Vanapagan:
Kui teised maakonnad suutsid enda toetuseks eraldi rahastusprogrammid selle aja jooksul välja ajada, siis meie maakonnale piisas, et Läänemaa ilusad pildid rippusid kuu aega riigikogu seinal. "Siinjuures peab nii maavanem kui ka maavalitsus olema toetaja ja teenindaja, mitte suure juhi ja õpetaja rollis," ütles Suur enda avakõnes maavanemana alalehele Lääne Elu. Kunagi tähistas mõiste "Haapsalu maffia" Haapsalust pärit poliitikuid. Andres Lipstok, Toomas Vilosius, Heiki Kranich, ka Hannes Danilov ja Urmas Sukles olid toona need, kes talitasid Haapsalu edendamiseks aktiivselt riigi tasandil. "Minu unistus on sellesamane kooslus taastada," tunnistas Suur. Valdade ühinemisel on moraalsed kahjud suuremad kui materiaalne kasu. Altematiiviks on Suure sõnul omavalitsuste vabatahtlik koostöö. – kokkuvõttena ei kujunenud maavalitsusest ei teenindajat, ei poliitilise jõu koondajat, ei toonud ta ka ühtegi pädevat nägu maavalitsusse ega jõudnud valdade vabatahtliku koostöönigi. Kuid hea mees, kes lubabki, näe Luige Lauri ja Paltsu Juhani valimiseduks piisab õhupallide ja kondoomide jagamisestki......
www.laanlane.ee
No vat siis. Nende internetikommentaaridega on nii, et tavaliselt on tegemist lihtsalt kurja urisemisega ja enda vaimse tervise huvides tuleks need tähelepanuta jätta. Kuid samas jälle – kui kommentaatori kirja – ja väljendusoskus heal tasemel on, siis tundub, et tegemist on teadja ja normaalse inimesega – ja siis tahaks vastata, või vastu vaielda, kui nõus ei ole. Vastan siis värskes Läänlases ilmunud kommentaator Vanapagale siin – oma blogis.
Veel – vahemärkuseks - selle enda tehtust rääkimisega on ka kentsakas see lugu. Enda kiitmine pidi haisema – kõnekäänd selline. Ametnikuviha on üleüldiselt levinud nähtus ja nii ei suuda keegi teine inimene ametniku kiita ka – ei ole hea toon. Ametniku laitmine seevastu on jumalale meelepärane tegevus - ja et alati saab paremini, siis nagu on alati põhjust ka. Ametnik tavaliselt vastab vaikimisega – mis sa siin ikka õiendad. Ja pealegi – vaikimine lubab jääda filosoofiks. Kirjaoskajale inimesele ( seda ma Vanapaganast arvan) aga tekib tahtmine vastu vaielda.
Ma ei saa nõustuda Vanapagana kriitikaga – vähemalt suurema osaga sellest. Millised on need teiste maakondade eraldi rahastusprogrammid? Kas on olemas Raplamaa programm, Järvamaa programm vms? Jah, on olemas Setumaa programm, Virumaa programm tehti käesoleval aastal... Need on kultuuriministeeriumi all olevad programmid eraldi kultuuripiirkondade toetamiseks. Ja siia ritta lisandub järgmisel aastal ka Eestirootsi kultuuriprogramm – vähemalt juhul, kui kultuuriministeerium oma sõna peab. Ei ole võimalik luua Läänemaa programmi. Nagu ei olemas Raplamaa, või Saaremaa või Järvamaa programmi. On võimalik luua Kihnu ja Setu programm. Siseministeeriumi all on väikesaarte prorgamm ja kagu-eesti programm. Väikesaarte programmist saavad osa ka Vormsi ja Osmussaar. Ja nüüd siis Kultuurimisteeriumi juurde luuakse ka eestirootsi programm – ja seda mitte vaatamata, vaid tänu – muuhulgas - ka minu tegevusele. Ma ei tea, millele Vanapagan viitab, kui räägib teiste maakondade eraldi programmidest – kardan, et ta ei tea ise ka.
Tegelikult kujunes maavalitsusest just nimelt teenindaja, poliitiliste jõudude koondaja ja koostöö toetaja. Jah – ma ei jõudnud tuua ühtegi uut pädevat nägu maavalitsusse (siiski - saarevahid ja ÜTR-inspektorid - aga neid ei peeta silmas siinkohal) – minu tööajal kukkus eelarve kolinal, pidevate koondamiste tulemusena jäi 43 töökohast alles 27. Uue näo toomine jäi mul pooleli – enne minu äratulemist just koostasime ametijuhendit – maavanema õigus – ja majandusvaldkonna nõuniku jaoks. Aga vaadake - hoolimata sellest, et maavalitsuse eelarve vähenes 23% ja töötajaskond vähenes 30 % ei loobunud me ühestki funktsioonist. Maakondades on tavaline see, et ühistansporti korraldatakse läbi omavalitsuste moodustatud ühistranspordi keskuste, et maakondlikku infoportaali peab üleval omavalitsusliit, et maavalitsus on lihtsalt loobunud kultuuritöötajast – seadusest tulenevat kohustust enam pole jne.jne. Meie juures on need maavalitsuse tegevused. Omavalitsuste koostöö – et ma ei ole sellega tegelenud? Tere talv! Omavalitsusliidu koospüsimise toetamine mitte väga ammu – oli ka üks maavanema tegevustest ja muuseas – edukas. Selleks, et minna veel sügavamale vabatahtlikult koostööle – et omavalitsused koondaksid oma eelarvetest rohkem kui need paar protsenti, mis praegu? 10%? 20%? Selleks on vaja teistsugust halduskorraldust – näiteks teise tasandi omavalitsust – või siis omavalitsusliidule avalik-õiguslikku staatust.
Poliitiliste jõudude koondamine? Ma kutsusin poliitiliste erakondade esindajaid, tippametnikke, ettevõtjaid kokku, kokkusaamised toimusid Haapsalus ja Tallinnas. Koostööd tegin siin Haapsalu linnavalitsusega. Viimasel korral toimus kokkusaamine Tallinnas, oli päris palju osalejaid. Tutvustasime maakonnale olulisi projekte, Sukles rääkis linnaasjadest. Korraldamisel oli ka järgmine kohtumine, see aga jäi ära – ja mitte minu tegematajätmise tõttu. Loodan, et traditsioon jätkub. Kas toimus poliitiliste jõudude ühinemine – võib olla mitte, kuid kui seda kokkusaamiste traditsiooni jätkata, siis igatahes on see maakonnale pigem toeks, kui takistuseks.
Vaat nii on lood. Jõudu ja edu maakonnale ja maavalitsusele, Vanapaganale ka.
20.2.11
Neeme Suur SDE nr 401
Eestis elab 650 000 tööealist inimest. Nendest ca 100 tuhat inimest on töötud (registreeritud ja varjatud töötus kokku) ja 112 tuhat inimest töötab on viimase viie aasta jooksul välismaal tööl käinud ja 77 000 on praegu teinud ettevalmistusi välismaale tööle minekuks. Kas sellest teadmisest on vähe? Eestil on vaja uut algust.
Teie ise otsustate, kelle Toompeale saadate!
Kas teate, et inimesed pääsevad riigikokku kolmel viisil.
Esimene viis on isikumandaat – selleks on Läänemaa – Hiiumaa – Saaremaa kandidaadil vaja c´a 6000 häält. Isikumandaat ei sõltu isiku asukohast nimekirjas vaid häälte arvust.
Teine viis on ringkonnamandaat. Meie valimisringkonnas on kuus mandaati. Juhul, kui erakond saab kamba peale kokku c´a 4700 häält, on üks mandaat erakonnal käes. Selle saab endale see kandidaat, kes sai kõige rohkem hääli. Ringkonnamandaatide jagamine ka ei sõltu inimese kohast valimisnimekirjas, vaid häälte arvust. Suurem osa riigikogu liikmetest valitakse just ringkonnamandaadiga.
Kolmas viis on kompensatsioonimandaat. Mittejaguvad kohad jaotatakse erakondade vahel ja need lähevad kandidaatidele, kes on üldnimekirjas eespool. Nii pääseb riigikogusse ligi paarkümmend kandidaati. Valija otsustab, mitte nimekirja positsioon!
Valige inimene kes on kohalik!
Kui te tahate, et teie poolt valitud saadikut ka pärast valimisi kohata, kui tahate, et ta tõesti hooliks Läänemaa rahvast, siis hääletage Läänemaa inimese poolt! Valige inimene, kes on osa kogukonnast. Eks satub ta ikka poodi! Eks käib ta rahvatantsuga esinemas või kaitseliidu õppusel. Tema lapsed käivad kohalikus koolis või lasteaias. Käib ta Lihulas laadal ja Haapsalu lossiplatsil kontserdil. Teie saadiku kodu peab olema Läänemaal.
Valige inimene, kellel on kogemusi ja pealehakkamist!
Kui te tahate, et teie saadik ei hõljuks taevastes kõrgustes, ei ülbitseks kõnepuldist, siis valige saadik, kes on kohapealt tulnud, kes teab inimeste elu ja olemist. Kui tahate, et teie saadik ka maakonna kaitseks välja astuks, siis valige keegi, kes on seda ka varem teinud. Hea oleks, kui teie saadikul oleks aimu riigi toimimisest, et tal oleks arvestatav kogemus ka kohaliku omavalitsuse juhtimises ja töökogemus maakonnast.
Minu nimi on Neeme Suur
Olen 42 aastane. Sündisin ja kasvasin Lihulas, elan Ristil. Olen õppinud Luual metsandust ja lõpetanud Eesti Maaülikooli. Olen abielus, abikaasa töötab Läänemaa Haiglas kiirabiõena. Abikaasa on pärit Kuressaarest. Meie peres on kolm last, kaks on juba täiskasvanud aga pisitüdruk on alles viiene.
Minu töö Läänemaal algas Piirsalu metskonnas metsavahina. Kuus aastat töötasin Risti vallavanemana, viis aastat Läänemaa Arenduskeskuse juhatajana. Alates 2008 aasta kevadest olen Lääne maavanem. Töö on võimaldanud mul aktiivselt osaleda paljudes Läänemaal toimunud arengutes – alates Haapsalu Kutsehariduskeskuse rajamisest ja Promenaadi rekonstrueerimisest kuni Rooslepa kabeli taastamise ja Nõva asfaltee rajamiseni.
Minu põhiliseks hobiks on Kaitseliit, mille liige olen alates 1992 aastast. Praegu olen Lääne maleva pealiku abi ja Kaitseliidu keskjuhatuse liige. Tantsin ka rahvatantsu ja peotantsu, mängin akordionit ja harrastan võrkpalli.
Olen Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja kandideerin riigikogu valimistel nr 401 all. Sotsiaaldemokraadid on üks vähestest erakondadest Eestis, mis püsib ideaalil, mitte suurettevõtjate toetusel või vankumatu liidri ainuvõimul.
Minu juhtlause riigikogus on:
KOGU EESTI PEAB ELAMA!
Kandideerin riigikogusse, sest näen, et suudaksin Toompeal palju ära teha Läänemaa heaks. Usun, et riiki on võimalik juhtida ausalt ja avatult. Töötades maavanemana näen iga päev oma töös, kuivõrd vajab Eesti uut algust. Riik on vaja uuesti pöörata näoga oma rahva poole.
Minu eesmärgid riigikogus:
MAJANDUS MAALE
o Tugevam riigi tugi töökohtade loomisele, seda just väljaspool suuri linnaregioone;
KÕIK LASTE HEAKS
o Igale lapsele lasteaiakoht
o Tasuta põhi – ja keskharidus– ja seda päriselt
TÕHUS TRANSPORT
o Transpordiühenduste arendamine keskuste ja tagamaade vahel
OMAVALITSUSED JA MAAKONNAD TAGASI KAARDILE
o Omavalitsuste ja maakondade toetamine ja tugevdamine, nii eelarve kui otsustusõiguse osas.
Teie ise otsustate, kelle Toompeale saadate!
Kas teate, et inimesed pääsevad riigikokku kolmel viisil.
Esimene viis on isikumandaat – selleks on Läänemaa – Hiiumaa – Saaremaa kandidaadil vaja c´a 6000 häält. Isikumandaat ei sõltu isiku asukohast nimekirjas vaid häälte arvust.
Teine viis on ringkonnamandaat. Meie valimisringkonnas on kuus mandaati. Juhul, kui erakond saab kamba peale kokku c´a 4700 häält, on üks mandaat erakonnal käes. Selle saab endale see kandidaat, kes sai kõige rohkem hääli. Ringkonnamandaatide jagamine ka ei sõltu inimese kohast valimisnimekirjas, vaid häälte arvust. Suurem osa riigikogu liikmetest valitakse just ringkonnamandaadiga.
Kolmas viis on kompensatsioonimandaat. Mittejaguvad kohad jaotatakse erakondade vahel ja need lähevad kandidaatidele, kes on üldnimekirjas eespool. Nii pääseb riigikogusse ligi paarkümmend kandidaati. Valija otsustab, mitte nimekirja positsioon!
