Teadmispõhise juhtimise toetamine, Lets nõukogu töös osalemine – koostöö kolledži ja Letsiga. Letsi nõukogu töös osalemine. Letsile sisendi andmine –milliseid uuringuid ja projekte. Viimatised tegevused tegevuskava ja eelarvega olid nüüd detsembris. Minu palvel lülitati LETSi tegevuskavasse maakonna tööjõuuuring. Rändeuuringu tutvustamisel osalemine.
- LAK nõukogu töös osalemine. LAK tegevuse toetamine. Regulaarsed kohtumised, tegevuskava ja eelarve koostamisel osalemine, erinevad arutelud. Omavalitsusliidu tellimuse täpsustamise toetamine - olid eraldi nõupidamised.
- Regulaarsed kohtumised riigiasutustega – info vahetamine, igakuised koosolekud
- Teiste riigiasutustega sideme hoimine – juubeliüritustel osalemine, kohtumised regiooni juhtidega jms
- Riigimaja loomise algatamine, projekti juhtimine. Alates 2008 kevadest tegevus, alguses küsitlus, 2009 aastal kontseptsiooni koostamine ja viimine VV istungile, nüüd TOF projekt Läänemaa mudeli loomiseks. Igapäevane tegevus projekti elluviimiseks.
- Haapsalu linnavalitsusega koostöö koordineerimine – kohtumised linnapeaga ja aselinnapeadega.
- Lihula valla eelarve teema – osalemine kohtumisel rahandusministeeriumis koos vallavanemaga.
- Kullamaa valla arengukonverents – osalemine, artikli kirjutamine.
- Risti vallaga koostöö Marimetsa rabaraja teemal – sai kokku lepitud ja toimus arutelu keskkonnaametiga, MSSiga ja vallaga Marimetsa rabaraja edasise tuleviku üle.
Kriisireguleerimine
- Osmussaare kriisiolukorra lahendamine aasta alguses. Koostöö erinevate ametkondadega , Noarootsi vallaga ja keskkonnaametiga.
- Maakondliku kriisikomisjoni töös hoidmine – Eestis on peale hädaolukorra seaduse muutmist jäänud kaks maakondlikku kriisikomisjon – Läänemaal ja Saaremaal. Viimane kriiskomisjoni istung oli 13 dets.
- Informatsiooni kogumine ja vahendamine lumetormide ajal.
- Omavalitsuste kriisikomisjonide moodustamise toetamine - ülevaadete andmine ja meeldetuletused kohalikele omavalitsustele.
- Regionaalse kriisikomisjoni töös osalemine – minu poolt tõstatatud teemad: väikesaarte kiirabiteenuse osutamine, kuivendusvõrkude seisukord kevadiste üleujutuste vältimiseks, oht kortermajade küttest väljalangemiseks, pikaajalise elektrikatkestuse oht.
Sotsiaalvaldkond
- Läänemaa Abikassa tegevuse algatamine ja korraldamine. Algatus eelmisel aastal, nüüd pidev ja igakuine tegevus – juhatuse ja nõukogu koosolekud, koostöölepingu sõlmimine Rannarootsi keskusega, ettevõtetele rahataotluste teksti koostamine, koduka loomise korraldamine, annetuskasti tellimine ja paigaldamine, propageerimine, annetajate otsimine jms.
- Valede valikute projekti algatamine. Minu poolt mõte ja lähteülesanne.
- Koluvere Hooldekodu püsimajäämise kaitsmine – mitmed kohtumised olid.
- HNRK tegevuse toetamine – käisin välja mõtte militaarvalkonnas rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks, korraldasin kohtumise KaMin esindajatega.
- Sotsiaaltöö konverentsil osalemine, parima sotsiaaltöötaja tunnustamine. Konverentsi jätkuna - kontakt Jaak Pihlakaga, puuetega inimestega seotud problemaatikaga kurssi viimine.
- Safe Community teema – kohtumised ja arutelud esindajatega Rootsist, arutelud Leegiga, üritus, dokumentide allkirjastamine, jätkutegevused.
- Tervisetoa teema – algatamine, mitmed kohtumised võimalike partneritega – projekti ellukutsumine. Leek toimetab.
- Pensionäride suvepäevad – üritusel osalemine, sõnavõtt.
Haridusvaldkond
- Vidruka toetamine - õpilaskodu ehitamise toetamine, kooli püsimajäämise toetamine – suhtemine direktori ja haridusmin esindajatega, ettekanded Vidrukal ja mujal.
- Haapsalu Sanatoorse Internaatkooli ravisuuna toetamine – suhtlemine direktori ja haridusmin esindajatega.
- Noarootsi õpilaskodu investeeringute kaitsmine – vestluses haridusmin esindajatega, toetuskirja andmine jms.
- LLÜG loomise toetamine – riigikaitse suuna algatamine, asjaliste kokku viimine kaitseministeeriumiga, osalemine kohtumisel haridusministriga jms.
- Haridusvõrgustiku komisjoni loomine, töös osalemine – mitmeid arutelusid maakonna haridusvõrgustiku üle, kohtmised HTM asekantsleriga jne
- Ettekannete tegemine haridusfoorumitel – mitmeid aasta jooksul.
- Tagasi kooli projektis osalemine – andsin tunde Lihulas, Kasaril ja Ristil.
- Majandusõpe toetamine Läänemaa koolides – mitmed arutelud koos LAKiga – kuidas hoida tegevusi üleval ja toimimas – LAKi ajast pärit tegevussuund.
- Loodushariduse toetamine Läänemaa koolides - pigem tähelepanu suund, kui aktiivne tegevus praegu. Omal ajal LAKis sai algatatud koolide koostööd selles osas ja toetatud teemat, praegu rohkem jälgimisel. Praegu on olnud mitmel korral jutuks erinevate asjaosalistega. Hariduskoostöö temaatika on üldse keeruline. Vajaks teise tasandi omavalitsust.
- Kolledži kompetentsikeskuse rajamisel osalemine – idee algsel arendamisel oli päris aktiivne osalemine. Tõin sisse koostöö HNRK-ga. 2010 aastal rohkem suhtlemine – vestlused arendajatega, kursishoidmine ja jälgimine – kolledž toimetab ise ja väga hästi.
- HKHK nõukogu töös osalemine, HKHK toetamine. Regulaarsed kohtumised, erinevad arutelud, juubeliüritusel osalemine, artikli kirjutamine.
- Kolledži nõukogu töös osalemine, kolledzi toetamine – erinevate dokumentide läbivaatamine, sisendi andmine.
- Haridustöötajate ja õppurite tunnustamine – tunnustamisüritustel osalemine
- Palivere kooli juubelil osalemine
Kultuurivaldkonnas
- Kultuuri arengukava koostamise toetamine – maavalitsuse tööplaanis hoidmine, erinevad vestlused, arengukava vormistamise abistamine.
- Rannarootsi kultuuriprogrammi loomise taotlemine aastaks 2012 –mitmed tihedad kontaktid kultuuriminsteeriumiga, algatuskoosoleku kokkukutsumine
- Rannarootsi kirikute vallasvarade toomine kodukirikutele lähemale – sellisel (süstemaatilisel) kujul tegevuse algatamine ja korraldamine, moodustasime koos EELK, KultMiniga ja RR kultuurinõukogu ja SOVga töögrupi, suvel Olavipäeval kirjutasime alla eelkokkuleppele, nüüd valmistame ette inventuuri ja põhikokkuleppe allkirjastamist. Viimane kohtumine oli 06. detsembril.
- Läänemaa muuseumi nõukogu tegevuses osalemine – 2010 enne skandaali oli üks korraline nõupidamine, skandaali käigus saatsime ministeeriumile kirja ja palusime nõukogu kaasamist, hiljem olen teinud ettepanekuid nõukogu kokkukutsumiseks, nüüd arvatakse mv-de esindajad nõukogudest välja.
- Raamatukogunduse toetamine – arengukava arutelu keskraamatukogu juhtidega, osalemine raamatukogude juhatajate kohtumisel.
- Koolinoorte tantsu – ja laulupidu 2011 – komisjoni töös osalmine – regulaarsed kohtumised ja arutelud.
- Maakondlike kultuuriürituste korraldamise toetamine, osalemine – mitmed osalemised korraldustoimkondade töös. Üritustel osalemine – vähegi viitsijad, Vabadussõda, vabariigi aastapäev, küüditamiste mälestuspäevad, võidupüha jne jne.
- Kultuuritegijate tunnustamine – kultuuripärli preemia jms.
- Olavipäeva tähistamine Vormsil – ettevamistavates tegevustes osalemine, üritusel osalemine.
Spordivaldkonnas
- Palivere TTSK arendamise toetamine – Varasemalt LAKis olin kogu käsitluse sünni juures, nüüd toimetavad juba tükk aega Ülle Lass ja Mati Kallemets. 2010 aastal kohtumine Eesti Terviserajad esindajatega, mitmeid kohtumisi EASi esindajatega PKT rahastamistaotluse toetamiseks.
- Risti ja Lihula staadionite arengute jälgimine – vestlused vallajuhtidega
- Haapsalu universaalhalli rajamisel Kaitseliidu osaluse tagamine (keldrisse rajatav lasketiir).
- Läänemaa Purjespordi Klubi kutsel Optimisti klassi meistrivõistlustel osalemine - muu hulgas viisin ennast kurssi laste purjespordi tegevuse problemaatikaga
- Läänemaa Spordiliidu tegevuse jälgimine – arutelud juhtimise ja rahastamise üle Ülle Lassiga, seisukoha andmine uue tegevusjuhi valimisel.
- Parimate sportlaste tunnustamine – tunnustamisürituse korraldamises osalemine, üritusel osalemine.
Majandusvaldkonnas
- Eesti Maaviljeluse Instituudiga koostöölepingu sõlmimine - kohtumised juhtidega, lepingu ettevalmistamine, osalemine üritusel, lepingu allkirjastamine, ühisele projektile garantiikirja andmaine.
- Tuule-energeetika planeeringu algatamisel osalemine, objekti täpsustamine. Kippus käest ära minema (ehk siis muutuma liiga piiravaks ettevõtliku algatuse suhtes), kutsusin maavanemad kokku, võtsime otsused vastu ja läheme teemaga edasi.
- Üleriigiline planeering 2030+ - tutvustamisüritusel osalemine, sisendi andmine, maakonna ja Lääne regiooni positsioon kaitsmine planeeringus.
- Bio-energeetika teema toetamine – teema hoidmine LAKi tegevuskavas, LAKi tegevuste toetamine, algatuskoosolekul osalemine jne.
- Lõuna-Läänemaal ettevõtjatega kohtumine. Eesmärgiks Lõuna-Läänemaa ettevõtluse arendamine ja toetamine. Selle raames Lihula ja Hanila valla tööjõu analüüsi algatamine. Proovisin murda müüti, et meil ei ole tööjõudu. Enda arust õnnestus.
- Virtsu sadam, Esivere ja Kurevere dolomiidikaevandus – arenguperspektiivi otsimine .. jätkuks 2009 aastal alustatud tegevusele – vestlused LAKi ja TTÜ esindajatega;
- Loodusturismi , kui majandusvaldkonna toetamine - teema käsitlemine loodusturismi seminaril Matsalus, teema toomine riigikogu kultuuri – ja keskkonnakomisjoniga kohtumisele.
- Loomemajanduse toetamine – mitmed arutelud arendajatega loomekeskuse arenguperspektiividest ja lahenditest.
- Ettevõtjate koostöö toetamine, tunnustamine – ettevõtluspäeval osalemine, tunnustamisürituse planeerimine, korraldamises osalemine, osalemine.
- Raudtee taastamise teema – regulaarsed kohtumised nii projekti nõukogu, kui MKM esindajatega, ettekanded üritustel, juubeliüritused, sisendi andmine TTA-sse ja projekti tegevustesse.
- Ühistranspordi teema – osalemine hankekomisjoni töös, hilisem tihe suhtlus erinevate asjalistega, teenuse parendamise, liinivõrgu parendamise, omavalitsuste poolse rahastamise, bussijaama toimimise jms teemadel.
- Lihula krematooriumi rajamise toetamine – kohtumine arendajatega, vestlused vallajuhtidega.
- Martna krematoorium – maavanema seisukoha andmine, vastuseks kohalike elanike pöördumisele.
- Haapsalu linna transiitkoridori probleemiga tegelemine – materjalidega kurssi viimine, teema käsitlemine kohtumistel MKM ja maanteeameti esindajatega, ettekande koostamine riigikogu majanduskomisjonile.
- Lääne Värava projekt – osalemine PKT taotluse koostamises, projekti tutvustamine erinevatele ametnikele minsteeriumidele, riigikogu saadikutele, kohtumised Risti valla, EASis ja erapartneritega.
- Lääne Regionaalse maanteeametiga kontakti hoidmine – mitmed kohtumised regiooni juhtidega – sisendite andmine mustkattega teede planeerimiseks jne.
- Kiltsi lennuvälja kasutusele võtmise toetamine – nõupidamised LAKiga, linnaga ja Kaitseliiduga.
- MKMiga tiheda sideme hoidmine – osalemine partnerluspäeval, kohtumised esindajatega.
- Puulaevaseltsi tegevuste toetamine – arutelud Schönbergiga ja linnapeaga
Tervishoiu valdkond
- Vormsi perearsti koha täitmine – arutelud maakonna arstiga võimaluste üle
- Perearstindusega kursis olemine – ülevaatlikud arutelud maakonna arstiga.
- Rannarootsi Keskuse apteegi toetamine – andsime toetuskirja, tundub, et ei toiminud :(
Kodanikuühiskonna toetamine
- Kodanikuühiskonna konverentsil osalemine, ettekanne
- Eesti 2018 visiooni ümarlaual osalemine Kullamaal, ajurünnak
- Sädeinimeste tunnustamisüritusel osalemine, tunnustamine
- Naiskodukaitse lipp ja sünnipäev – üritusel osalemine
Maakonna maine tõstmine, maakonna tutvustamine
- Mainekoja istungitel osalemine
- Läänemaa päev Tartus – algatamine, korraldamisel ja elluviimisel aktiivne osalemine.
- Läänemaa kuu riigikogus – algatamine, korraldamisel ja elluviimisel aktiivne osalemine – tõin sisse vajalikud teemad (regionaalpoliitika, looduskaitse ja inimese suhe, rannarootsi kultuur, transpordi infrastruktuur), kaasasin omavalitsuste liidu, valmistasin ette kaks ettekannet – transpordi ja regionaalpoliitika teemal.
- Läänemaa osalemine Mardilaadal – otsuse ettevalmistamine, Mardilaadale tutvumiskäigu tegemine, teema tutvustamine omavalitsuste liidule.
Maakonna arengustrateegia hoidmine
- Maakonna arengustrateegia uuendamisel aktiivne osalemine – arutelud, vestlused, kirjalik töö, 4 strateegiapäeva projekti seminaridel osalemine, arenduskoja istungite ettevalmistamisel osalemine, istungitel osalemine.
Lisaks veel:
- Aruandlus andmine ministeeriumile
- Ministri regulaarsetel nõupäevadel osalemine
- Maavalistuse sisesed rutiinsed tegevused
- Kesk-Läänemere programmi seirekomitee tegevuses osalemine – koosolek siseministeeriumis, regulaarne meilivahetus
- Prantsuse suursaatkonnaga kontakti hoidmine – rahvuspüha tähistamisel osalemine, esimene kontakt tuli sealtpoolt, on mõte majandussidemete arendamiseks.
- OECD intervjuu – kohaliku demokraatia areng Eestis
- Virtsu ja Uuemõisa lasteaedade avamisüritustel osalemine
- Presidendi kohtumine maavanemate ja omavalitsusjuhtidega Tallinnas
Riigikaitse
- Osalemine Kaitseliidu keskjuhatuse töös – regulaarne, kaks korda kuus.
Tõenäoliselt unustasin midagi ära ...
Juhul, kui kedagi huvitab täpsemalt mõne tegevuse sisu, siis saan pikemalt seletada.
Ehk siis – vastuseks küsimusele, et mida maavanem 2010 aastal tegi?
Koostöö organisatsioonide ja asutuste vahel
- Koostöö arendamine EELK-ga – laialdane koostöö, regulaarsed kohtumised ja ühistegevused – näiteks ühine taotlus Ridala kiriku katuse renoveerimiseks, erinevate maakondlike ürituste korraldamine jms. Osalesin piibli ettelugemises.Viimane kohtumine oli 10 detsembril.
- Haapsalu ja Läänemaa sõprade seltsi tegevuse algatamine ja korraldamine – kohtumiste algatamine ja kokkukutsumine. Eelmisel aastal oli esimene, kevadel oli teine, pidi kolmas ka tulema sügisel, aga linna palvel jäi ära. Planeerime uut järgmisel kevadel.