Valige inimene kes on kohalik!
Kui te tahate, et teie poolt valitud saadikut ka pärast valimisi kohata, kui tahate, et ta tõesti hooliks Läänemaa rahvast, siis hääletage Läänemaa inimese poolt! Valige inimene, kes on osa kogukonnast. Eks satub ta ikka poodi! Eks käib ta rahvatantsuga esinemas või kaitseliidu õppusel. Tema lapsed käivad kohalikus koolis või lasteaias. Käib ta Lihulas laadal ja Haapsalu lossiplatsil kontserdil. Teie saadiku kodu peab olema Läänemaal.
Valige inimene, kellel on kogemusi ja pealehakkamist!
Kui te tahate, et teie saadik ei hõljuks taevastes kõrgustes, ei ülbitseks kõnepuldist, siis valige saadik, kes on kohapealt tulnud, kes teab inimeste elu ja olemist. Kui tahate, et teie saadik ka maakonna kaitseks välja astuks, siis valige keegi, kes on seda ka varem teinud. Hea oleks, kui teie saadikul oleks aimu riigi toimimisest, et tal oleks arvestatav kogemus ka kohaliku omavalitsuse juhtimises ja töökogemus maakonnast.
Minu nimi on Neeme Suur
Olen 42 aastane. Sündisin ja kasvasin Lihulas, elan Ristil. Olen õppinud Luual metsandust ja lõpetanud Eesti Maaülikooli. Olen abielus, abikaasa töötab Läänemaa Haiglas kiirabiõena. Abikaasa on pärit Kuressaarest. Meie peres on kolm last, kaks on juba täiskasvanud aga pisitüdruk on alles viiene.
Minu töö Läänemaal algas Piirsalu metskonnas metsavahina. Kuus aastat töötasin Risti vallavanemana, viis aastat Läänemaa Arenduskeskuse juhatajana. Alates 2008 aasta kevadest olen Lääne maavanem. Töö on võimaldanud mul aktiivselt osaleda paljudes Läänemaal toimunud arengutes – alates Haapsalu Kutsehariduskeskuse rajamisest ja Promenaadi rekonstrueerimisest kuni Rooslepa kabeli taastamise ja Nõva asfaltee rajamiseni.
Minu põhiliseks hobiks on Kaitseliit, mille liige olen alates 1992 aastast. Praegu olen Lääne maleva pealiku abi ja Kaitseliidu keskjuhatuse liige. Tantsin ka rahvatantsu ja peotantsu, mängin akordionit ja harrastan võrkpalli.
Olen Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja kandideerin riigikogu valimistel nr 401 all. Sotsiaaldemokraadid on üks vähestest erakondadest Eestis, mis püsib ideaalil, mitte suurettevõtjate toetusel või vankumatu liidri ainuvõimul.
Minu juhtlause riigikogus on:
KOGU EESTI PEAB ELAMA!
Kandideerin riigikogusse, sest näen, et suudaksin Toompeal palju ära teha Läänemaa heaks. Usun, et riiki on võimalik juhtida ausalt ja avatult. Töötades maavanemana näen iga päev oma töös, kuivõrd vajab Eesti uut algust. Riik on vaja uuesti pöörata näoga oma rahva poole.
Minu eesmärgid riigikogus:
MAJANDUS MAALE
o Tugevam riigi tugi töökohtade loomisele, seda just väljaspool suuri linnaregioone;
KÕIK LASTE HEAKS
o Igale lapsele lasteaiakoht
o Tasuta põhi – ja keskharidus– ja seda päriselt
TÕHUS TRANSPORT
o Transpordiühenduste arendamine keskuste ja tagamaade vahel
OMAVALITSUSED JA MAAKONNAD TAGASI KAARDILE
o Omavalitsuste ja maakondade toetamine ja tugevdamine, nii eelarve kui otsustusõiguse osas.
Intervjuu
1. Neeme Suur - riigikogu kandidaat nr 401. Osalesite ümarlaual "Eesti kasvuvisoon 2018". Pareerides selle ümarlaua tunnuslauset, siis mille eest seismise võtate Riigikogus oma südameasjaks, et Läänemaa oleks aastal 2018 Eestis edukas, aga koduselt armas?
Selleks, et Läänemaa oleks nii edukas, koduselt armas, peab Läänemaale mahtuma nii traditsioonilist, töökohti pakkuvat tööstust – ja ettevõtlust, kui ka maastikku ja maaelu säilitavat maamajandust. Ei saa loota ainult turismile. Traditsioonilise majandustegevuse arendamiseks pakuvad meile võimalusi juba olemasolevad tööstusalad aga samuti ka riigi poolt tehtud investeeringud sadamatesse ja teedesse – näiteks Virtsu sadamasse. Rumal oleks need investeeringud kasutamat jätta. Ristil ja Paliveres, Taeblas ja Uuemõisas, Haapsalus ja Kiltsis, Lihulas ja Virtsus on olemas kõik eeldused tööstuse arendamiseks ja traditsiooniliste töökohtade loomiseks. Tuuleparkide arendamise asemel peame edendama hoopis bioenergeetikat. Lihula katlamaja on meile heaks eeskujuks. Küttes heina, põhku, roogu ja võsa saame põllud puhtaks ja toad soojaks. Samas jällegi meie suured looduskaitsealad vajavad hoidmist, nende baasil on võimalik arendada loodusturismi ja käsitöönduslikku väikeettevõtlust. Haapsalu on maakonna keskuseks, tervisemajandus ja loomemajandus ning kultuuriturism on siin meie uhkuseks ja õieks. Koduselt armsaks teeb Läänemaa ka traditsioonide hoidmine – olgu see siis Lihula lilltikand või siis rannarootsi kultuuri hoidmine ja arendamine.
Südameasjaks riigikogus võtan kindlasti majandustegevuse toetamise maapiirkondades. Riigi praegune toetuspakett maapiirkondade ettevõtlusele on liiga vähene ja nõrk. Kindlasti jätkan ka raudtee teemat – oleme juba üpris kaugele jõudnud oma eesmärgile pürgimisel ja seda suunda ei tohi katki jätta. Seisan ka riigikogus mustkattega teede rajamise eest Läänemaal. Virtsu sadama-ala kasutamine piirkonna edendamiseks, Haapsalu puulaevasadam ja palju muid teemasid jäävad jätkuvalt minu lauale. Jätkan rannarootsi kultuurile soodsama keskkonna loomisega.
2. Maal viibitakse küll meeleldi ajutiselt, kuid seal ei taheta elada. Inimesed koonduvad suuremate linnade ümber, maaelanike arv aga üha väheneb. Kõik teavad seda, selle vastu on rakendatud erinevaid meetmeid, kuid siiani ei ole sellele tendentsile suudetud piiri panna. Kas on olemas mingi imerohi, mis paneks ettevõtjaid maale töökohti looma, inimesi põllumajandusega tegelema ning oma lapsi maal üles kasvatama?
See imerohi on riigi tõsine suhtumine regionaalpoliitikasse. See paljuräägitud regionaalpoliitika ei seisne mitte ainult valdade liitmises – lahutamises, vaid eelkõige hoopis majanduselu suunamises ja teenuste kättesaadavuse tagamises. Olgu need vallad kuidas on, kui töökohta ja töölkäimisvõimalust pole, siis pole maal ka elu. Vaevalt, et nüüd inimesed just põllumajandusega tegelema sööstavad aga tasuv töökoht lähedases suuremas asulas oleks üks võimalus. Oluline on hea tee ja ühistransport. Võimalik on ka tõesti maamajandusega tegelda – siis on oluline riigi tugi esmase investeeringu teostamiseks, tootearendamiseks ja turundamiseks ning samuti tugi ühistegevuse arendamisele – valdkond, mis on seni päris vaeslapse rollis olnud. Lasteaiakoht ja algkool kodu lähedal ja kvaliteetne põhikool normaalses kauguses – ka need on eeldused maaelu säilimiseks. Ka maakonnahaiglate säilimine on oluline regionaalpoliitiline meede.
3. Mis seob sind Saaremaa ja Hiiumaaga?
Saaremaaga seob mind kõigepealt minu enda pere. Abikaasa on Saaremaalt, Kuressaarest pärit, Juuno ja Tiiu Jalaka tütar. Hiiumaal on mul palju sõpru ja tuttavaid, kooli – ja töökaaslasi. Saarlastel ja hiidlastel on samasugused mured, kui kõigil. Lisaks muule on neil veel transpordiprobleem. Ühest otsast on praamiliiklus armas ja omane, kuid teisest otsast vajutab pitseri saarel elamisele, eriti aga ettevõtlusega tegelemisele. Mina arvan, et kõige suuremat regionaalpoliitilist mõju annaksid asukohast tulenevad maksuerisused. Kui tööjõumaksud oleksid saartel ja ääremaadel madalamad, tööjõud selle läbi ettevõtjale odavam, siis oleks rohkem ettevõtjaid ka linnast välja kolimas koos oma tootmisega.
Arvan, et saarte peal mõjub eriti valusalt maakonna taseme nõrgenemine. See Pärnu alla käimine on ikka üks väga veider asi, nii Saaremaa, kui Hiiumaa puhul. Mina seisan selle eest, et maakonnad jälle oma jõu ja õiguse tagasi saaksid. Saarlastel ja hiidlastel tuleb lasta ise omi asju ajada ja neile abiks olla seal kus vaja – siis lähevad saartel asjad ka oma paika.
4. Milliseid küsimusi sulle kõige sagedamini esitatakse seoses kandideerimisega riigikogusse?
Üks kõige sagedam küsimus mulle on, et kas ma ikka pääsen riigikkogusse, oma neljandalt positsioonilt kohalikus nimekirjas. Inimesed lihtsalt ei tea, kuidas valituks saadakse. Kõige sagedasem viis riigikogusse pääsemisel on ringkonnamandaat ja selle saamine sõltub häälte arvust, mitte positsioonist nimekirjas. Nii et – juhul, kui inimesed nii arvavad ja minu poolt hääletavad, siis on see täiesti reaalne eesmärk.
Teine sagedasem küsimus mulle on, et kas jätad oma tegevused pooleli. Inimesed, kes mind tunnevad, need teavad – ma ei jäta kunagi midagi pooleli. Tegutsen ka riigikogus edasi Läänemaa, aga ka Saaremaa ja Hiiumaa ja terve Eesti äärealade ellujäämise huvides. Riigikogus on paremad võimalused maakondae huvide kaitsmiseks. Minu põhimõte on – Kogu Eesti Peab Elama – ja riigikogus saan selle eesmärgi täitmisele jõuliselt kaasa aidata.
Selleks, et Läänemaa oleks nii edukas, koduselt armas, peab Läänemaale mahtuma nii traditsioonilist, töökohti pakkuvat tööstust – ja ettevõtlust, kui ka maastikku ja maaelu säilitavat maamajandust. Ei saa loota ainult turismile. Traditsioonilise majandustegevuse arendamiseks pakuvad meile võimalusi juba olemasolevad tööstusalad aga samuti ka riigi poolt tehtud investeeringud sadamatesse ja teedesse – näiteks Virtsu sadamasse. Rumal oleks need investeeringud kasutamat jätta. Ristil ja Paliveres, Taeblas ja Uuemõisas, Haapsalus ja Kiltsis, Lihulas ja Virtsus on olemas kõik eeldused tööstuse arendamiseks ja traditsiooniliste töökohtade loomiseks. Tuuleparkide arendamise asemel peame edendama hoopis bioenergeetikat. Lihula katlamaja on meile heaks eeskujuks. Küttes heina, põhku, roogu ja võsa saame põllud puhtaks ja toad soojaks. Samas jällegi meie suured looduskaitsealad vajavad hoidmist, nende baasil on võimalik arendada loodusturismi ja käsitöönduslikku väikeettevõtlust. Haapsalu on maakonna keskuseks, tervisemajandus ja loomemajandus ning kultuuriturism on siin meie uhkuseks ja õieks. Koduselt armsaks teeb Läänemaa ka traditsioonide hoidmine – olgu see siis Lihula lilltikand või siis rannarootsi kultuuri hoidmine ja arendamine.
Südameasjaks riigikogus võtan kindlasti majandustegevuse toetamise maapiirkondades. Riigi praegune toetuspakett maapiirkondade ettevõtlusele on liiga vähene ja nõrk. Kindlasti jätkan ka raudtee teemat – oleme juba üpris kaugele jõudnud oma eesmärgile pürgimisel ja seda suunda ei tohi katki jätta. Seisan ka riigikogus mustkattega teede rajamise eest Läänemaal. Virtsu sadama-ala kasutamine piirkonna edendamiseks, Haapsalu puulaevasadam ja palju muid teemasid jäävad jätkuvalt minu lauale. Jätkan rannarootsi kultuurile soodsama keskkonna loomisega.
2. Maal viibitakse küll meeleldi ajutiselt, kuid seal ei taheta elada. Inimesed koonduvad suuremate linnade ümber, maaelanike arv aga üha väheneb. Kõik teavad seda, selle vastu on rakendatud erinevaid meetmeid, kuid siiani ei ole sellele tendentsile suudetud piiri panna. Kas on olemas mingi imerohi, mis paneks ettevõtjaid maale töökohti looma, inimesi põllumajandusega tegelema ning oma lapsi maal üles kasvatama?
See imerohi on riigi tõsine suhtumine regionaalpoliitikasse. See paljuräägitud regionaalpoliitika ei seisne mitte ainult valdade liitmises – lahutamises, vaid eelkõige hoopis majanduselu suunamises ja teenuste kättesaadavuse tagamises. Olgu need vallad kuidas on, kui töökohta ja töölkäimisvõimalust pole, siis pole maal ka elu. Vaevalt, et nüüd inimesed just põllumajandusega tegelema sööstavad aga tasuv töökoht lähedases suuremas asulas oleks üks võimalus. Oluline on hea tee ja ühistransport. Võimalik on ka tõesti maamajandusega tegelda – siis on oluline riigi tugi esmase investeeringu teostamiseks, tootearendamiseks ja turundamiseks ning samuti tugi ühistegevuse arendamisele – valdkond, mis on seni päris vaeslapse rollis olnud. Lasteaiakoht ja algkool kodu lähedal ja kvaliteetne põhikool normaalses kauguses – ka need on eeldused maaelu säilimiseks. Ka maakonnahaiglate säilimine on oluline regionaalpoliitiline meede.
3. Mis seob sind Saaremaa ja Hiiumaaga?
Saaremaaga seob mind kõigepealt minu enda pere. Abikaasa on Saaremaalt, Kuressaarest pärit, Juuno ja Tiiu Jalaka tütar. Hiiumaal on mul palju sõpru ja tuttavaid, kooli – ja töökaaslasi. Saarlastel ja hiidlastel on samasugused mured, kui kõigil. Lisaks muule on neil veel transpordiprobleem. Ühest otsast on praamiliiklus armas ja omane, kuid teisest otsast vajutab pitseri saarel elamisele, eriti aga ettevõtlusega tegelemisele. Mina arvan, et kõige suuremat regionaalpoliitilist mõju annaksid asukohast tulenevad maksuerisused. Kui tööjõumaksud oleksid saartel ja ääremaadel madalamad, tööjõud selle läbi ettevõtjale odavam, siis oleks rohkem ettevõtjaid ka linnast välja kolimas koos oma tootmisega.
Arvan, et saarte peal mõjub eriti valusalt maakonna taseme nõrgenemine. See Pärnu alla käimine on ikka üks väga veider asi, nii Saaremaa, kui Hiiumaa puhul. Mina seisan selle eest, et maakonnad jälle oma jõu ja õiguse tagasi saaksid. Saarlastel ja hiidlastel tuleb lasta ise omi asju ajada ja neile abiks olla seal kus vaja – siis lähevad saartel asjad ka oma paika.
4. Milliseid küsimusi sulle kõige sagedamini esitatakse seoses kandideerimisega riigikogusse?
Üks kõige sagedam küsimus mulle on, et kas ma ikka pääsen riigikkogusse, oma neljandalt positsioonilt kohalikus nimekirjas. Inimesed lihtsalt ei tea, kuidas valituks saadakse. Kõige sagedasem viis riigikogusse pääsemisel on ringkonnamandaat ja selle saamine sõltub häälte arvust, mitte positsioonist nimekirjas. Nii et – juhul, kui inimesed nii arvavad ja minu poolt hääletavad, siis on see täiesti reaalne eesmärk.
Teine sagedasem küsimus mulle on, et kas jätad oma tegevused pooleli. Inimesed, kes mind tunnevad, need teavad – ma ei jäta kunagi midagi pooleli. Tegutsen ka riigikogus edasi Läänemaa, aga ka Saaremaa ja Hiiumaa ja terve Eesti äärealade ellujäämise huvides. Riigikogus on paremad võimalused maakondae huvide kaitsmiseks. Minu põhimõte on – Kogu Eesti Peab Elama – ja riigikogus saan selle eesmärgi täitmisele jõuliselt kaasa aidata.
Uus algus - kogu Eestile
Uus algus – kogu Eestile!
Neeme Suur : kogu Eesti peab elama
Head läänlased! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programm on käesolevatel valmistel pühendatud eelkõige riigi püsimajäämiseks vajalike muudatuste tegemisele. Lühidalt kokku võttes on SDE programm pühendatud lastele ja lastega peredele, haridusele, töötaja kaitsele, majanduse toetamisele, transpordile, riigi tasakaalustatud arengule ning õiglasele maksustamisele. Sotsid suudavad ja tahavad luua Eestile uue alguse!
Eesti elu on juba päris kaua läinud isevoolu teed. Tulemused on statistikast teada. Eestis 680 000 tööealist inimest. Nendest c´a 60 000 on registreeritud töötud, 40 000 on varjatud töötud, 112 tuhat inimest on viimase viie aasta jooksul välismaal tööl käinud ja 77 000 on praegu teinud ettevalmistusi välismaale tööle minekuks. Ligi veerand Eesti tööjõulisest elanikkonnast on kohalikust majandusest välja tõrjutud. Pooled omavalitsustest on ääremaalised. Elanike arv tõuseb vaid Harjumaal ja Tartumaal. Need on faktid, mida ei saa eirata.
Lapsed, töö, transport ja kohalik initsiatiiv
Lahendusi on mitmeid ja SDE programm on põhjalik – toon siinkohal välja need, mida ise kõige olulisemaks pean.
Esimene oluline samm on majanduse toetamine. Raudteede arendamine, piiriületuse hõlbustamine Eesti ja Venemaa vahel, loomemajanduse ja energeetika arendamine ja FIEde maksustamise lihtsustamine on vaid mõned meetmed. Muu hulgas – vabastame töötajate koolituseks ja tervisekaitseks tehtud kulutused.erisoodustusmaksust.
Teine oluline samm on perede ja laste suunal. Kavatseme kolmekordistada lastetoetuse, tagada igale lapsele lasteaiakoha ning tasuta hariduse kuni gümnaasiumi lõpuni.
Kolmas oluline samm on omavalitsuste ja maakondade toetamine ja tugevdamine. Kõigepealt tahame taastada omavalitsuste tulubaasi 2008 aasta tasemel, suurendada tasandusfondi mahtu ning eraldada 15% kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Pikemas perspektiivis näeme ette maakondliku omavalitsustasandi loomist.
Avatud ühiskond – tee arengutele
Inimeste, omavalitsuste ja ametkondade sulgemine kitsastesse, ilma ressursside ja initsiatiivita “torudesse” – nii väikese ühiskonna jaoks kui Eesti see ei tööta. Eesti peab olema avatud ühiskond ja kasutama igat mõistlikku initisatiivi. Koostöö peab tuginema seadustele, mitte olema mingi protest valitseva olukorra vastu. Sotsiaaldemokraadid seisavad avatud ühiskonna eest. Kuskohast SDE programmi elluviimiseks raha võetakse – selleks lugege SDE kodukalt peatükki õiglasest maksustamisest. Ja veel lisaks - et Läänemaalt valitud saadik seisab oma maakonna huvide eest – see on iseenesest mõistetav.
Neeme Suur : kogu Eesti peab elama
Head läänlased! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programm on käesolevatel valmistel pühendatud eelkõige riigi püsimajäämiseks vajalike muudatuste tegemisele. Lühidalt kokku võttes on SDE programm pühendatud lastele ja lastega peredele, haridusele, töötaja kaitsele, majanduse toetamisele, transpordile, riigi tasakaalustatud arengule ning õiglasele maksustamisele. Sotsid suudavad ja tahavad luua Eestile uue alguse!
Eesti elu on juba päris kaua läinud isevoolu teed. Tulemused on statistikast teada. Eestis 680 000 tööealist inimest. Nendest c´a 60 000 on registreeritud töötud, 40 000 on varjatud töötud, 112 tuhat inimest on viimase viie aasta jooksul välismaal tööl käinud ja 77 000 on praegu teinud ettevalmistusi välismaale tööle minekuks. Ligi veerand Eesti tööjõulisest elanikkonnast on kohalikust majandusest välja tõrjutud. Pooled omavalitsustest on ääremaalised. Elanike arv tõuseb vaid Harjumaal ja Tartumaal. Need on faktid, mida ei saa eirata.
Lapsed, töö, transport ja kohalik initsiatiiv
Lahendusi on mitmeid ja SDE programm on põhjalik – toon siinkohal välja need, mida ise kõige olulisemaks pean.
Esimene oluline samm on majanduse toetamine. Raudteede arendamine, piiriületuse hõlbustamine Eesti ja Venemaa vahel, loomemajanduse ja energeetika arendamine ja FIEde maksustamise lihtsustamine on vaid mõned meetmed. Muu hulgas – vabastame töötajate koolituseks ja tervisekaitseks tehtud kulutused.erisoodustusmaksust.
Teine oluline samm on perede ja laste suunal. Kavatseme kolmekordistada lastetoetuse, tagada igale lapsele lasteaiakoha ning tasuta hariduse kuni gümnaasiumi lõpuni.
Kolmas oluline samm on omavalitsuste ja maakondade toetamine ja tugevdamine. Kõigepealt tahame taastada omavalitsuste tulubaasi 2008 aasta tasemel, suurendada tasandusfondi mahtu ning eraldada 15% kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Pikemas perspektiivis näeme ette maakondliku omavalitsustasandi loomist.
Avatud ühiskond – tee arengutele
Inimeste, omavalitsuste ja ametkondade sulgemine kitsastesse, ilma ressursside ja initsiatiivita “torudesse” – nii väikese ühiskonna jaoks kui Eesti see ei tööta. Eesti peab olema avatud ühiskond ja kasutama igat mõistlikku initisatiivi. Koostöö peab tuginema seadustele, mitte olema mingi protest valitseva olukorra vastu. Sotsiaaldemokraadid seisavad avatud ühiskonna eest. Kuskohast SDE programmi elluviimiseks raha võetakse – selleks lugege SDE kodukalt peatükki õiglasest maksustamisest. Ja veel lisaks - et Läänemaalt valitud saadik seisab oma maakonna huvide eest – see on iseenesest mõistetav.
Valimised
Sotsiaaldemokraadid ütlevad: kogu Eesti peab elama!
Hea Läänemaa elanik! Käes on riigikogu valimiste aeg. Sinul on nüüd võimalus anda hinnang riigikogu ja valitsuse senisele tegevusele ning teha oma valik – valik mis mõjutab kõigi inimeste elu järgmiste aastate jooksul.
Kuidas on võimalik, et mitmete praeguste juhtivpoliitikute arvates ei ole masu olnudki? Kuidas on võimalik öelda, et need kes on töötud on ise selles süüdi ja et välismaale tööle minek ongi tore? Ometigi kuulete selliseid mõtteavaldusi pea igal nädalal meie tänaste riigiisade suust. Eestis elab 650 000 tööealist inimest. Nendest ca 100 tuhat inimest on töötud (registreeritud ja varjatud töötus kokku) ja 112 tuhat inimest töötab on viimase viie aasta jooksul välismaal tööl käinud ja 77 000 on praegu teinud ettevalmistusi välismaale tööle minekuks. Maakondades rahvaarv suureneb ainult Harjumaal ja Tartumaal, kõigist teistes elanke arv väheneb. Inimesed on meie riigi kõige suurem vara ja sellest ei ole praegune poliitika aru saanud.
Kuhu näitab sinu valimiskompass?
Kas elad maapiirkonnas või väikeasulas – Kullamaal, või Koluveres, Lihulas või Liivil, Martnas või Metskülas? Siis on sinu parim valik sotsid! Erakondadest on vaid sotsidel programmis tugev regionaalpoliitika osa. Väikeasulate toetamine, maamajanduse arendamine ja ühistranspordi tugevdamine on ainsad teed, kuidas kohalik elu alles jätta. 15% kütuseaktsiisist peab minema kohalikele teedele!
Kas oled talupidaja, tööline, teenistuja või väikeettevõtja? Kas sinu töötasu on Eesti keskmisest madalam või ulatub napilt keskmiseni? Ise oma kätega teenid perele elatist? Siis oled sina sotside valija! Sotsid kehtestavad õiglase tulumaksu. Sotsid vähendavad toiduainete käibemaksu 5%ni. Sotsid muudavad FIE-de maksustamise korra õiglaseks ja talutavaks, toetavad maamajandust, töölisi ja väikeettevõtjaid!
Kas sinu perre on lapsi tulemas, lasteaeda või kooli minemas? Siis oled sotside valija! Sotsid käivitavad uuesti lasteaedade programmi ja tagavad tasuta hariduse kuni keskkooli lõpuni. Kas sinu pere on tavaline Eesti pere Kullamaa vallas? Siis näitab sinu valimiskompass sotsiaaldemokraatide peale!
Peale selle – sotside hulgast sul on keda valida! Sotsiaaldemokraate Läänemaal esindavad kohalikud inimesed, kes tunnevad olusid ja inimeste probleeme. Nad on seni seisnud kohaliku elu arengu eest ja teevad seda ka edaspidi! Nad elavad Läänemaal, jäävad siia ja seisavad riigikogus maakonna huvide eest! Sa tunned ja tead neid!