- Osalemine omavalitsusliidu istungitel, maakonna ühistegevuste toetamine omavalitsusliidu tegevuskavas – regulaarne osalemine istungitel, teemade hoolikas jälgimine, vajadusel sisendi andmine. Igakuine ja pidev tegevus.
- Omavalitsusliidu püsimise toetamine – mitmed kohtumised ja vestlused. Eelmisel sügisel ja sellel kevadel.
- Teadmispõhise juhtimise toetamine, Lets nõukogu töös osalemine – koostöö kolledži ja Letsiga. Letsi nõukogu töös osalemine. Letsile sisendi andmine –milliseid uuringuid ja projekte. Viimatised tegevused tegevuskava ja eelarvega olid nüüd detsembris. Minu palvel lülitati LETSi tegevuskavasse maakonna tööjõuuuring. Rändeuuringu tutvustamisel osalemine.
- LAK nõukogu töös osalemine. LAK tegevuse toetamine. Regulaarsed kohtumised, tegevuskava ja eelarve koostamisel osalemine, erinevad arutelud. Omavalitsusliidu tellimuse täpsustamise toetamine - olid eraldi nõupidamised.
- Regulaarsed kohtumised riigiasutustega – info vahetamine, igakuised koosolekud
- Teiste riigiasutustega sideme hoimine – juubeliüritustel osalemine, kohtumised regiooni juhtidega jms
- Riigimaja loomise algatamine, projekti juhtimine. Alates 2008 kevadest tegevus, alguses küsitlus, 2009 aastal kontseptsiooni koostamine ja viimine VV istungile, nüüd TOF projekt Läänemaa mudeli loomiseks. Igapäevane tegevus projekti elluviimiseks.
- Haapsalu linnavalitsusega koostöö koordineerimine – kohtumised linnapeaga ja aselinnapeadega.
- Lihula valla eelarve teema – osalemine kohtumisel rahandusministeeriumis koos vallavanemaga.
- Kullamaa valla arengukonverents – osalemine, artikli kirjutamine.
- Risti vallaga koostöö Marimetsa rabaraja teemal – sai kokku lepitud ja toimus arutelu keskkonnaametiga, MSSiga ja vallaga Marimetsa rabaraja edasise tuleviku üle.
Kriisireguleerimine
- Osmussaare kriisiolukorra lahendamine aasta alguses. Koostöö erinevate ametkondadega , Noarootsi vallaga ja keskkonnaametiga.
- Maakondliku kriisikomisjoni töös hoidmine – Eestis on peale hädaolukorra seaduse muutmist jäänud kaks maakondlikku kriisikomisjon – Läänemaal ja Saaremaal. Viimane kriiskomisjoni istung oli 13 dets.
- Informatsiooni kogumine ja vahendamine lumetormide ajal.
- Omavalitsuste kriisikomisjonide moodustamise toetamine - ülevaadete andmine ja meeldetuletused kohalikele omavalitsustele.
- Regionaalse kriisikomisjoni töös osalemine – minu poolt tõstatatud teemad: väikesaarte kiirabiteenuse osutamine, kuivendusvõrkude seisukord kevadiste üleujutuste vältimiseks, oht kortermajade küttest väljalangemiseks, pikaajalise elektrikatkestuse oht.
Sotsiaalvaldkond
- Läänemaa Abikassa tegevuse algatamine ja korraldamine. Algatus eelmisel aastal, nüüd pidev ja igakuine tegevus – juhatuse ja nõukogu koosolekud, koostöölepingu sõlmimine Rannarootsi keskusega, ettevõtetele rahataotluste teksti koostamine, koduka loomise korraldamine, annetuskasti tellimine ja paigaldamine, propageerimine, annetajate otsimine jms.
- Valede valikute projekti algatamine. Minu poolt mõte ja lähteülesanne.
- Koluvere Hooldekodu püsimajäämise kaitsmine – mitmed kohtumised olid.
- HNRK tegevuse toetamine – käisin välja mõtte militaarvalkonnas rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks, korraldasin kohtumise KaMin esindajatega.
- Sotsiaaltöö konverentsil osalemine, parima sotsiaaltöötaja tunnustamine. Konverentsi jätkuna - kontakt Jaak Pihlakaga, puuetega inimestega seotud problemaatikaga kurssi viimine.
- Safe Community teema – kohtumised ja arutelud esindajatega Rootsist, arutelud Leegiga, üritus, dokumentide allkirjastamine, jätkutegevused.
- Tervisetoa teema – algatamine, mitmed kohtumised võimalike partneritega – projekti ellukutsumine. Leek toimetab.
- Pensionäride suvepäevad – üritusel osalemine, sõnavõtt.
Haridusvaldkond
- Vidruka toetamine - õpilaskodu ehitamise toetamine, kooli püsimajäämise toetamine – suhtemine direktori ja haridusmin esindajatega, ettekanded Vidrukal ja mujal.
- Haapsalu Sanatoorse Internaatkooli ravisuuna toetamine – suhtlemine direktori ja haridusmin esindajatega.
- Noarootsi õpilaskodu investeeringute kaitsmine – vestluses haridusmin esindajatega, toetuskirja andmine jms.
- LLÜG loomise toetamine – riigikaitse suuna algatamine, asjaliste kokku viimine kaitseministeeriumiga, osalemine kohtumisel haridusministriga jms.
- Haridusvõrgustiku komisjoni loomine, töös osalemine – mitmeid arutelusid maakonna haridusvõrgustiku üle, kohtmised HTM asekantsleriga jne
- Ettekannete tegemine haridusfoorumitel – mitmeid aasta jooksul.
- Tagasi kooli projektis osalemine – andsin tunde Lihulas, Kasaril ja Ristil.
- Majandusõpe toetamine Läänemaa koolides – mitmed arutelud koos LAKiga – kuidas hoida tegevusi üleval ja toimimas – LAKi ajast pärit tegevussuund.
- Loodushariduse toetamine Läänemaa koolides - pigem tähelepanu suund, kui aktiivne tegevus praegu. Omal ajal LAKis sai algatatud koolide koostööd selles osas ja toetatud teemat, praegu rohkem jälgimisel. Praegu on olnud mitmel korral jutuks erinevate asjaosalistega. Hariduskoostöö temaatika on üldse keeruline. Vajaks teise tasandi omavalitsust.
- Kolledži kompetentsikeskuse rajamisel osalemine – idee algsel arendamisel oli päris aktiivne osalemine. Tõin sisse koostöö HNRK-ga. 2010 aastal rohkem suhtlemine – vestlused arendajatega, kursishoidmine ja jälgimine – kolledž toimetab ise ja väga hästi.
- HKHK nõukogu töös osalemine, HKHK toetamine. Regulaarsed kohtumised, erinevad arutelud, juubeliüritusel osalemine, artikli kirjutamine.
- Kolledži nõukogu töös osalemine, kolledzi toetamine – erinevate dokumentide läbivaatamine, sisendi andmine.
- Haridustöötajate ja õppurite tunnustamine – tunnustamisüritustel osalemine
- Palivere kooli juubelil osalemine
Kultuurivaldkonnas
- Kultuuri arengukava koostamise toetamine – maavalitsuse tööplaanis hoidmine, erinevad vestlused, arengukava vormistamise abistamine.
- Rannarootsi kultuuriprogrammi loomise taotlemine aastaks 2012 –mitmed tihedad kontaktid kultuuriminsteeriumiga, algatuskoosoleku kokkukutsumine
- Rannarootsi kirikute vallasvarade toomine kodukirikutele lähemale – sellisel (süstemaatilisel) kujul tegevuse algatamine ja korraldamine, moodustasime koos EELK, KultMiniga ja RR kultuurinõukogu ja SOVga töögrupi, suvel Olavipäeval kirjutasime alla eelkokkuleppele, nüüd valmistame ette inventuuri ja põhikokkuleppe allkirjastamist. Viimane kohtumine oli 06. detsembril.
- Läänemaa muuseumi nõukogu tegevuses osalemine – 2010 enne skandaali oli üks korraline nõupidamine, skandaali käigus saatsime ministeeriumile kirja ja palusime nõukogu kaasamist, hiljem olen teinud ettepanekuid nõukogu kokkukutsumiseks, nüüd arvatakse mv-de esindajad nõukogudest välja.
- Raamatukogunduse toetamine – arengukava arutelu keskraamatukogu juhtidega, osalemine raamatukogude juhatajate kohtumisel.
- Koolinoorte tantsu – ja laulupidu 2011 – komisjoni töös osalmine – regulaarsed kohtumised ja arutelud.
- Maakondlike kultuuriürituste korraldamise toetamine, osalemine – mitmed osalemised korraldustoimkondade töös. Üritustel osalemine – vähegi viitsijad, Vabadussõda, vabariigi aastapäev, küüditamiste mälestuspäevad, võidupüha jne jne.
- Kultuuritegijate tunnustamine – kultuuripärli preemia jms.
- Olavipäeva tähistamine Vormsil – ettevamistavates tegevustes osalemine, üritusel osalemine.
Spordivaldkonnas
- Palivere TTSK arendamise toetamine – Varasemalt LAKis olin kogu käsitluse sünni juures, nüüd toimetavad juba tükk aega Ülle Lass ja Mati Kallemets. 2010 aastal kohtumine Eesti Terviserajad esindajatega, mitmeid kohtumisi EASi esindajatega PKT rahastamistaotluse toetamiseks.
- Risti ja Lihula staadionite arengute jälgimine – vestlused vallajuhtidega
- Haapsalu universaalhalli rajamisel Kaitseliidu osaluse tagamine (keldrisse rajatav lasketiir).
- Läänemaa Purjespordi Klubi kutsel Optimisti klassi meistrivõistlustel osalemine - muu hulgas viisin ennast kurssi laste purjespordi tegevuse problemaatikaga
- Läänemaa Spordiliidu tegevuse jälgimine – arutelud juhtimise ja rahastamise üle Ülle Lassiga, seisukoha andmine uue tegevusjuhi valimisel.
- Parimate sportlaste tunnustamine – tunnustamisürituse korraldamises osalemine, üritusel osalemine.
Majandusvaldkonnas
- Eesti Maaviljeluse Instituudiga koostöölepingu sõlmimine - kohtumised juhtidega, lepingu ettevalmistamine, osalemine üritusel, lepingu allkirjastamine, ühisele projektile garantiikirja andmaine.
- Tuule-energeetika planeeringu algatamisel osalemine, objekti täpsustamine. Kippus käest ära minema (ehk siis muutuma liiga piiravaks ettevõtliku algatuse suhtes), kutsusin maavanemad kokku, võtsime otsused vastu ja läheme teemaga edasi.
- Üleriigiline planeering 2030+ - tutvustamisüritusel osalemine, sisendi andmine, maakonna ja Lääne regiooni positsioon kaitsmine planeeringus.
- Bio-energeetika teema toetamine – teema hoidmine LAKi tegevuskavas, LAKi tegevuste toetamine, algatuskoosolekul osalemine jne.
- Lõuna-Läänemaal ettevõtjatega kohtumine. Eesmärgiks Lõuna-Läänemaa ettevõtluse arendamine ja toetamine. Selle raames Lihula ja Hanila valla tööjõu analüüsi algatamine. Proovisin murda müüti, et meil ei ole tööjõudu. Enda arust õnnestus.
- Virtsu sadam, Esivere ja Kurevere dolomiidikaevandus – arenguperspektiivi otsimine .. jätkuks 2009 aastal alustatud tegevusele – vestlused LAKi ja TTÜ esindajatega;
- Loodusturismi , kui majandusvaldkonna toetamine - teema käsitlemine loodusturismi seminaril Matsalus, teema toomine riigikogu kultuuri – ja keskkonnakomisjoniga kohtumisele.
- Loomemajanduse toetamine – mitmed arutelud arendajatega loomekeskuse arenguperspektiividest ja lahenditest.
- Ettevõtjate koostöö toetamine, tunnustamine – ettevõtluspäeval osalemine, tunnustamisürituse planeerimine, korraldamises osalemine, osalemine.
- Raudtee taastamise teema – regulaarsed kohtumised nii projekti nõukogu, kui MKM esindajatega, ettekanded üritustel, juubeliüritused, sisendi andmine TTA-sse ja projekti tegevustesse.
- Ühistranspordi teema – osalemine hankekomisjoni töös, hilisem tihe suhtlus erinevate asjalistega, teenuse parendamise, liinivõrgu parendamise, omavalitsuste poolse rahastamise, bussijaama toimimise jms teemadel.
- Lihula krematooriumi rajamise toetamine – kohtumine arendajatega, vestlused vallajuhtidega.
- Martna krematoorium – maavanema seisukoha andmine, vastuseks kohalike elanike pöördumisele.
- Haapsalu linna transiitkoridori probleemiga tegelemine – materjalidega kurssi viimine, teema käsitlemine kohtumistel MKM ja maanteeameti esindajatega, ettekande koostamine riigikogu majanduskomisjonile.
- Lääne Värava projekt – osalemine PKT taotluse koostamises, projekti tutvustamine erinevatele ametnikele minsteeriumidele, riigikogu saadikutele, kohtumised Risti valla, EASis ja erapartneritega.
- Lääne Regionaalse maanteeametiga kontakti hoidmine – mitmed kohtumised regiooni juhtidega – sisendite andmine mustkattega teede planeerimiseks jne.
- Kiltsi lennuvälja kasutusele võtmise toetamine – nõupidamised LAKiga, linnaga ja Kaitseliiduga.
- MKMiga tiheda sideme hoidmine – osalemine partnerluspäeval, kohtumised esindajatega.
- Puulaevaseltsi tegevuste toetamine – arutelud Schönbergiga ja linnapeaga
Tervishoiu valdkond
- Vormsi perearsti koha täitmine – arutelud maakonna arstiga võimaluste üle
- Perearstindusega kursis olemine – ülevaatlikud arutelud maakonna arstiga.
- Rannarootsi Keskuse apteegi toetamine – andsime toetuskirja, tundub, et ei toiminud :(
Kodanikuühiskonna toetamine
- Kodanikuühiskonna konverentsil osalemine, ettekanne
- Eesti 2018 visiooni ümarlaual osalemine Kullamaal, ajurünnak
- Sädeinimeste tunnustamisüritusel osalemine, tunnustamine
- Naiskodukaitse lipp ja sünnipäev – üritusel osalemine
Maakonna maine tõstmine, maakonna tutvustamine
- Mainekoja istungitel osalemine
- Läänemaa päev Tartus – algatamine, korraldamisel ja elluviimisel aktiivne osalemine.
- Läänemaa kuu riigikogus – algatamine, korraldamisel ja elluviimisel aktiivne osalemine – tõin sisse vajalikud teemad (regionaalpoliitika, looduskaitse ja inimese suhe, rannarootsi kultuur, transpordi infrastruktuur), kaasasin omavalitsuste liidu, valmistasin ette kaks ettekannet – transpordi ja regionaalpoliitika teemal.
- Läänemaa osalemine Mardilaadal – otsuse ettevalmistamine, Mardilaadale tutvumiskäigu tegemine, teema tutvustamine omavalitsuste liidule.
Maakonna arengustrateegia hoidmine
- Maakonna arengustrateegia uuendamisel aktiivne osalemine – arutelud, vestlused, kirjalik töö, 4 strateegiapäeva projekti seminaridel osalemine, arenduskoja istungite ettevalmistamisel osalemine, istungitel osalemine.
Lisaks veel:
- Aruandlus andmine ministeeriumile
- Ministri regulaarsetel nõupäevadel osalemine
- Maavalistuse sisesed rutiinsed tegevused
- Kesk-Läänemere programmi seirekomitee tegevuses osalemine – koosolek siseministeeriumis, regulaarne meilivahetus
- Prantsuse suursaatkonnaga kontakti hoidmine – rahvuspüha tähistamisel osalemine, esimene kontakt tuli sealtpoolt, on mõte majandussidemete arendamiseks.
- OECD intervjuu – kohaliku demokraatia areng Eestis
- Virtsu ja Uuemõisa lasteaedade avamisüritustel osalemine
- Presidendi kohtumine maavanemate ja omavalitsusjuhtidega Tallinnas
Riigikaitse
- Osalemine Kaitseliidu keskjuhatuse töös – regulaarne, kaks korda kuus.
Tõenäoliselt unustasin midagi ära ...
17.12.10
Haapsalu bussijaamast
Eelmisel nädalal ilmus Lääne Elus artikkel Haapsalu bussijaama teemal. Artikli ja ja ka ajalehe juhtkirja kokkuvõte oli, et bussijaam on Haapsalus hingusele läinud. Nii see siiski ei ole. Annan siinkohal ülevaate Haapsalu bussijaama tegevuste korraldamisest ja sellega seotud probleemidest.