Neeme Suur nr 401 Lääne maavanem
Südameasjaks riigikogus võtan kindlasti majandustegevuse toetamise maapiirkondades. Kogu Eesti peab elama!
Hea Läänemaa elanik! Käes on riigikogu valimiste aeg. Sinul on nüüd võimalus anda hinnang riigikogu ja valitsuse senisele tegevusele ning teha oma valik – valik mis mõjutab kõigi inimeste elu järgmiste aastate jooksul.
Kuidas on võimalik, et mitmete praeguste juhtivpoliitikute arvates ei ole masu olnudki? Kuidas on võimalik öelda, et need kes on töötud on ise selles süüdi ja et välismaale tööle minek ongi tore? Ometigi kuulete selliseid mõtteavaldusi pea igal nädalal meie tänaste riigiisade suust. Eestis elab 650 000 tööealist inimest. Nendest ca 100 tuhat inimest on töötud (registreeritud ja varjatud töötus kokku) ja 112 tuhat inimest töötab on viimase viie aasta jooksul välismaal tööl käinud ja 77 000 on praegu teinud ettevalmistusi välismaale tööle minekuks. Maakondades rahvaarv suureneb ainult Harjumaal ja Tartumaal, kõigist teistes elanke arv väheneb. Inimesed on meie riigi kõige suurem vara ja sellest ei ole praegune poliitika aru saanud.
Kuhu näitab sinu valimiskompass?
Kas elad maapiirkonnas või väikeasulas – Kullamaal, või Koluveres, Lihulas või Liivil, Martnas või Metskülas? Siis on sinu parim valik sotsid! Erakondadest on vaid sotsidel programmis tugev regionaalpoliitika osa. Väikeasulate toetamine, maamajanduse arendamine ja ühistranspordi tugevdamine on ainsad teed, kuidas kohalik elu alles jätta. 15% kütuseaktsiisist peab minema kohalikele teedele!
Kas oled talupidaja, tööline, teenistuja või väikeettevõtja? Kas sinu töötasu on Eesti keskmisest madalam või ulatub napilt keskmiseni? Ise oma kätega teenid perele elatist? Siis oled sina sotside valija! Sotsid kehtestavad õiglase tulumaksu. Sotsid vähendavad toiduainete käibemaksu 5%ni. Sotsid muudavad FIE-de maksustamise korra õiglaseks ja talutavaks, toetavad maamajandust, töölisi ja väikeettevõtjaid!
Kas sinu perre on lapsi tulemas, lasteaeda või kooli minemas? Siis oled sotside valija! Sotsid käivitavad uuesti lasteaedade programmi ja tagavad tasuta hariduse kuni keskkooli lõpuni. Kas sinu pere on tavaline Eesti pere Kullamaa vallas? Siis näitab sinu valimiskompass sotsiaaldemokraatide peale!
Peale selle – sotside hulgast sul on keda valida! Sotsiaaldemokraate Läänemaal esindavad kohalikud inimesed, kes tunnevad olusid ja inimeste probleeme. Nad on seni seisnud kohaliku elu arengu eest ja teevad seda ka edaspidi! Nad elavad Läänemaal, jäävad siia ja seisavad riigikogus maakonna huvide eest! Sa tunned ja tead neid!
Neeme Suur nr 401 Lääne maavanem
Südameasjaks riigikogus võtan kindlasti majandustegevuse toetamise maapiirkondades. Kogu Eesti peab elama!
Karjäär
Kirjutasin HWG ajalehte sellise artikli - äkki keegi tagab veel lugeda :)
Noor inimene! Oled sa mõtelnud, et mida tähendab karjäär sinu jaoks? Kas see on parima palgaga töökoht? Lõputu tõus ametiredelil? Või mis siis?
Tõenäoliselt on karjäär midagi hoopis muud. Üks normaalne elutee ei tohiks ju inimest viia sohu või tupikusse – karjeristidega aga nii tihti juhtub. Tegelikult on karjäär teadmine oma elutee kulgemisest. Teadmine sellest, kuidas ma tahan läbi elu minna – mida või keda tahan enda ees kohata ja mida tahan endast maha jätta. Karjäär on valikute jada. Karjäär on aus vastus küsimustele – kes ma olen, mida ma tahan, mida ma teen ja kuidas ma teistega suhtlen.
Eks algab oma tee valik hommikul vannitoas – vahtides peeglisse, suu hambapastat täis, küsides endalt – kelleks tahan saada? Kes mulle vastu vaatab? Isikuomadused määravad suures osas meie edasise elutee. Öeldud on, et edust moodustab 90% töö ja 10% anne. Kuid...kas ikka on mõttekas endale kõigest hingest selga toppida riiet, mis selga ei mahu? Või valida pigem riietus, mis mulle sobib ja milles ma ennast mugavalt tunnen? Süüa teevad paljud, kuulsaid kokki on vähe? Miks nii? Sest head kokad teevad oma tööd loominguliselt ja kirega – need omadused aga ei ole õpitavad – need on küll arendatavad, kui peavad tulema inimesest seestpoolt.
Lisaks isikuomadustele on oluline aspekt veel tahe ja pealehakkamine. Mina tahan - nii egoistlik ja nii vajalik lause! Tahan saavutada midagi! Tahan ehitada midagi, mis alles jääb? Kui inimene on tahtetu... jah teda on siis võimalik sundida...hirmutada: jääd nälga sindrinahk, jääd rumalaks, naiseks või meheks sind keegi endale ei taha ja teist sugupoolt näed ainult arvutist või FasionTV-st. Kuid tegelikult on nii, et inimesed harjuvad ära hirmutamisega ja ei karda enam. Ma ei tahagi, mulle pole vajagi, ma ei saa hakkama – need on õpitud abituse hoiakud, mis meie elutee kraavi kisuvad. Inimene peab ise kõndima – kättpidi vedamine on võimalik, aga see on väsitav ja toimib ainult lühikese aja jooksul. Kui tahad edasi jõuda, siis pead seda ise tahtma.
Eriti tore poiss või tüdruk on selline, kes on tark, väljendab ka valmisolekut, kui ühtegi asja ette ei võta. Seda, milleks te võimelised olete, saab hinnata ainult teie tegude järgi! Kui tahad muusikat teha, siis otsi raha, osta kitarr, hangi tuurivihik ja õpi kitarri mängima. Kannata ära valu ja villid sõrmeotstes – see läheb mööda. Kui sa seda kõike ei tee, siis piirdub sinu muusikukarjäär netist allatõmbamisega ja kujutlemisega, kui vahva sa ise laval oleks. Noore inimesena on tükk aega võimalik hoogu võtta, teeselda oskamist, teeselda tahtmist ja pealehakkamist – kuid kui ei järgne reaalseid tegusid, siis sa avastad ennast üksi toast ja keegi ei kuula enam sinu heietusi, et võiks bändi teha. Õpi mingit valdkonda eriti hästi, tee muusikat, tee sporti, tegele kunstiga, tee õpilasfirmas äri, käi linde vaatlemas ja õpi nende ladinakeelsed nimed pähe –no mida iganes. See kes teeb – see on tegija.
Läbi elutee ei lähe keegi üksinda. Teistega arvestamist on vaja igal hetkel – ka selleks, et sul võiks olla perekond, et saaksid tänavaliikluses autojuhina osaleda. Inimene elab sõltuvuses teistest inimestest ja teised inimesed sõltuvad temast. Mida kõrgemale ronid ametialasel karjääriredelil, seda rohkem on neid kellest sina sõltud ja kes sinust sõltuvad. Kui sa just ei planeeri endale üksiku inimese üksikut elu pisikeses üksikus toas, kus keegi sind ei näe ja sinust puudust ei tunne. Aga see oleks üks väga kurb lahendus.
Edukas elutee –see on head ja sinuga ühte moodi mõtlevad inimesed sinu ümber, mõnus pereelu, rahuldust pakkuv töö, meeldiv hobi ja midagi, mis sinust maha jääb – olgu siis laulud, lapsed või lapitekid, istutatud puud või betoonist pargipingid. See ongi sinu karjäär. Minu enda puhul on tööalane tegevus mind viinud metsavahist maavanemaks. See aga ei ole aga peamine. Peamine on – hooli inimestest enda ümber, hooli oma kodust ja jäta endast jälg!
Noor inimene! Oled sa mõtelnud, et mida tähendab karjäär sinu jaoks? Kas see on parima palgaga töökoht? Lõputu tõus ametiredelil? Või mis siis?
Tõenäoliselt on karjäär midagi hoopis muud. Üks normaalne elutee ei tohiks ju inimest viia sohu või tupikusse – karjeristidega aga nii tihti juhtub. Tegelikult on karjäär teadmine oma elutee kulgemisest. Teadmine sellest, kuidas ma tahan läbi elu minna – mida või keda tahan enda ees kohata ja mida tahan endast maha jätta. Karjäär on valikute jada. Karjäär on aus vastus küsimustele – kes ma olen, mida ma tahan, mida ma teen ja kuidas ma teistega suhtlen.
Eks algab oma tee valik hommikul vannitoas – vahtides peeglisse, suu hambapastat täis, küsides endalt – kelleks tahan saada? Kes mulle vastu vaatab? Isikuomadused määravad suures osas meie edasise elutee. Öeldud on, et edust moodustab 90% töö ja 10% anne. Kuid...kas ikka on mõttekas endale kõigest hingest selga toppida riiet, mis selga ei mahu? Või valida pigem riietus, mis mulle sobib ja milles ma ennast mugavalt tunnen? Süüa teevad paljud, kuulsaid kokki on vähe? Miks nii? Sest head kokad teevad oma tööd loominguliselt ja kirega – need omadused aga ei ole õpitavad – need on küll arendatavad, kui peavad tulema inimesest seestpoolt.
Lisaks isikuomadustele on oluline aspekt veel tahe ja pealehakkamine. Mina tahan - nii egoistlik ja nii vajalik lause! Tahan saavutada midagi! Tahan ehitada midagi, mis alles jääb? Kui inimene on tahtetu... jah teda on siis võimalik sundida...hirmutada: jääd nälga sindrinahk, jääd rumalaks, naiseks või meheks sind keegi endale ei taha ja teist sugupoolt näed ainult arvutist või FasionTV-st. Kuid tegelikult on nii, et inimesed harjuvad ära hirmutamisega ja ei karda enam. Ma ei tahagi, mulle pole vajagi, ma ei saa hakkama – need on õpitud abituse hoiakud, mis meie elutee kraavi kisuvad. Inimene peab ise kõndima – kättpidi vedamine on võimalik, aga see on väsitav ja toimib ainult lühikese aja jooksul. Kui tahad edasi jõuda, siis pead seda ise tahtma.
Eriti tore poiss või tüdruk on selline, kes on tark, väljendab ka valmisolekut, kui ühtegi asja ette ei võta. Seda, milleks te võimelised olete, saab hinnata ainult teie tegude järgi! Kui tahad muusikat teha, siis otsi raha, osta kitarr, hangi tuurivihik ja õpi kitarri mängima. Kannata ära valu ja villid sõrmeotstes – see läheb mööda. Kui sa seda kõike ei tee, siis piirdub sinu muusikukarjäär netist allatõmbamisega ja kujutlemisega, kui vahva sa ise laval oleks. Noore inimesena on tükk aega võimalik hoogu võtta, teeselda oskamist, teeselda tahtmist ja pealehakkamist – kuid kui ei järgne reaalseid tegusid, siis sa avastad ennast üksi toast ja keegi ei kuula enam sinu heietusi, et võiks bändi teha. Õpi mingit valdkonda eriti hästi, tee muusikat, tee sporti, tegele kunstiga, tee õpilasfirmas äri, käi linde vaatlemas ja õpi nende ladinakeelsed nimed pähe –no mida iganes. See kes teeb – see on tegija.
Läbi elutee ei lähe keegi üksinda. Teistega arvestamist on vaja igal hetkel – ka selleks, et sul võiks olla perekond, et saaksid tänavaliikluses autojuhina osaleda. Inimene elab sõltuvuses teistest inimestest ja teised inimesed sõltuvad temast. Mida kõrgemale ronid ametialasel karjääriredelil, seda rohkem on neid kellest sina sõltud ja kes sinust sõltuvad. Kui sa just ei planeeri endale üksiku inimese üksikut elu pisikeses üksikus toas, kus keegi sind ei näe ja sinust puudust ei tunne. Aga see oleks üks väga kurb lahendus.
Edukas elutee –see on head ja sinuga ühte moodi mõtlevad inimesed sinu ümber, mõnus pereelu, rahuldust pakkuv töö, meeldiv hobi ja midagi, mis sinust maha jääb – olgu siis laulud, lapsed või lapitekid, istutatud puud või betoonist pargipingid. See ongi sinu karjäär. Minu enda puhul on tööalane tegevus mind viinud metsavahist maavanemaks. See aga ei ole aga peamine. Peamine on – hooli inimestest enda ümber, hooli oma kodust ja jäta endast jälg!