Kui maavalitsus asus korraldama riigihanget maakonna siseste bussivedude korraldamiseks, siis ei unustatud ära ka bussijaama. Maavalitsus sõlmis juba eelmise aasta septembris Haapsalu linnavalitsusega koostöölepingu, milles lepiti kokku, et Haapsalu linnavalitsus võimaldab bussijaama pidamist Raudtee 2 aadressil ning sõlmib omakorda hanke võitjaga lepingu. Hanke võitja kohustuseks seati muu hulgas ka bussijaama opereerimine koostöös linnavalitsusega. Praegu on olemas eelleping linnavalitsuse ja MK-Reis-X OÜ vahel, põhileping on sõlmimisel.
Haapsalu bussijaam töötab. Haapsalu Raudteemuuseum, kui raudteejaama hoone haldaja, hoiab lahti, köetud ja korras bussijaama ootesaali. Ootesaal on avatud igapäevaselt 07.00 - 18.00, seda ka nädalavahetustel. Ootesaalis on üleval bussiinfo stend, bussiinfot saab vaadata ka puutetundlikult ekraanilt. N.ö piletikassa ruumis paikneb MK-Reis-X OÜ kontor, kust saab ka küsida infot ja osta pileteid maakonna sisestele liinidele. Ootseaalis on ka WC kasutamise võimalus. MK-Reis-X töötaja annab ka telefoni teel infot. Bussiinfo hankimiseks on võimalik kasutada ka üleriiklike infotelefonide ja interneti abi.
Lahendamist vajavateks küsimusteks praegu on kirjaliku info kättesaadavus väljaspool ootesaali, telefoni-info arusaadavus ja kättesaadavus, kommertsliinidele piletite eelmüügi võimalus ning ootesaali lahtioleku aegade pikkus.
Tänaseks hetkeks on toimunud kaks kohtumist, kus on bussijaama toimimist arutatud. Esmaspäeval, 13. detsembril 2010 kutsusin maavalitsusse Haapsalu linnavalitsuse ja Läänemaa Raudteemuuseumi esindajad, et koos arutada Haapsalu Raudteejaamas asuva bussijaamaga seonduvat. Kolmapäeval, 15. detsembril toimus kohtumine Lääne maavalitsuse, Haapsalu linnavalitsuse ja MK-Reis-X juhtide vahel.
Kohtumistel lepiti kokku kirjaliku informatsiooni kättesaadavuse parendamine. Ootesaalist välja, ootepaviljoni vahetusse lähedusse paigutatakse veel üks infotahvel, kus on kajastatud aktuaalne bussiinfo ning infotelefonid - seejuures ka kommertsliinide infotelefonid. Bussipeatused varustatakse peatuse numbritega. Infotelefonide osas teavitatakse elanikkonda, milliselt telefonilt infot saab, vastavad numbrid pannakse üles ootesaali, välisele infotahvlile ning antakse ka telefoniraamatutesse.
Kohtumistel arutati ka ootesaali lahtioleku aegu. Lahtioleku aeg sõltub ühelt poolt vajadusest, teiselt poolt aga rahalistest võimalustest. Saal on lahti hommikul seitsmest õhtul kuueni ja see traditsioon on välja kujunenenud aegade jooksul lähtudes vajadusest. Samas väljub mõni buss ka hommikul enne seitset ja peale kuute õhtul ning kõne alla võiks tulla ootesaali lahtiolekuaja pikendamine. Linnavalitsusel on õigus kehtestada bussijaama rahaliste vajaduste katmiseks bussijaama hooldustasu kõigile bussijaama kasutavatele bussifirmadele, seal hulgas ka kommertsliinidele. Seni seda õigust linnavalitsus veel rakendanud pole, kuid nüüd lepiti kokku, et linnavalitsus kehtestab hooldustasu. Laekuvate vahendite arvelt on võimalik bussijaama tegevust parandada ja vajadusel ka ootesaali lahtioleku aega pikendada.
Kõige keerukamateks teemadeks osutusid Cargobussi teenuse paiknemine bussijaamas ning kommertliinide piletite eelmüük. Cargobuss võib paikneda seal, kus firma otstarbekamaks peab. Kommertsliinidele saab pileteid eelmüügina osta interneti kaudu ja firmad ei ole kohustatud kohtadel eelmüüki korraldama. Kohtumistel tõdeti, et on vajalik läbirääkimiste jätkamine mõlemas suunas.
Lõpuks tänan head sõpra Kristjanit, kes FB-s minu tähelepanu bussijaama teemale juhtis. LE reageering oli ka täiesti asjakohane – kuigi jah, surmakuulutus oli siiski vist pisut enneaegne. Peale lepingu sõlmimist on maavalitsusel olnud hulgaliselt tegemist uue hankelepingu n.ö käimajooksmisega. Kohtumised bussifirma esindajatega on üpris sagedased. Bussijaama tema oli meil ka vaateväljas, kuid ilma utsitamiseta oleksid lahendused sündinud tõenäoliselt pikema aja jooksul, kui see praegu toimub.
Kui maavalitsus asus korraldama riigihanget maakonna siseste bussivedude korraldamiseks, siis ei unustatud ära ka bussijaama. Maavalitsus sõlmis juba eelmise aasta septembris Haapsalu linnavalitsusega koostöölepingu, milles lepiti kokku, et Haapsalu linnavalitsus võimaldab bussijaama pidamist Raudtee 2 aadressil ning sõlmib omakorda hanke võitjaga lepingu. Hanke võitja kohustuseks seati muu hulgas ka bussijaama opereerimine koostöös linnavalitsusega. Praegu on olemas eelleping linnavalitsuse ja MK-Reis-X OÜ vahel, põhileping on sõlmimisel.
Haapsalu bussijaam töötab. Haapsalu Raudteemuuseum, kui raudteejaama hoone haldaja, hoiab lahti, köetud ja korras bussijaama ootesaali. Ootesaal on avatud igapäevaselt 07.00 - 18.00, seda ka nädalavahetustel. Ootesaalis on üleval bussiinfo stend, bussiinfot saab vaadata ka puutetundlikult ekraanilt. N.ö piletikassa ruumis paikneb MK-Reis-X OÜ kontor, kust saab ka küsida infot ja osta pileteid maakonna sisestele liinidele. Ootseaalis on ka WC kasutamise võimalus. MK-Reis-X töötaja annab ka telefoni teel infot. Bussiinfo hankimiseks on võimalik kasutada ka üleriiklike infotelefonide ja interneti abi.
Lahendamist vajavateks küsimusteks praegu on kirjaliku info kättesaadavus väljaspool ootesaali, telefoni-info arusaadavus ja kättesaadavus, kommertsliinidele piletite eelmüügi võimalus ning ootesaali lahtioleku aegade pikkus.
Tänaseks hetkeks on toimunud kaks kohtumist, kus on bussijaama toimimist arutatud. Esmaspäeval, 13. detsembril 2010 kutsusin maavalitsusse Haapsalu linnavalitsuse ja Läänemaa Raudteemuuseumi esindajad, et koos arutada Haapsalu Raudteejaamas asuva bussijaamaga seonduvat. Kolmapäeval, 15. detsembril toimus kohtumine Lääne maavalitsuse, Haapsalu linnavalitsuse ja MK-Reis-X juhtide vahel.
Kohtumistel lepiti kokku kirjaliku informatsiooni kättesaadavuse parendamine. Ootesaalist välja, ootepaviljoni vahetusse lähedusse paigutatakse veel üks infotahvel, kus on kajastatud aktuaalne bussiinfo ning infotelefonid - seejuures ka kommertsliinide infotelefonid. Bussipeatused varustatakse peatuse numbritega. Infotelefonide osas teavitatakse elanikkonda, milliselt telefonilt infot saab, vastavad numbrid pannakse üles ootesaali, välisele infotahvlile ning antakse ka telefoniraamatutesse.
Kohtumistel arutati ka ootesaali lahtioleku aegu. Lahtioleku aeg sõltub ühelt poolt vajadusest, teiselt poolt aga rahalistest võimalustest. Saal on lahti hommikul seitsmest õhtul kuueni ja see traditsioon on välja kujunenenud aegade jooksul lähtudes vajadusest. Samas väljub mõni buss ka hommikul enne seitset ja peale kuute õhtul ning kõne alla võiks tulla ootesaali lahtiolekuaja pikendamine. Linnavalitsusel on õigus kehtestada bussijaama rahaliste vajaduste katmiseks bussijaama hooldustasu kõigile bussijaama kasutavatele bussifirmadele, seal hulgas ka kommertsliinidele. Seni seda õigust linnavalitsus veel rakendanud pole, kuid nüüd lepiti kokku, et linnavalitsus kehtestab hooldustasu. Laekuvate vahendite arvelt on võimalik bussijaama tegevust parandada ja vajadusel ka ootesaali lahtioleku aega pikendada.
Kõige keerukamateks teemadeks osutusid Cargobussi teenuse paiknemine bussijaamas ning kommertliinide piletite eelmüük. Cargobuss võib paikneda seal, kus firma otstarbekamaks peab. Kommertsliinidele saab pileteid eelmüügina osta interneti kaudu ja firmad ei ole kohustatud kohtadel eelmüüki korraldama. Kohtumistel tõdeti, et on vajalik läbirääkimiste jätkamine mõlemas suunas.
Lõpuks tänan head sõpra Kristjanit, kes FB-s minu tähelepanu bussijaama teemale juhtis. LE reageering oli ka täiesti asjakohane – kuigi jah, surmakuulutus oli siiski vist pisut enneaegne. Peale lepingu sõlmimist on maavalitsusel olnud hulgaliselt tegemist uue hankelepingu n.ö käimajooksmisega. Kohtumised bussifirma esindajatega on üpris sagedased. Bussijaama tema oli meil ka vaateväljas, kuid ilma utsitamiseta oleksid lahendused sündinud tõenäoliselt pikema aja jooksul, kui see praegu toimub.
15.12.10
Haapsalu koolid ja maailmavaade
FB arutluse jätkuks...liiga pikaks oleks läinud seal...
Mina arvan, et Haapsalu koolid ei ole parteipoliitilise või maailmavaatelise väitluse teema. Maailmavaate põhjal väitleme maksupoliitika või regionaalpoliitika teemal. Kui aga jutt on linna koolivõrgust, siis on tegemist kohaliku haridusvõrguga ja siis peavad asjaosalised oma etnilise, usulise või poliitilise kuuluvuse kus see ja teine jätma ja parima lahendi ühes koos välja töötama. 2013/14 õa on 10. klassi astujaid maakonnas 135 ehk 4 klassikomplekti (34 õpilast klassis) või 5 (30 õpilast klassis). Jagame need nüüd meie kuue gümnaasiumi (täisk gümn on ka, aga seda ei arvesta) vahele ära ja vaatame, palju jagub. Võtame arvesse, et Noarootsis ja Kullamaal käib väljast rahvast ja osa /loe - poole/ peaks ka HKHK jaoks jätma. Kohapeal peame oma koolivõrgu kujundama selliseks, et me olukorraga toime tuleme. Maailmavaatelised valikud tulevad mängu siis , kui valime strateegiat terve riigi jaoks, ehk kuidas me sellest jamast välja saame. Kui vaated paigas ja valikud õiged, siis saamegi välja - nii paarikümne järgneva aastaga.
Mina leian praeguses olukorras, et gümnaasiumide ühendamine ja riigigümna loomine on ainuõige samm Haapsalu poolt. Ja maailmavaatelisest seisukohast - ilma tõhusa regionaalpoliitikata ei ole meil varsti sinna ka kedagi panna.
Mina arvan, et Haapsalu koolid ei ole parteipoliitilise või maailmavaatelise väitluse teema. Maailmavaate põhjal väitleme maksupoliitika või regionaalpoliitika teemal. Kui aga jutt on linna koolivõrgust, siis on tegemist kohaliku haridusvõrguga ja siis peavad asjaosalised oma etnilise, usulise või poliitilise kuuluvuse kus see ja teine jätma ja parima lahendi ühes koos välja töötama. 2013/14 õa on 10. klassi astujaid maakonnas 135 ehk 4 klassikomplekti (34 õpilast klassis) või 5 (30 õpilast klassis). Jagame need nüüd meie kuue gümnaasiumi (täisk gümn on ka, aga seda ei arvesta) vahele ära ja vaatame, palju jagub. Võtame arvesse, et Noarootsis ja Kullamaal käib väljast rahvast ja osa /loe - poole/ peaks ka HKHK jaoks jätma. Kohapeal peame oma koolivõrgu kujundama selliseks, et me olukorraga toime tuleme. Maailmavaatelised valikud tulevad mängu siis , kui valime strateegiat terve riigi jaoks, ehk kuidas me sellest jamast välja saame. Kui vaated paigas ja valikud õiged, siis saamegi välja - nii paarikümne järgneva aastaga.
Mina leian praeguses olukorras, et gümnaasiumide ühendamine ja riigigümna loomine on ainuõige samm Haapsalu poolt. Ja maailmavaatelisest seisukohast - ilma tõhusa regionaalpoliitikata ei ole meil varsti sinna ka kedagi panna.
6.12.10
Vidruka ja HSI-k tulevikust
Lugesin tänast LE-d ning seal olnud artiklit Haapsalu Sanatoorse ja Vidruka teemal. Näen suurt probleemi selles, et HSIs ravisuuna osakaal väheneb. Mida vähem on HSIs raviteenuseid ja med-personali, seda väiksem on HSI spetsiifiline nišš vabariiklikul haridusturul ja seda suurem surve sinna suunata lihtsalt õpiraskustega või kerge vaimupuudega lapsi. Ja omakorda - seda segasem on Vidruka tulevik.
Haapsalu on suuteline pakkuma kvaliteetset raviteenust HNRK ja loodava kompetentsikeskuse toel nii meie SPA-de, kui ka HSI kaudu ja seda kogu riiki (ja HNRK ja SPA-de osas ka lähivälismaad) silmas pidades. Vidruka aga peaks tegelema just õpiraskustega, kergema või raskema vaimupuudega lastega ja seda just oma maakonda või naabermaakondi silmas pidades. Nii oleks mõlemal haridusturul olemas oma koht ja klientuur.
Koolide liitmist ma siiski oma ideeks nimetada ei saa. Kahju, et Lehtele selline mulje minu ettekandest Vidrukal jäi. See mõte on käinud läbi vestlustest haridusministeeriumi esindajatega. minu seisukoht siinkohal on, et kui kooli omanik (HTM) tahab koole liita, siis mis seal ikka. Ka ühe koolina on võimalik tegutseda kahel õppekohal. Mõlemal koolil on praegu tugev juhtkond, kahepeale saaks nad ikka väga tugeva meeskonna ja keegi nende hulgast tööta küll ei jääks. Oluline on aga HSI-s ravisuuna säilimine ja tugevdamine ja mõlema kooli säilimine õppekohana.
Haapsalu on suuteline pakkuma kvaliteetset raviteenust HNRK ja loodava kompetentsikeskuse toel nii meie SPA-de, kui ka HSI kaudu ja seda kogu riiki (ja HNRK ja SPA-de osas ka lähivälismaad) silmas pidades. Vidruka aga peaks tegelema just õpiraskustega, kergema või raskema vaimupuudega lastega ja seda just oma maakonda või naabermaakondi silmas pidades. Nii oleks mõlemal haridusturul olemas oma koht ja klientuur.
Koolide liitmist ma siiski oma ideeks nimetada ei saa. Kahju, et Lehtele selline mulje minu ettekandest Vidrukal jäi. See mõte on käinud läbi vestlustest haridusministeeriumi esindajatega. minu seisukoht siinkohal on, et kui kooli omanik (HTM) tahab koole liita, siis mis seal ikka. Ka ühe koolina on võimalik tegutseda kahel õppekohal. Mõlemal koolil on praegu tugev juhtkond, kahepeale saaks nad ikka väga tugeva meeskonna ja keegi nende hulgast tööta küll ei jääks. Oluline on aga HSI-s ravisuuna säilimine ja tugevdamine ja mõlema kooli säilimine õppekohana.