31.12.10
Maavanema toimetamistest 2010
Tihti on inimeste huulil küsimus, et mis on maavanema töö, millega ta igapäevaselt tegeleb. Proovisin üles lugeda tegevused 2010 ja panna kirja pealkirjadest ja mõnest täpsustavast märkusest koosneva koondi. Tegevused on erineva aja – ja jõukuluga. Mõnele asjale kulutad päevi, mõnda asja lihtsalt hoiad meeles ja võtad jutuks vajalikus kohas. Siiski on kõik allpooltoodud teemad ja tegevused maavanema töökalendris sees olnud ja nendele on kulutatud ametniku aega ja maksumaksja raha. Palun tähelepanu pöörata asjaolule, et et tegemist on maavanema, mitte maavalitsuse tegemistega. Kui paneksin siia ka maavalitsuse tegemised tervikuna siis saaks nimekiri tõesti väga pikk.
Juhul, kui kedagi huvitab täpsemalt mõne tegevuse sisu, siis saan pikemalt seletada.
Ehk siis – vastuseks küsimusele, et mida maavanem 2010 aastal tegi?
Koostöö organisatsioonide ja asutuste vahel
- Koostöö arendamine EELK-ga – laialdane koostöö, regulaarsed kohtumised ja ühistegevused – näiteks ühine taotlus Ridala kiriku katuse renoveerimiseks, erinevate maakondlike ürituste korraldamine jms. Osalesin piibli ettelugemises.Viimane kohtumine oli 10 detsembril.
- Haapsalu ja Läänemaa sõprade seltsi tegevuse algatamine ja korraldamine – kohtumiste algatamine ja kokkukutsumine. Eelmisel aastal oli esimene, kevadel oli teine, pidi kolmas ka tulema sügisel, aga linna palvel jäi ära. Planeerime uut järgmisel kevadel.
- Osalemine omavalitsusliidu istungitel, maakonna ühistegevuste toetamine omavalitsusliidu tegevuskavas – regulaarne osalemine istungitel, teemade hoolikas jälgimine, vajadusel sisendi andmine. Igakuine ja pidev tegevus.
- Omavalitsusliidu püsimise toetamine – mitmed kohtumised ja vestlused. Eelmisel sügisel ja sellel kevadel.
- Teadmispõhise juhtimise toetamine, Lets nõukogu töös osalemine – koostöö kolledži ja Letsiga. Letsi nõukogu töös osalemine. Letsile sisendi andmine –milliseid uuringuid ja projekte. Viimatised tegevused tegevuskava ja eelarvega olid nüüd detsembris. Minu palvel lülitati LETSi tegevuskavasse maakonna tööjõuuuring. Rändeuuringu tutvustamisel osalemine.
- LAK nõukogu töös osalemine. LAK tegevuse toetamine. Regulaarsed kohtumised, tegevuskava ja eelarve koostamisel osalemine, erinevad arutelud. Omavalitsusliidu tellimuse täpsustamise toetamine - olid eraldi nõupidamised.
- Regulaarsed kohtumised riigiasutustega – info vahetamine, igakuised koosolekud
- Teiste riigiasutustega sideme hoimine – juubeliüritustel osalemine, kohtumised regiooni juhtidega jms
- Riigimaja loomise algatamine, projekti juhtimine. Alates 2008 kevadest tegevus, alguses küsitlus, 2009 aastal kontseptsiooni koostamine ja viimine VV istungile, nüüd TOF projekt Läänemaa mudeli loomiseks. Igapäevane tegevus projekti elluviimiseks.
- Haapsalu linnavalitsusega koostöö koordineerimine – kohtumised linnapeaga ja aselinnapeadega.
- Lihula valla eelarve teema – osalemine kohtumisel rahandusministeeriumis koos vallavanemaga.
- Kullamaa valla arengukonverents – osalemine, artikli kirjutamine.
- Risti vallaga koostöö Marimetsa rabaraja teemal – sai kokku lepitud ja toimus arutelu keskkonnaametiga, MSSiga ja vallaga Marimetsa rabaraja edasise tuleviku üle.
Kriisireguleerimine
- Osmussaare kriisiolukorra lahendamine aasta alguses. Koostöö erinevate ametkondadega , Noarootsi vallaga ja keskkonnaametiga.
- Maakondliku kriisikomisjoni töös hoidmine – Eestis on peale hädaolukorra seaduse muutmist jäänud kaks maakondlikku kriisikomisjon – Läänemaal ja Saaremaal. Viimane kriiskomisjoni istung oli 13 dets.
- Informatsiooni kogumine ja vahendamine lumetormide ajal.
- Omavalitsuste kriisikomisjonide moodustamise toetamine - ülevaadete andmine ja meeldetuletused kohalikele omavalitsustele.
- Regionaalse kriisikomisjoni töös osalemine – minu poolt tõstatatud teemad: väikesaarte kiirabiteenuse osutamine, kuivendusvõrkude seisukord kevadiste üleujutuste vältimiseks, oht kortermajade küttest väljalangemiseks, pikaajalise elektrikatkestuse oht.
Sotsiaalvaldkond
- Läänemaa Abikassa tegevuse algatamine ja korraldamine. Algatus eelmisel aastal, nüüd pidev ja igakuine tegevus – juhatuse ja nõukogu koosolekud, koostöölepingu sõlmimine Rannarootsi keskusega, ettevõtetele rahataotluste teksti koostamine, koduka loomise korraldamine, annetuskasti tellimine ja paigaldamine, propageerimine, annetajate otsimine jms.
- Valede valikute projekti algatamine. Minu poolt mõte ja lähteülesanne.
- Koluvere Hooldekodu püsimajäämise kaitsmine – mitmed kohtumised olid.
- HNRK tegevuse toetamine – käisin välja mõtte militaarvalkonnas rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks, korraldasin kohtumise KaMin esindajatega.
- Sotsiaaltöö konverentsil osalemine, parima sotsiaaltöötaja tunnustamine. Konverentsi jätkuna - kontakt Jaak Pihlakaga, puuetega inimestega seotud problemaatikaga kurssi viimine.
- Safe Community teema – kohtumised ja arutelud esindajatega Rootsist, arutelud Leegiga, üritus, dokumentide allkirjastamine, jätkutegevused.
- Tervisetoa teema – algatamine, mitmed kohtumised võimalike partneritega – projekti ellukutsumine. Leek toimetab.
- Pensionäride suvepäevad – üritusel osalemine, sõnavõtt.
Haridusvaldkond
- Vidruka toetamine - õpilaskodu ehitamise toetamine, kooli püsimajäämise toetamine – suhtemine direktori ja haridusmin esindajatega, ettekanded Vidrukal ja mujal.
- Haapsalu Sanatoorse Internaatkooli ravisuuna toetamine – suhtlemine direktori ja haridusmin esindajatega.
- Noarootsi õpilaskodu investeeringute kaitsmine – vestluses haridusmin esindajatega, toetuskirja andmine jms.
- LLÜG loomise toetamine – riigikaitse suuna algatamine, asjaliste kokku viimine kaitseministeeriumiga, osalemine kohtumisel haridusministriga jms.
- Haridusvõrgustiku komisjoni loomine, töös osalemine – mitmeid arutelusid maakonna haridusvõrgustiku üle, kohtmised HTM asekantsleriga jne
- Ettekannete tegemine haridusfoorumitel – mitmeid aasta jooksul.
- Tagasi kooli projektis osalemine – andsin tunde Lihulas, Kasaril ja Ristil.
- Majandusõpe toetamine Läänemaa koolides – mitmed arutelud koos LAKiga – kuidas hoida tegevusi üleval ja toimimas – LAKi ajast pärit tegevussuund.
- Loodushariduse toetamine Läänemaa koolides - pigem tähelepanu suund, kui aktiivne tegevus praegu. Omal ajal LAKis sai algatatud koolide koostööd selles osas ja toetatud teemat, praegu rohkem jälgimisel. Praegu on olnud mitmel korral jutuks erinevate asjaosalistega. Hariduskoostöö temaatika on üldse keeruline. Vajaks teise tasandi omavalitsust.
- Kolledži kompetentsikeskuse rajamisel osalemine – idee algsel arendamisel oli päris aktiivne osalemine. Tõin sisse koostöö HNRK-ga. 2010 aastal rohkem suhtlemine – vestlused arendajatega, kursishoidmine ja jälgimine – kolledž toimetab ise ja väga hästi.
- HKHK nõukogu töös osalemine, HKHK toetamine. Regulaarsed kohtumised, erinevad arutelud, juubeliüritusel osalemine, artikli kirjutamine.
- Kolledži nõukogu töös osalemine, kolledzi toetamine – erinevate dokumentide läbivaatamine, sisendi andmine.
- Haridustöötajate ja õppurite tunnustamine – tunnustamisüritustel osalemine
- Palivere kooli juubelil osalemine
Kultuurivaldkonnas
- Kultuuri arengukava koostamise toetamine – maavalitsuse tööplaanis hoidmine, erinevad vestlused, arengukava vormistamise abistamine.
- Rannarootsi kultuuriprogrammi loomise taotlemine aastaks 2012 –mitmed tihedad kontaktid kultuuriminsteeriumiga, algatuskoosoleku kokkukutsumine
- Rannarootsi kirikute vallasvarade toomine kodukirikutele lähemale – sellisel (süstemaatilisel) kujul tegevuse algatamine ja korraldamine, moodustasime koos EELK, KultMiniga ja RR kultuurinõukogu ja SOVga töögrupi, suvel Olavipäeval kirjutasime alla eelkokkuleppele, nüüd valmistame ette inventuuri ja põhikokkuleppe allkirjastamist. Viimane kohtumine oli 06. detsembril.
- Läänemaa muuseumi nõukogu tegevuses osalemine – 2010 enne skandaali oli üks korraline nõupidamine, skandaali käigus saatsime ministeeriumile kirja ja palusime nõukogu kaasamist, hiljem olen teinud ettepanekuid nõukogu kokkukutsumiseks, nüüd arvatakse mv-de esindajad nõukogudest välja.
- Raamatukogunduse toetamine – arengukava arutelu keskraamatukogu juhtidega, osalemine raamatukogude juhatajate kohtumisel.
- Koolinoorte tantsu – ja laulupidu 2011 – komisjoni töös osalmine – regulaarsed kohtumised ja arutelud.
- Maakondlike kultuuriürituste korraldamise toetamine, osalemine – mitmed osalemised korraldustoimkondade töös. Üritustel osalemine – vähegi viitsijad, Vabadussõda, vabariigi aastapäev, küüditamiste mälestuspäevad, võidupüha jne jne.
- Kultuuritegijate tunnustamine – kultuuripärli preemia jms.
- Olavipäeva tähistamine Vormsil – ettevamistavates tegevustes osalemine, üritusel osalemine.
Spordivaldkonnas
- Palivere TTSK arendamise toetamine – Varasemalt LAKis olin kogu käsitluse sünni juures, nüüd toimetavad juba tükk aega Ülle Lass ja Mati Kallemets. 2010 aastal kohtumine Eesti Terviserajad esindajatega, mitmeid kohtumisi EASi esindajatega PKT rahastamistaotluse toetamiseks.
- Risti ja Lihula staadionite arengute jälgimine – vestlused vallajuhtidega
- Haapsalu universaalhalli rajamisel Kaitseliidu osaluse tagamine (keldrisse rajatav lasketiir).
- Läänemaa Purjespordi Klubi kutsel Optimisti klassi meistrivõistlustel osalemine - muu hulgas viisin ennast kurssi laste purjespordi tegevuse problemaatikaga
- Läänemaa Spordiliidu tegevuse jälgimine – arutelud juhtimise ja rahastamise üle Ülle Lassiga, seisukoha andmine uue tegevusjuhi valimisel.
- Parimate sportlaste tunnustamine – tunnustamisürituse korraldamises osalemine, üritusel osalemine.
Majandusvaldkonnas
- Eesti Maaviljeluse Instituudiga koostöölepingu sõlmimine - kohtumised juhtidega, lepingu ettevalmistamine, osalemine üritusel, lepingu allkirjastamine, ühisele projektile garantiikirja andmaine.
- Tuule-energeetika planeeringu algatamisel osalemine, objekti täpsustamine. Kippus käest ära minema (ehk siis muutuma liiga piiravaks ettevõtliku algatuse suhtes), kutsusin maavanemad kokku, võtsime otsused vastu ja läheme teemaga edasi.
- Üleriigiline planeering 2030+ - tutvustamisüritusel osalemine, sisendi andmine, maakonna ja Lääne regiooni positsioon kaitsmine planeeringus.
- Bio-energeetika teema toetamine – teema hoidmine LAKi tegevuskavas, LAKi tegevuste toetamine, algatuskoosolekul osalemine jne.
- Lõuna-Läänemaal ettevõtjatega kohtumine. Eesmärgiks Lõuna-Läänemaa ettevõtluse arendamine ja toetamine. Selle raames Lihula ja Hanila valla tööjõu analüüsi algatamine. Proovisin murda müüti, et meil ei ole tööjõudu. Enda arust õnnestus.