24.10.10
Maakonna hoidjatest
Eelmisel reedel, nimelt meie Arenduskoja järgselt jõudis mulle kohale, et neid, keda see Maakonna ( meelega kirjutasin suure tähega) asi tegelikult ja sügavalt huvitab, on ikka väga kerge üles lugeda. Kas just näppudel, kuid kui näpud ja varbad kokku lugeda, siis saab küll arvu täis. Ok, võib-olla pole asi nii hull. Tegelikult on palju (lausa suurel hulgal - lausa sadu) inimesi, kes on väga head omal alal või omal territooriumil ja niimoodi hoiavad ka Maakonda ülal. Ma räägin pigem inimestest, kes peaksid teenima traagelniitidena või siis lausa õmblustena selle sotsiaal-majanduslik- territoriaalse lapiteki erinevate osade vahel. OK. Inimlikul tasemel saan ma aru inimeste hirmudest ja probleemidest ja jõuvarude piiratusest, kuid ...Ma ise kardan, et sellel hetkel, kui me lõpetame endale maakonnana eesmärkide püsitamise, siis sellel hetkel jätame me maakonna inimesed ka ilma lootusest, et need kunagi saavutatakse...
Selle hetkel, kui kui me lõpetame käitumise Maakonnana - mitte inertsist ja harjumusest ja totakast pealsunnitud kohustusest, vaid hoides endas sihikindlat Maakondlikku hoiakut - ja seda mitmete poliitiliste suundumuste kiuste, mitte - tänu, - siis sellel hetkel vajume me kohalike ja globaalsete tõmbetuulte sohu. Äravajumise tulemuseks on aga see, et meie igapäevane elukeskkond muundub tundmatuseni - ehk siis ääremaastumine süveneb, linnastumine kiireneb, rahvuslik kogutoodang toodetakse kitsastes linnapiirkondades, ülejäänud territoorium on rekreatiivne ja etnograafiline enklaav, milles küll meelsasti ajutiselt viibitakse, kuid ei elata. Ehk siis - viidates inimgeograafide hinnangutele - Läänemaal saab elama 15 000, mitte 27, 28 ega 25 000 inimest. Küsige endalt - head inimesed - milline on siis meie kooli - ja ühistranspordi võrgustik? Kas te ise siis elate Läänemaal või külastate maakonda nostalgilistel hetketel?
Tegelikult aga asjad ei lähe nii hullusti, nagu ennustatud. On mitmeid asjaolusid, millega on rahvastiku protsesside juures keeruline arvestada. Üks nendest on identiteedi siduv roll ja olulisus. Inimese sotsiaalne isikus püsib mina-pildil, see omakorda identiteedil ja see omakorda on tihedalt seotud füüsilise keskkonnaga. Juhul, kui ei juhtu olulist katastroofi, siis eelistavad inimesed jääda sinna, kus nad ka varem olid. Ehk siis - on väga tõenäoline, et Läänemaa elanike arv ei lange nii madalale, kui võiks ennustada praegust trendijoont aina pikendades. Teine ennustamatu asjaolu on aga üksikisikute mõju sootsiumile. Need, kes on endale võtnud (koos)hoidja rolli või positsiooni, need peavad seda rolli ka täitma ja positsiooni õigustama. Kui tervikut ja terviku olulisust tajutakse, kui kõik tükid seisvad hästi ja tihedalt koos, siis on selline kooslus suuteline kannatama oluliselt suuremat survet, kui nõrgalt sidustatud kooslus.
Tahaksin soovida palju jõudu ja meelekindlust inimestele, kelle tegevusest sõltub Maakonna tulevik. Ärge kartke. Ja veel - isetust ja eesmärgile pühendumist. Küsime nõu ja anname nõu. Küsime abi ja anname abi. Mina kuskile kolida ei kavatse ja igal juhul töötan selle nimel, et minu lastel ka kolimiseks põhjust poleks.
Palun vabandust, kui tekst liiga pateetiline sai. Teinekord on selline tuju. See läheb mööda.
Selle hetkel, kui kui me lõpetame käitumise Maakonnana - mitte inertsist ja harjumusest ja totakast pealsunnitud kohustusest, vaid hoides endas sihikindlat Maakondlikku hoiakut - ja seda mitmete poliitiliste suundumuste kiuste, mitte - tänu, - siis sellel hetkel vajume me kohalike ja globaalsete tõmbetuulte sohu. Äravajumise tulemuseks on aga see, et meie igapäevane elukeskkond muundub tundmatuseni - ehk siis ääremaastumine süveneb, linnastumine kiireneb, rahvuslik kogutoodang toodetakse kitsastes linnapiirkondades, ülejäänud territoorium on rekreatiivne ja etnograafiline enklaav, milles küll meelsasti ajutiselt viibitakse, kuid ei elata. Ehk siis - viidates inimgeograafide hinnangutele - Läänemaal saab elama 15 000, mitte 27, 28 ega 25 000 inimest. Küsige endalt - head inimesed - milline on siis meie kooli - ja ühistranspordi võrgustik? Kas te ise siis elate Läänemaal või külastate maakonda nostalgilistel hetketel?
Tegelikult aga asjad ei lähe nii hullusti, nagu ennustatud. On mitmeid asjaolusid, millega on rahvastiku protsesside juures keeruline arvestada. Üks nendest on identiteedi siduv roll ja olulisus. Inimese sotsiaalne isikus püsib mina-pildil, see omakorda identiteedil ja see omakorda on tihedalt seotud füüsilise keskkonnaga. Juhul, kui ei juhtu olulist katastroofi, siis eelistavad inimesed jääda sinna, kus nad ka varem olid. Ehk siis - on väga tõenäoline, et Läänemaa elanike arv ei lange nii madalale, kui võiks ennustada praegust trendijoont aina pikendades. Teine ennustamatu asjaolu on aga üksikisikute mõju sootsiumile. Need, kes on endale võtnud (koos)hoidja rolli või positsiooni, need peavad seda rolli ka täitma ja positsiooni õigustama. Kui tervikut ja terviku olulisust tajutakse, kui kõik tükid seisvad hästi ja tihedalt koos, siis on selline kooslus suuteline kannatama oluliselt suuremat survet, kui nõrgalt sidustatud kooslus.
Tahaksin soovida palju jõudu ja meelekindlust inimestele, kelle tegevusest sõltub Maakonna tulevik. Ärge kartke. Ja veel - isetust ja eesmärgile pühendumist. Küsime nõu ja anname nõu. Küsime abi ja anname abi. Mina kuskile kolida ei kavatse ja igal juhul töötan selle nimel, et minu lastel ka kolimiseks põhjust poleks.
Palun vabandust, kui tekst liiga pateetiline sai. Teinekord on selline tuju. See läheb mööda.
22.9.10
Kas Eesti riigis on regionaalpoliitika
Vastuseks Ülla küsimusele Facebookis:
Eesti riigis on kindlasti olemas regionaalpoliitiika. On olemas kahte viisi regionaalpoliitikat - üks on suunatud keskuse tugevdamisele, teine on suunatud ääremaade ja keskustest välja jäävate alade tugevdamisele. Selle esimese näiteks on avaliku halduse kiire ja laiaulatuslik tsentraliseerimine, omavalitsusliku tasandi hoidmine nõrgana, maakondliku ja regionaalse (loe: Pärnu) tasandi nõrgendamine. Teise - tasakaalustava suuna näiteks võib tuua erinevad rahastamisprotsendid PRIA maaelu mitmekesistamise meetmetes - linnalähistele 40%, kaugematele 50 ja veel kaugematele 60% PRIA tuge, LEADER meetme, või siis selle, et mitmed EL programmid ei ole Tallinna jaoks kättesaadavad. Ka mitmed investeeringud traspordi infrasse on olnud keskusest välja suunatud regionaalpoliitika näiteks, ja näiteks ühistranspordi dotatsioonid jms. Siiski peab tõdema, et tsentrisse suunatud poliitika on jõulisem ja mõjusam, selle kiidavad heaks ka meie tuntumad majandusgeograafid, kes ütlevad, et väljaspool keskust nagunii midagi ei arene, puudub ressurss ja kompetents. Keskusest välja suunatud poliitikat on pigem vähe ja tema mõju on pigem nõrk.