- Virtsu sadam, Esivere ja Kurevere dolomiidikaevandus – arenguperspektiivi otsimine .. jätkuks 2009 aastal alustatud tegevusele – vestlused LAKi ja TTÜ esindajatega;
- Loodusturismi , kui majandusvaldkonna toetamine - teema käsitlemine loodusturismi seminaril Matsalus, teema toomine riigikogu kultuuri – ja keskkonnakomisjoniga kohtumisele.
- Loomemajanduse toetamine – mitmed arutelud arendajatega loomekeskuse arenguperspektiividest ja lahenditest.
- Ettevõtjate koostöö toetamine, tunnustamine – ettevõtluspäeval osalemine, tunnustamisürituse planeerimine, korraldamises osalemine, osalemine.
- Raudtee taastamise teema – regulaarsed kohtumised nii projekti nõukogu, kui MKM esindajatega, ettekanded üritustel, juubeliüritused, sisendi andmine TTA-sse ja projekti tegevustesse.
- Ühistranspordi teema – osalemine hankekomisjoni töös, hilisem tihe suhtlus erinevate asjalistega, teenuse parendamise, liinivõrgu parendamise, omavalitsuste poolse rahastamise, bussijaama toimimise jms teemadel.
- Lihula krematooriumi rajamise toetamine – kohtumine arendajatega, vestlused vallajuhtidega.
- Martna krematoorium – maavanema seisukoha andmine, vastuseks kohalike elanike pöördumisele.
- Haapsalu linna transiitkoridori probleemiga tegelemine – materjalidega kurssi viimine, teema käsitlemine kohtumistel MKM ja maanteeameti esindajatega, ettekande koostamine riigikogu majanduskomisjonile.
- Lääne Värava projekt – osalemine PKT taotluse koostamises, projekti tutvustamine erinevatele ametnikele minsteeriumidele, riigikogu saadikutele, kohtumised Risti valla, EASis ja erapartneritega.
- Lääne Regionaalse maanteeametiga kontakti hoidmine – mitmed kohtumised regiooni juhtidega – sisendite andmine mustkattega teede planeerimiseks jne.
- Kiltsi lennuvälja kasutusele võtmise toetamine – nõupidamised LAKiga, linnaga ja Kaitseliiduga.
- MKMiga tiheda sideme hoidmine – osalemine partnerluspäeval, kohtumised esindajatega.
- Puulaevaseltsi tegevuste toetamine – arutelud Schönbergiga ja linnapeaga
Tervishoiu valdkond
- Vormsi perearsti koha täitmine – arutelud maakonna arstiga võimaluste üle
- Perearstindusega kursis olemine – ülevaatlikud arutelud maakonna arstiga.
- Rannarootsi Keskuse apteegi toetamine – andsime toetuskirja, tundub, et ei toiminud :(
Kodanikuühiskonna toetamine
- Kodanikuühiskonna konverentsil osalemine, ettekanne
- Eesti 2018 visiooni ümarlaual osalemine Kullamaal, ajurünnak
- Sädeinimeste tunnustamisüritusel osalemine, tunnustamine
- Naiskodukaitse lipp ja sünnipäev – üritusel osalemine
Maakonna maine tõstmine, maakonna tutvustamine
- Mainekoja istungitel osalemine
- Läänemaa päev Tartus – algatamine, korraldamisel ja elluviimisel aktiivne osalemine.
- Läänemaa kuu riigikogus – algatamine, korraldamisel ja elluviimisel aktiivne osalemine – tõin sisse vajalikud teemad (regionaalpoliitika, looduskaitse ja inimese suhe, rannarootsi kultuur, transpordi infrastruktuur), kaasasin omavalitsuste liidu, valmistasin ette kaks ettekannet – transpordi ja regionaalpoliitika teemal.
- Läänemaa osalemine Mardilaadal – otsuse ettevalmistamine, Mardilaadale tutvumiskäigu tegemine, teema tutvustamine omavalitsuste liidule.
Maakonna arengustrateegia hoidmine
- Maakonna arengustrateegia uuendamisel aktiivne osalemine – arutelud, vestlused, kirjalik töö, 4 strateegiapäeva projekti seminaridel osalemine, arenduskoja istungite ettevalmistamisel osalemine, istungitel osalemine.
Lisaks veel:
- Aruandlus andmine ministeeriumile
- Ministri regulaarsetel nõupäevadel osalemine
- Maavalistuse sisesed rutiinsed tegevused
- Kesk-Läänemere programmi seirekomitee tegevuses osalemine – koosolek siseministeeriumis, regulaarne meilivahetus
- Prantsuse suursaatkonnaga kontakti hoidmine – rahvuspüha tähistamisel osalemine, esimene kontakt tuli sealtpoolt, on mõte majandussidemete arendamiseks.
- OECD intervjuu – kohaliku demokraatia areng Eestis
- Virtsu ja Uuemõisa lasteaedade avamisüritustel osalemine
- Presidendi kohtumine maavanemate ja omavalitsusjuhtidega Tallinnas
Riigikaitse
- Osalemine Kaitseliidu keskjuhatuse töös – regulaarne, kaks korda kuus.
Tõenäoliselt unustasin midagi ära ...
Juhul, kui kedagi huvitab täpsemalt mõne tegevuse sisu, siis saan pikemalt seletada.
Ehk siis – vastuseks küsimusele, et mida maavanem 2010 aastal tegi?
Koostöö organisatsioonide ja asutuste vahel
- Koostöö arendamine EELK-ga – laialdane koostöö, regulaarsed kohtumised ja ühistegevused – näiteks ühine taotlus Ridala kiriku katuse renoveerimiseks, erinevate maakondlike ürituste korraldamine jms. Osalesin piibli ettelugemises.Viimane kohtumine oli 10 detsembril.
- Haapsalu ja Läänemaa sõprade seltsi tegevuse algatamine ja korraldamine – kohtumiste algatamine ja kokkukutsumine. Eelmisel aastal oli esimene, kevadel oli teine, pidi kolmas ka tulema sügisel, aga linna palvel jäi ära. Planeerime uut järgmisel kevadel.
- Osalemine omavalitsusliidu istungitel, maakonna ühistegevuste toetamine omavalitsusliidu tegevuskavas – regulaarne osalemine istungitel, teemade hoolikas jälgimine, vajadusel sisendi andmine. Igakuine ja pidev tegevus.
- Omavalitsusliidu püsimise toetamine – mitmed kohtumised ja vestlused. Eelmisel sügisel ja sellel kevadel.
- Teadmispõhise juhtimise toetamine, Lets nõukogu töös osalemine – koostöö kolledži ja Letsiga. Letsi nõukogu töös osalemine. Letsile sisendi andmine –milliseid uuringuid ja projekte. Viimatised tegevused tegevuskava ja eelarvega olid nüüd detsembris. Minu palvel lülitati LETSi tegevuskavasse maakonna tööjõuuuring. Rändeuuringu tutvustamisel osalemine.
- LAK nõukogu töös osalemine. LAK tegevuse toetamine. Regulaarsed kohtumised, tegevuskava ja eelarve koostamisel osalemine, erinevad arutelud. Omavalitsusliidu tellimuse täpsustamise toetamine - olid eraldi nõupidamised.
- Regulaarsed kohtumised riigiasutustega – info vahetamine, igakuised koosolekud
- Teiste riigiasutustega sideme hoimine – juubeliüritustel osalemine, kohtumised regiooni juhtidega jms
- Riigimaja loomise algatamine, projekti juhtimine. Alates 2008 kevadest tegevus, alguses küsitlus, 2009 aastal kontseptsiooni koostamine ja viimine VV istungile, nüüd TOF projekt Läänemaa mudeli loomiseks. Igapäevane tegevus projekti elluviimiseks.
- Haapsalu linnavalitsusega koostöö koordineerimine – kohtumised linnapeaga ja aselinnapeadega.
- Lihula valla eelarve teema – osalemine kohtumisel rahandusministeeriumis koos vallavanemaga.
- Kullamaa valla arengukonverents – osalemine, artikli kirjutamine.
- Risti vallaga koostöö Marimetsa rabaraja teemal – sai kokku lepitud ja toimus arutelu keskkonnaametiga, MSSiga ja vallaga Marimetsa rabaraja edasise tuleviku üle.
Kriisireguleerimine
- Osmussaare kriisiolukorra lahendamine aasta alguses. Koostöö erinevate ametkondadega , Noarootsi vallaga ja keskkonnaametiga.
- Maakondliku kriisikomisjoni töös hoidmine – Eestis on peale hädaolukorra seaduse muutmist jäänud kaks maakondlikku kriisikomisjon – Läänemaal ja Saaremaal. Viimane kriiskomisjoni istung oli 13 dets.
- Informatsiooni kogumine ja vahendamine lumetormide ajal.
- Omavalitsuste kriisikomisjonide moodustamise toetamine - ülevaadete andmine ja meeldetuletused kohalikele omavalitsustele.
- Regionaalse kriisikomisjoni töös osalemine – minu poolt tõstatatud teemad: väikesaarte kiirabiteenuse osutamine, kuivendusvõrkude seisukord kevadiste üleujutuste vältimiseks, oht kortermajade küttest väljalangemiseks, pikaajalise elektrikatkestuse oht.
Sotsiaalvaldkond
- Läänemaa Abikassa tegevuse algatamine ja korraldamine. Algatus eelmisel aastal, nüüd pidev ja igakuine tegevus – juhatuse ja nõukogu koosolekud, koostöölepingu sõlmimine Rannarootsi keskusega, ettevõtetele rahataotluste teksti koostamine, koduka loomise korraldamine, annetuskasti tellimine ja paigaldamine, propageerimine, annetajate otsimine jms.
- Valede valikute projekti algatamine. Minu poolt mõte ja lähteülesanne.
- Koluvere Hooldekodu püsimajäämise kaitsmine – mitmed kohtumised olid.
- HNRK tegevuse toetamine – käisin välja mõtte militaarvalkonnas rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks, korraldasin kohtumise KaMin esindajatega.
- Sotsiaaltöö konverentsil osalemine, parima sotsiaaltöötaja tunnustamine. Konverentsi jätkuna - kontakt Jaak Pihlakaga, puuetega inimestega seotud problemaatikaga kurssi viimine.
- Safe Community teema – kohtumised ja arutelud esindajatega Rootsist, arutelud Leegiga, üritus, dokumentide allkirjastamine, jätkutegevused.
- Tervisetoa teema – algatamine, mitmed kohtumised võimalike partneritega – projekti ellukutsumine. Leek toimetab.
- Pensionäride suvepäevad – üritusel osalemine, sõnavõtt.
Haridusvaldkond
- Vidruka toetamine - õpilaskodu ehitamise toetamine, kooli püsimajäämise toetamine – suhtemine direktori ja haridusmin esindajatega, ettekanded Vidrukal ja mujal.
- Haapsalu Sanatoorse Internaatkooli ravisuuna toetamine – suhtlemine direktori ja haridusmin esindajatega.
- Noarootsi õpilaskodu investeeringute kaitsmine – vestluses haridusmin esindajatega, toetuskirja andmine jms.
- LLÜG loomise toetamine – riigikaitse suuna algatamine, asjaliste kokku viimine kaitseministeeriumiga, osalemine kohtumisel haridusministriga jms.
- Haridusvõrgustiku komisjoni loomine, töös osalemine – mitmeid arutelusid maakonna haridusvõrgustiku üle, kohtmised HTM asekantsleriga jne
- Ettekannete tegemine haridusfoorumitel – mitmeid aasta jooksul.
- Tagasi kooli projektis osalemine – andsin tunde Lihulas, Kasaril ja Ristil.
- Majandusõpe toetamine Läänemaa koolides – mitmed arutelud koos LAKiga – kuidas hoida tegevusi üleval ja toimimas – LAKi ajast pärit tegevussuund.
- Loodushariduse toetamine Läänemaa koolides - pigem tähelepanu suund, kui aktiivne tegevus praegu. Omal ajal LAKis sai algatatud koolide koostööd selles osas ja toetatud teemat, praegu rohkem jälgimisel. Praegu on olnud mitmel korral jutuks erinevate asjaosalistega. Hariduskoostöö temaatika on üldse keeruline. Vajaks teise tasandi omavalitsust.
- Kolledži kompetentsikeskuse rajamisel osalemine – idee algsel arendamisel oli päris aktiivne osalemine. Tõin sisse koostöö HNRK-ga. 2010 aastal rohkem suhtlemine – vestlused arendajatega, kursishoidmine ja jälgimine – kolledž toimetab ise ja väga hästi.
- HKHK nõukogu töös osalemine, HKHK toetamine. Regulaarsed kohtumised, erinevad arutelud, juubeliüritusel osalemine, artikli kirjutamine.
- Kolledži nõukogu töös osalemine, kolledzi toetamine – erinevate dokumentide läbivaatamine, sisendi andmine.
- Haridustöötajate ja õppurite tunnustamine – tunnustamisüritustel osalemine
- Palivere kooli juubelil osalemine
Kultuurivaldkonnas
- Kultuuri arengukava koostamise toetamine – maavalitsuse tööplaanis hoidmine, erinevad vestlused, arengukava vormistamise abistamine.
- Rannarootsi kultuuriprogrammi loomise taotlemine aastaks 2012 –mitmed tihedad kontaktid kultuuriminsteeriumiga, algatuskoosoleku kokkukutsumine
- Rannarootsi kirikute vallasvarade toomine kodukirikutele lähemale – sellisel (süstemaatilisel) kujul tegevuse algatamine ja korraldamine, moodustasime koos EELK, KultMiniga ja RR kultuurinõukogu ja SOVga töögrupi, suvel Olavipäeval kirjutasime alla eelkokkuleppele, nüüd valmistame ette inventuuri ja põhikokkuleppe allkirjastamist. Viimane kohtumine oli 06. detsembril.
- Läänemaa muuseumi nõukogu tegevuses osalemine – 2010 enne skandaali oli üks korraline nõupidamine, skandaali käigus saatsime ministeeriumile kirja ja palusime nõukogu kaasamist, hiljem olen teinud ettepanekuid nõukogu kokkukutsumiseks, nüüd arvatakse mv-de esindajad nõukogudest välja.
- Raamatukogunduse toetamine – arengukava arutelu keskraamatukogu juhtidega, osalemine raamatukogude juhatajate kohtumisel.
- Koolinoorte tantsu – ja laulupidu 2011 – komisjoni töös osalmine – regulaarsed kohtumised ja arutelud.
- Maakondlike kultuuriürituste korraldamise toetamine, osalemine – mitmed osalemised korraldustoimkondade töös. Üritustel osalemine – vähegi viitsijad, Vabadussõda, vabariigi aastapäev, küüditamiste mälestuspäevad, võidupüha jne jne.
- Kultuuritegijate tunnustamine – kultuuripärli preemia jms.
- Olavipäeva tähistamine Vormsil – ettevamistavates tegevustes osalemine, üritusel osalemine.
Spordivaldkonnas
- Palivere TTSK arendamise toetamine – Varasemalt LAKis olin kogu käsitluse sünni juures, nüüd toimetavad juba tükk aega Ülle Lass ja Mati Kallemets. 2010 aastal kohtumine Eesti Terviserajad esindajatega, mitmeid kohtumisi EASi esindajatega PKT rahastamistaotluse toetamiseks.
- Risti ja Lihula staadionite arengute jälgimine – vestlused vallajuhtidega
- Haapsalu universaalhalli rajamisel Kaitseliidu osaluse tagamine (keldrisse rajatav lasketiir).
- Läänemaa Purjespordi Klubi kutsel Optimisti klassi meistrivõistlustel osalemine - muu hulgas viisin ennast kurssi laste purjespordi tegevuse problemaatikaga
- Läänemaa Spordiliidu tegevuse jälgimine – arutelud juhtimise ja rahastamise üle Ülle Lassiga, seisukoha andmine uue tegevusjuhi valimisel.
- Parimate sportlaste tunnustamine – tunnustamisürituse korraldamises osalemine, üritusel osalemine.
Majandusvaldkonnas
- Eesti Maaviljeluse Instituudiga koostöölepingu sõlmimine - kohtumised juhtidega, lepingu ettevalmistamine, osalemine üritusel, lepingu allkirjastamine, ühisele projektile garantiikirja andmaine.
- Tuule-energeetika planeeringu algatamisel osalemine, objekti täpsustamine. Kippus käest ära minema (ehk siis muutuma liiga piiravaks ettevõtliku algatuse suhtes), kutsusin maavanemad kokku, võtsime otsused vastu ja läheme teemaga edasi.
- Üleriigiline planeering 2030+ - tutvustamisüritusel osalemine, sisendi andmine, maakonna ja Lääne regiooni positsioon kaitsmine planeeringus.
- Bio-energeetika teema toetamine – teema hoidmine LAKi tegevuskavas, LAKi tegevuste toetamine, algatuskoosolekul osalemine jne.
- Lõuna-Läänemaal ettevõtjatega kohtumine. Eesmärgiks Lõuna-Läänemaa ettevõtluse arendamine ja toetamine. Selle raames Lihula ja Hanila valla tööjõu analüüsi algatamine. Proovisin murda müüti, et meil ei ole tööjõudu. Enda arust õnnestus.
- Virtsu sadam, Esivere ja Kurevere dolomiidikaevandus – arenguperspektiivi otsimine .. jätkuks 2009 aastal alustatud tegevusele – vestlused LAKi ja TTÜ esindajatega;
- Loodusturismi , kui majandusvaldkonna toetamine - teema käsitlemine loodusturismi seminaril Matsalus, teema toomine riigikogu kultuuri – ja keskkonnakomisjoniga kohtumisele.
- Loomemajanduse toetamine – mitmed arutelud arendajatega loomekeskuse arenguperspektiividest ja lahenditest.
- Ettevõtjate koostöö toetamine, tunnustamine – ettevõtluspäeval osalemine, tunnustamisürituse planeerimine, korraldamises osalemine, osalemine.
- Raudtee taastamise teema – regulaarsed kohtumised nii projekti nõukogu, kui MKM esindajatega, ettekanded üritustel, juubeliüritused, sisendi andmine TTA-sse ja projekti tegevustesse.
- Ühistranspordi teema – osalemine hankekomisjoni töös, hilisem tihe suhtlus erinevate asjalistega, teenuse parendamise, liinivõrgu parendamise, omavalitsuste poolse rahastamise, bussijaama toimimise jms teemadel.
- Lihula krematooriumi rajamise toetamine – kohtumine arendajatega, vestlused vallajuhtidega.
- Martna krematoorium – maavanema seisukoha andmine, vastuseks kohalike elanike pöördumisele.
- Haapsalu linna transiitkoridori probleemiga tegelemine – materjalidega kurssi viimine, teema käsitlemine kohtumistel MKM ja maanteeameti esindajatega, ettekande koostamine riigikogu majanduskomisjonile.
- Lääne Värava projekt – osalemine PKT taotluse koostamises, projekti tutvustamine erinevatele ametnikele minsteeriumidele, riigikogu saadikutele, kohtumised Risti valla, EASis ja erapartneritega.
- Lääne Regionaalse maanteeametiga kontakti hoidmine – mitmed kohtumised regiooni juhtidega – sisendite andmine mustkattega teede planeerimiseks jne.
- Kiltsi lennuvälja kasutusele võtmise toetamine – nõupidamised LAKiga, linnaga ja Kaitseliiduga.
- MKMiga tiheda sideme hoidmine – osalemine partnerluspäeval, kohtumised esindajatega.
- Puulaevaseltsi tegevuste toetamine – arutelud Schönbergiga ja linnapeaga
Tervishoiu valdkond
- Vormsi perearsti koha täitmine – arutelud maakonna arstiga võimaluste üle
- Perearstindusega kursis olemine – ülevaatlikud arutelud maakonna arstiga.
- Rannarootsi Keskuse apteegi toetamine – andsime toetuskirja, tundub, et ei toiminud :(
Kodanikuühiskonna toetamine
- Kodanikuühiskonna konverentsil osalemine, ettekanne
- Eesti 2018 visiooni ümarlaual osalemine Kullamaal, ajurünnak
- Sädeinimeste tunnustamisüritusel osalemine, tunnustamine
- Naiskodukaitse lipp ja sünnipäev – üritusel osalemine
Maakonna maine tõstmine, maakonna tutvustamine
- Mainekoja istungitel osalemine
- Läänemaa päev Tartus – algatamine, korraldamisel ja elluviimisel aktiivne osalemine.
- Läänemaa kuu riigikogus – algatamine, korraldamisel ja elluviimisel aktiivne osalemine – tõin sisse vajalikud teemad (regionaalpoliitika, looduskaitse ja inimese suhe, rannarootsi kultuur, transpordi infrastruktuur), kaasasin omavalitsuste liidu, valmistasin ette kaks ettekannet – transpordi ja regionaalpoliitika teemal.
- Läänemaa osalemine Mardilaadal – otsuse ettevalmistamine, Mardilaadale tutvumiskäigu tegemine, teema tutvustamine omavalitsuste liidule.
Maakonna arengustrateegia hoidmine
- Maakonna arengustrateegia uuendamisel aktiivne osalemine – arutelud, vestlused, kirjalik töö, 4 strateegiapäeva projekti seminaridel osalemine, arenduskoja istungite ettevalmistamisel osalemine, istungitel osalemine.
Lisaks veel:
- Aruandlus andmine ministeeriumile
- Ministri regulaarsetel nõupäevadel osalemine
- Maavalistuse sisesed rutiinsed tegevused
- Kesk-Läänemere programmi seirekomitee tegevuses osalemine – koosolek siseministeeriumis, regulaarne meilivahetus
- Prantsuse suursaatkonnaga kontakti hoidmine – rahvuspüha tähistamisel osalemine, esimene kontakt tuli sealtpoolt, on mõte majandussidemete arendamiseks.
- OECD intervjuu – kohaliku demokraatia areng Eestis
- Virtsu ja Uuemõisa lasteaedade avamisüritustel osalemine
- Presidendi kohtumine maavanemate ja omavalitsusjuhtidega Tallinnas
Riigikaitse
- Osalemine Kaitseliidu keskjuhatuse töös – regulaarne, kaks korda kuus.
Tõenäoliselt unustasin midagi ära ...
17.12.10
Haapsalu bussijaamast
Eelmisel nädalal ilmus Lääne Elus artikkel Haapsalu bussijaama teemal. Artikli ja ja ka ajalehe juhtkirja kokkuvõte oli, et bussijaam on Haapsalus hingusele läinud. Nii see siiski ei ole. Annan siinkohal ülevaate Haapsalu bussijaama tegevuste korraldamisest ja sellega seotud probleemidest.
Kui maavalitsus asus korraldama riigihanget maakonna siseste bussivedude korraldamiseks, siis ei unustatud ära ka bussijaama. Maavalitsus sõlmis juba eelmise aasta septembris Haapsalu linnavalitsusega koostöölepingu, milles lepiti kokku, et Haapsalu linnavalitsus võimaldab bussijaama pidamist Raudtee 2 aadressil ning sõlmib omakorda hanke võitjaga lepingu. Hanke võitja kohustuseks seati muu hulgas ka bussijaama opereerimine koostöös linnavalitsusega. Praegu on olemas eelleping linnavalitsuse ja MK-Reis-X OÜ vahel, põhileping on sõlmimisel.
Haapsalu bussijaam töötab. Haapsalu Raudteemuuseum, kui raudteejaama hoone haldaja, hoiab lahti, köetud ja korras bussijaama ootesaali. Ootesaal on avatud igapäevaselt 07.00 - 18.00, seda ka nädalavahetustel. Ootesaalis on üleval bussiinfo stend, bussiinfot saab vaadata ka puutetundlikult ekraanilt. N.ö piletikassa ruumis paikneb MK-Reis-X OÜ kontor, kust saab ka küsida infot ja osta pileteid maakonna sisestele liinidele. Ootseaalis on ka WC kasutamise võimalus. MK-Reis-X töötaja annab ka telefoni teel infot. Bussiinfo hankimiseks on võimalik kasutada ka üleriiklike infotelefonide ja interneti abi.
Lahendamist vajavateks küsimusteks praegu on kirjaliku info kättesaadavus väljaspool ootesaali, telefoni-info arusaadavus ja kättesaadavus, kommertsliinidele piletite eelmüügi võimalus ning ootesaali lahtioleku aegade pikkus.
Tänaseks hetkeks on toimunud kaks kohtumist, kus on bussijaama toimimist arutatud. Esmaspäeval, 13. detsembril 2010 kutsusin maavalitsusse Haapsalu linnavalitsuse ja Läänemaa Raudteemuuseumi esindajad, et koos arutada Haapsalu Raudteejaamas asuva bussijaamaga seonduvat. Kolmapäeval, 15. detsembril toimus kohtumine Lääne maavalitsuse, Haapsalu linnavalitsuse ja MK-Reis-X juhtide vahel.
Kohtumistel lepiti kokku kirjaliku informatsiooni kättesaadavuse parendamine. Ootesaalist välja, ootepaviljoni vahetusse lähedusse paigutatakse veel üks infotahvel, kus on kajastatud aktuaalne bussiinfo ning infotelefonid - seejuures ka kommertsliinide infotelefonid. Bussipeatused varustatakse peatuse numbritega. Infotelefonide osas teavitatakse elanikkonda, milliselt telefonilt infot saab, vastavad numbrid pannakse üles ootesaali, välisele infotahvlile ning antakse ka telefoniraamatutesse.