Nõrga regionaalpoliitika kiuste areneda ja ellu jääda saab vaid väga tugev ja ühtne kogukond. See käib nii maakonna, kui ka valla ja eriti väikesaare kohta. Kohalikus koostöös, arusaamade ühtsuses ja ning koostööle tuginevas ettevõtluses on kohalike kogukondade arengu võti. Kahjuks Vormsil pole tugevat ja ühtset kogukonda. Vormsil on kaks võimalust - kas taotleda reservaadi staatust ja paluda riigil kinni maksta kõik elu-oluga seotud vajadused (lisaks veel praegustele toetustele) või siis asuda üheskoos saare majandust arendama. Esimese võimaluse jõustumine on vähetõenäoline. Teine võimalus nõuab saarerahva ühtset hingamist. Praegu jõuavad maavanemani kahjuks vaid vormsilaste pöördumised, kus palutakse maavanemat takistada turismi arendamist, kuna turismi areng võib kaasa tuua vaikuse ja rahu rikkumist. Kardan, et kui asi samal viisil edasi läheb, siis läheb saarel veel vaiksemaks ja rahulikumaks. Kas Vormsist saab elav ja arenev saar, või muuseum-saar või reservaat-saar, see on paraku kõige rohkem kohalike inimeste endi kätes - vähemalt niikaua, kuni meie regionaalpoliitka on selline, nagu ülal kirjeldasin. Helistasin kohe vallavanemale, kui kuulsin kaupluse sulgemisest ja sain teada, et nad tegelevad kauplusauto organiseerimisega saarele ajutise lahendusena ning uue kaupmehe leidmisega. Jõudu vallavalitsusele ja saarerahvale.
Eesti riigis on kindlasti olemas regionaalpoliitiika. On olemas kahte viisi regionaalpoliitikat - üks on suunatud keskuse tugevdamisele, teine on suunatud ääremaade ja keskustest välja jäävate alade tugevdamisele. Selle esimese näiteks on avaliku halduse kiire ja laiaulatuslik tsentraliseerimine, omavalitsusliku tasandi hoidmine nõrgana, maakondliku ja regionaalse (loe: Pärnu) tasandi nõrgendamine. Teise - tasakaalustava suuna näiteks võib tuua erinevad rahastamisprotsendid PRIA maaelu mitmekesistamise meetmetes - linnalähistele 40%, kaugematele 50 ja veel kaugematele 60% PRIA tuge, LEADER meetme, või siis selle, et mitmed EL programmid ei ole Tallinna jaoks kättesaadavad. Ka mitmed investeeringud traspordi infrasse on olnud keskusest välja suunatud regionaalpoliitika näiteks, ja näiteks ühistranspordi dotatsioonid jms. Siiski peab tõdema, et tsentrisse suunatud poliitika on jõulisem ja mõjusam, selle kiidavad heaks ka meie tuntumad majandusgeograafid, kes ütlevad, et väljaspool keskust nagunii midagi ei arene, puudub ressurss ja kompetents. Keskusest välja suunatud poliitikat on pigem vähe ja tema mõju on pigem nõrk.
Nõrga regionaalpoliitika kiuste areneda ja ellu jääda saab vaid väga tugev ja ühtne kogukond. See käib nii maakonna, kui ka valla ja eriti väikesaare kohta. Kohalikus koostöös, arusaamade ühtsuses ja ning koostööle tuginevas ettevõtluses on kohalike kogukondade arengu võti. Kahjuks Vormsil pole tugevat ja ühtset kogukonda. Vormsil on kaks võimalust - kas taotleda reservaadi staatust ja paluda riigil kinni maksta kõik elu-oluga seotud vajadused (lisaks veel praegustele toetustele) või siis asuda üheskoos saare majandust arendama. Esimese võimaluse jõustumine on vähetõenäoline. Teine võimalus nõuab saarerahva ühtset hingamist. Praegu jõuavad maavanemani kahjuks vaid vormsilaste pöördumised, kus palutakse maavanemat takistada turismi arendamist, kuna turismi areng võib kaasa tuua vaikuse ja rahu rikkumist. Kardan, et kui asi samal viisil edasi läheb, siis läheb saarel veel vaiksemaks ja rahulikumaks. Kas Vormsist saab elav ja arenev saar, või muuseum-saar või reservaat-saar, see on paraku kõige rohkem kohalike inimeste endi kätes - vähemalt niikaua, kuni meie regionaalpoliitka on selline, nagu ülal kirjeldasin. Helistasin kohe vallavanemale, kui kuulsin kaupluse sulgemisest ja sain teada, et nad tegelevad kauplusauto organiseerimisega saarele ajutise lahendusena ning uue kaupmehe leidmisega. Jõudu vallavalitsusele ja saarerahvale.
19.9.10
Läänemaa maine loojad ja hoidjad
Laupäeval toimus Läänemaal kaks suurepärast üritust - Purjetamise maakondlikud meistrivõistlused Optimist klassis (42 paati merel) ja Matsalu loodusfilmide festivali lõpetamine. Niivõrd vahvaid asju tehakse maakonnas, et lausa hingest võtab kinni. See optikate regatt - poisid ja tüdrukud lausa möllasid ja hullasid mere peal enne starti... ja vaba, muhe, kodune ja rahvusvaheline õhkkond Lihulas... Seda kõike tasus kogeda.
Huvitav on nende ürituste juures veel see, et mõlemad ettevõtmised (MAFF ja HPsK) püsivad tegelikult entusiasmil. On küll toetatud, kuid sisendist suurema osa moodustab vabatahtlikkus. Ja samas on tegemist Läänemaa n.ö vapialadega, või siis kuidas öeldagi keerulisemalt...piirkonnaspetsiifiliste ettevõtmistega, osaga Läänemaa kaubamärgist, imagost. Samamoodi viib Marika Mann meie loodusturismi edukalt välisturule jne jne. Tiit Mesila oma meeskonnaga, Priit Rüütel ja teised Haapsalu purjespordikooli asjalised, Marika Mann ja paljud teised - suur tänu teile Läänemaa maine loomise ja hoidmise eest!
Huvitav on nende ürituste juures veel see, et mõlemad ettevõtmised (MAFF ja HPsK) püsivad tegelikult entusiasmil. On küll toetatud, kuid sisendist suurema osa moodustab vabatahtlikkus. Ja samas on tegemist Läänemaa n.ö vapialadega, või siis kuidas öeldagi keerulisemalt...piirkonnaspetsiifiliste ettevõtmistega, osaga Läänemaa kaubamärgist, imagost. Samamoodi viib Marika Mann meie loodusturismi edukalt välisturule jne jne. Tiit Mesila oma meeskonnaga, Priit Rüütel ja teised Haapsalu purjespordikooli asjalised, Marika Mann ja paljud teised - suur tänu teile Läänemaa maine loomise ja hoidmise eest!
18.8.10
Euroopa Liidu rahale võidujooks
Teisipäeval läks siis lahti kõigi aegade suurim võidujooks eurorahadele, mille peaauhinnaks on rahastamisotsus Piirkondade Konkurentsivõime Tugevdamise meetmest (PKT). Ma ei ole küll teinud väga täpset statistikat, kuid aiman, et tegemist on seni kõige suurema konkurentsiga taotlusvooruga avatud taotluste reas - ehk siis - taotlejate ülikõrge huvi terves riigis, vaba taotlusvoor ( ehk siis - mitte eelnevalt kokkulepitud nimekiri) palju taotlusi ja vähe raha. PKT programm oli ette nähtud turismi külastuskeskuste loomiseks ja tööstusalade arendamiseks avalike investeeringute abil. Programmi tegi huvitaks taotleva summa lubatud suurus (kuni 50 milj krooni), 15% omarahastamise määr ning küllaltki lai taotlejate ring (nii omavalitsused MTÜD, SA-d jne). Teisipäeval sulgus siis viimane taotlusvoor - järgmist enam ei tule - programm on otsas. Järgmine sarnane võib tulla järgmisel planeerimisperioodil - peale 2013. Sellele viimasele taotlusvoorule tekkis teadaolevalt vähemalt kümnekordne ületaotlemine, räägitakse ka kuni 20X ületaotlemisest. Programmis oli viimaseks taotlusvooruks raha c´a 200 milj eek, taotlusi aga vähemalt 2 mld (või isegi - kuluaarides räägitult - kuni 5 mlrd) eest. Läänemaalt läks välja kuus taotlust, kogumahus 79 milj krooni. Läänemaa on seni PKT-st küllaltki hästi raha saanud. Rooslepa kabeli taastamine, jalgrattatee rajamine raudteetammile, piiskopilinnuse arendamise viimane etapp, Iloni Imedemaa rajamine ning samuti Promenaadi rekonstrueerimine - loetelud projektid on rahastatud samast programmist. Kuidas läheb meil nüüd, kus konkurents aegade kõrgeim ja omavahel konkureerivad suurte külastuskeskuste - Harjumaa, Pärnu, Lõuna-Eesti, samuti aga erilise tähelepanu all olevate saarte ja Ida-Virumaa projektid? Saame näha.
Tellimine:
Postitused (Atom)