Kohtumistel arutati ka ootesaali lahtioleku aegu. Lahtioleku aeg sõltub ühelt poolt vajadusest, teiselt poolt aga rahalistest võimalustest. Saal on lahti hommikul seitsmest õhtul kuueni ja see traditsioon on välja kujunenenud aegade jooksul lähtudes vajadusest. Samas väljub mõni buss ka hommikul enne seitset ja peale kuute õhtul ning kõne alla võiks tulla ootesaali lahtiolekuaja pikendamine. Linnavalitsusel on õigus kehtestada bussijaama rahaliste vajaduste katmiseks bussijaama hooldustasu kõigile bussijaama kasutavatele bussifirmadele, seal hulgas ka kommertsliinidele. Seni seda õigust linnavalitsus veel rakendanud pole, kuid nüüd lepiti kokku, et linnavalitsus kehtestab hooldustasu. Laekuvate vahendite arvelt on võimalik bussijaama tegevust parandada ja vajadusel ka ootesaali lahtioleku aega pikendada.
Kõige keerukamateks teemadeks osutusid Cargobussi teenuse paiknemine bussijaamas ning kommertliinide piletite eelmüük. Cargobuss võib paikneda seal, kus firma otstarbekamaks peab. Kommertsliinidele saab pileteid eelmüügina osta interneti kaudu ja firmad ei ole kohustatud kohtadel eelmüüki korraldama. Kohtumistel tõdeti, et on vajalik läbirääkimiste jätkamine mõlemas suunas.
Lõpuks tänan head sõpra Kristjanit, kes FB-s minu tähelepanu bussijaama teemale juhtis. LE reageering oli ka täiesti asjakohane – kuigi jah, surmakuulutus oli siiski vist pisut enneaegne. Peale lepingu sõlmimist on maavalitsusel olnud hulgaliselt tegemist uue hankelepingu n.ö käimajooksmisega. Kohtumised bussifirma esindajatega on üpris sagedased. Bussijaama tema oli meil ka vaateväljas, kuid ilma utsitamiseta oleksid lahendused sündinud tõenäoliselt pikema aja jooksul, kui see praegu toimub.
Kui maavalitsus asus korraldama riigihanget maakonna siseste bussivedude korraldamiseks, siis ei unustatud ära ka bussijaama. Maavalitsus sõlmis juba eelmise aasta septembris Haapsalu linnavalitsusega koostöölepingu, milles lepiti kokku, et Haapsalu linnavalitsus võimaldab bussijaama pidamist Raudtee 2 aadressil ning sõlmib omakorda hanke võitjaga lepingu. Hanke võitja kohustuseks seati muu hulgas ka bussijaama opereerimine koostöös linnavalitsusega. Praegu on olemas eelleping linnavalitsuse ja MK-Reis-X OÜ vahel, põhileping on sõlmimisel.
Haapsalu bussijaam töötab. Haapsalu Raudteemuuseum, kui raudteejaama hoone haldaja, hoiab lahti, köetud ja korras bussijaama ootesaali. Ootesaal on avatud igapäevaselt 07.00 - 18.00, seda ka nädalavahetustel. Ootesaalis on üleval bussiinfo stend, bussiinfot saab vaadata ka puutetundlikult ekraanilt. N.ö piletikassa ruumis paikneb MK-Reis-X OÜ kontor, kust saab ka küsida infot ja osta pileteid maakonna sisestele liinidele. Ootseaalis on ka WC kasutamise võimalus. MK-Reis-X töötaja annab ka telefoni teel infot. Bussiinfo hankimiseks on võimalik kasutada ka üleriiklike infotelefonide ja interneti abi.
Lahendamist vajavateks küsimusteks praegu on kirjaliku info kättesaadavus väljaspool ootesaali, telefoni-info arusaadavus ja kättesaadavus, kommertsliinidele piletite eelmüügi võimalus ning ootesaali lahtioleku aegade pikkus.
Tänaseks hetkeks on toimunud kaks kohtumist, kus on bussijaama toimimist arutatud. Esmaspäeval, 13. detsembril 2010 kutsusin maavalitsusse Haapsalu linnavalitsuse ja Läänemaa Raudteemuuseumi esindajad, et koos arutada Haapsalu Raudteejaamas asuva bussijaamaga seonduvat. Kolmapäeval, 15. detsembril toimus kohtumine Lääne maavalitsuse, Haapsalu linnavalitsuse ja MK-Reis-X juhtide vahel.
Kohtumistel lepiti kokku kirjaliku informatsiooni kättesaadavuse parendamine. Ootesaalist välja, ootepaviljoni vahetusse lähedusse paigutatakse veel üks infotahvel, kus on kajastatud aktuaalne bussiinfo ning infotelefonid - seejuures ka kommertsliinide infotelefonid. Bussipeatused varustatakse peatuse numbritega. Infotelefonide osas teavitatakse elanikkonda, milliselt telefonilt infot saab, vastavad numbrid pannakse üles ootesaali, välisele infotahvlile ning antakse ka telefoniraamatutesse.
Kohtumistel arutati ka ootesaali lahtioleku aegu. Lahtioleku aeg sõltub ühelt poolt vajadusest, teiselt poolt aga rahalistest võimalustest. Saal on lahti hommikul seitsmest õhtul kuueni ja see traditsioon on välja kujunenenud aegade jooksul lähtudes vajadusest. Samas väljub mõni buss ka hommikul enne seitset ja peale kuute õhtul ning kõne alla võiks tulla ootesaali lahtiolekuaja pikendamine. Linnavalitsusel on õigus kehtestada bussijaama rahaliste vajaduste katmiseks bussijaama hooldustasu kõigile bussijaama kasutavatele bussifirmadele, seal hulgas ka kommertsliinidele. Seni seda õigust linnavalitsus veel rakendanud pole, kuid nüüd lepiti kokku, et linnavalitsus kehtestab hooldustasu. Laekuvate vahendite arvelt on võimalik bussijaama tegevust parandada ja vajadusel ka ootesaali lahtioleku aega pikendada.
Kõige keerukamateks teemadeks osutusid Cargobussi teenuse paiknemine bussijaamas ning kommertliinide piletite eelmüük. Cargobuss võib paikneda seal, kus firma otstarbekamaks peab. Kommertsliinidele saab pileteid eelmüügina osta interneti kaudu ja firmad ei ole kohustatud kohtadel eelmüüki korraldama. Kohtumistel tõdeti, et on vajalik läbirääkimiste jätkamine mõlemas suunas.
Lõpuks tänan head sõpra Kristjanit, kes FB-s minu tähelepanu bussijaama teemale juhtis. LE reageering oli ka täiesti asjakohane – kuigi jah, surmakuulutus oli siiski vist pisut enneaegne. Peale lepingu sõlmimist on maavalitsusel olnud hulgaliselt tegemist uue hankelepingu n.ö käimajooksmisega. Kohtumised bussifirma esindajatega on üpris sagedased. Bussijaama tema oli meil ka vaateväljas, kuid ilma utsitamiseta oleksid lahendused sündinud tõenäoliselt pikema aja jooksul, kui see praegu toimub.
15.12.10
Haapsalu koolid ja maailmavaade
FB arutluse jätkuks...liiga pikaks oleks läinud seal...
Mina arvan, et Haapsalu koolid ei ole parteipoliitilise või maailmavaatelise väitluse teema. Maailmavaate põhjal väitleme maksupoliitika või regionaalpoliitika teemal. Kui aga jutt on linna koolivõrgust, siis on tegemist kohaliku haridusvõrguga ja siis peavad asjaosalised oma etnilise, usulise või poliitilise kuuluvuse kus see ja teine jätma ja parima lahendi ühes koos välja töötama. 2013/14 õa on 10. klassi astujaid maakonnas 135 ehk 4 klassikomplekti (34 õpilast klassis) või 5 (30 õpilast klassis). Jagame need nüüd meie kuue gümnaasiumi (täisk gümn on ka, aga seda ei arvesta) vahele ära ja vaatame, palju jagub. Võtame arvesse, et Noarootsis ja Kullamaal käib väljast rahvast ja osa /loe - poole/ peaks ka HKHK jaoks jätma. Kohapeal peame oma koolivõrgu kujundama selliseks, et me olukorraga toime tuleme. Maailmavaatelised valikud tulevad mängu siis , kui valime strateegiat terve riigi jaoks, ehk kuidas me sellest jamast välja saame. Kui vaated paigas ja valikud õiged, siis saamegi välja - nii paarikümne järgneva aastaga.
Mina leian praeguses olukorras, et gümnaasiumide ühendamine ja riigigümna loomine on ainuõige samm Haapsalu poolt. Ja maailmavaatelisest seisukohast - ilma tõhusa regionaalpoliitikata ei ole meil varsti sinna ka kedagi panna.
Mina arvan, et Haapsalu koolid ei ole parteipoliitilise või maailmavaatelise väitluse teema. Maailmavaate põhjal väitleme maksupoliitika või regionaalpoliitika teemal. Kui aga jutt on linna koolivõrgust, siis on tegemist kohaliku haridusvõrguga ja siis peavad asjaosalised oma etnilise, usulise või poliitilise kuuluvuse kus see ja teine jätma ja parima lahendi ühes koos välja töötama. 2013/14 õa on 10. klassi astujaid maakonnas 135 ehk 4 klassikomplekti (34 õpilast klassis) või 5 (30 õpilast klassis). Jagame need nüüd meie kuue gümnaasiumi (täisk gümn on ka, aga seda ei arvesta) vahele ära ja vaatame, palju jagub. Võtame arvesse, et Noarootsis ja Kullamaal käib väljast rahvast ja osa /loe - poole/ peaks ka HKHK jaoks jätma. Kohapeal peame oma koolivõrgu kujundama selliseks, et me olukorraga toime tuleme. Maailmavaatelised valikud tulevad mängu siis , kui valime strateegiat terve riigi jaoks, ehk kuidas me sellest jamast välja saame. Kui vaated paigas ja valikud õiged, siis saamegi välja - nii paarikümne järgneva aastaga.
Mina leian praeguses olukorras, et gümnaasiumide ühendamine ja riigigümna loomine on ainuõige samm Haapsalu poolt. Ja maailmavaatelisest seisukohast - ilma tõhusa regionaalpoliitikata ei ole meil varsti sinna ka kedagi panna.
6.12.10
Vidruka ja HSI-k tulevikust
Lugesin tänast LE-d ning seal olnud artiklit Haapsalu Sanatoorse ja Vidruka teemal. Näen suurt probleemi selles, et HSIs ravisuuna osakaal väheneb. Mida vähem on HSIs raviteenuseid ja med-personali, seda väiksem on HSI spetsiifiline nišš vabariiklikul haridusturul ja seda suurem surve sinna suunata lihtsalt õpiraskustega või kerge vaimupuudega lapsi. Ja omakorda - seda segasem on Vidruka tulevik.
Haapsalu on suuteline pakkuma kvaliteetset raviteenust HNRK ja loodava kompetentsikeskuse toel nii meie SPA-de, kui ka HSI kaudu ja seda kogu riiki (ja HNRK ja SPA-de osas ka lähivälismaad) silmas pidades. Vidruka aga peaks tegelema just õpiraskustega, kergema või raskema vaimupuudega lastega ja seda just oma maakonda või naabermaakondi silmas pidades. Nii oleks mõlemal haridusturul olemas oma koht ja klientuur.
Koolide liitmist ma siiski oma ideeks nimetada ei saa. Kahju, et Lehtele selline mulje minu ettekandest Vidrukal jäi. See mõte on käinud läbi vestlustest haridusministeeriumi esindajatega. minu seisukoht siinkohal on, et kui kooli omanik (HTM) tahab koole liita, siis mis seal ikka. Ka ühe koolina on võimalik tegutseda kahel õppekohal. Mõlemal koolil on praegu tugev juhtkond, kahepeale saaks nad ikka väga tugeva meeskonna ja keegi nende hulgast tööta küll ei jääks. Oluline on aga HSI-s ravisuuna säilimine ja tugevdamine ja mõlema kooli säilimine õppekohana.
Haapsalu on suuteline pakkuma kvaliteetset raviteenust HNRK ja loodava kompetentsikeskuse toel nii meie SPA-de, kui ka HSI kaudu ja seda kogu riiki (ja HNRK ja SPA-de osas ka lähivälismaad) silmas pidades. Vidruka aga peaks tegelema just õpiraskustega, kergema või raskema vaimupuudega lastega ja seda just oma maakonda või naabermaakondi silmas pidades. Nii oleks mõlemal haridusturul olemas oma koht ja klientuur.
Koolide liitmist ma siiski oma ideeks nimetada ei saa. Kahju, et Lehtele selline mulje minu ettekandest Vidrukal jäi. See mõte on käinud läbi vestlustest haridusministeeriumi esindajatega. minu seisukoht siinkohal on, et kui kooli omanik (HTM) tahab koole liita, siis mis seal ikka. Ka ühe koolina on võimalik tegutseda kahel õppekohal. Mõlemal koolil on praegu tugev juhtkond, kahepeale saaks nad ikka väga tugeva meeskonna ja keegi nende hulgast tööta küll ei jääks. Oluline on aga HSI-s ravisuuna säilimine ja tugevdamine ja mõlema kooli säilimine õppekohana.
Tellimine:
Postitused (Atom)