8.2.19

Vastused MTÜ Roheline Läänemaa küsimustele


Küsimustik Riigikokku kandideerivate erakondade kandidaatidele Hiiu-, Saare- ja Läänemaal.

Metsa majandamine:
1. Mis on teie arvamus lageraie kohta, kui on olemas teisi metsamajandamise viise, mis säästavad ökoloogilist mitmekesisust ja mis ei hävita maastikke? Kui suur peaks olema lageraie maht tänases Eestis?

Lageraie on metsa uuendamise üks viise, mis majandusmetsas on asjakohane. On ka teisi lageraie viise metsa uuendamiseks, nagu turberaie, häilraie, veerraie, mida saab kasutada ja mis võivad olla vähem häirivamad looduse suhtes. Kindlasti ei arva ma, et lageraied tuleks keelustada. Kindlad puuliigid vajavadki uuenemiseks lageraiet. Näiteks mänd.

Lageraie maht võiks olla väiksem kui ta praegu on. Küpsete metsade osakaalu vähenemisel peab ka lageraie maht vähenema. Samas kui rääkida raiemahtudest, siis arvestuslikuks perioodiks ei saa olla üks aasta, raiemahtude arvestamisega peaks tegelema peapuuliikide kaupa, puistu liigilist koosseisu ja tegelikku seisukorda arvestades.
 2. Kuidas viia Eesti metsa majandamisel tasakaalu erineva huvid, mis metsaga seonduvad - kohalike elanike, looduskaitse, kultuuri, turismi, majanduse jne.?
  • - Näiteks RMK plaanib lageraieid Haapsalu linna äärsetes metsades, mida kohalikud inimesed kasutavad puhke eesmärkidel ja mille kohalik omavalitsus on määranud väärtuslikeks aladeks. Mis on teie seisukoht selles küsimuses?
    Eestis peaks taastama rohevööndi metsade mõiste. Meil on küll kaitstavat metsa c´a 25% metsamaa pindalast, kuid samas ei saa lähtuda vaid loodusväärtustest, vaid ka metsa rekreatiivsest mõjust. Siin tulebki kõne alla selline teema nagu ökosüsteemi teenuse ostmine. Kui me kogukonnana tahame, et mets püsiks alati ühesuguse ökosüsteemina, nii et seda vahepeal raiega ei häiritaks, siis tuleb meil ühiskonnana ka selle teenuse eest tasuda. RMK halduses ehk siis riigimetsa kasutamist saab lihtsamini määrata, eraomandi puhul tuleb omanikuga kokkuleppele saada.
    - Seadus lubab teostada lageraiet teede ääres ja metsafirmad ei näe selles mingit probleemi. Kohalikud elanikud ja turistid, kes külastavad Eestis kui looduskaunist kohta, on shokeeritud nendest vaadetest. Kuidas suhtute teie sellesse?
    Kõigepealt ei peaks inimesed majandustegevusest šokeeritud olema. Majandustegevus, seal hulgas metsamajandus, on igapäevane elu osa.
    Teiseks aga peab metsa haldaja arvestama sellega, et metsa väärtus looduliku kooslusena, ökosüsteemina, on sama suur (ja võib, olenevalt asukohast ja kooslusest olla oluliselt suurem), kui metsa väärtus puiduna. Ulatuslik lageraie muudab oluliselt maastiku üldilmet pikaks ajaks ja sellega on ka avaliku tähelepanu all. Looduskeskkond on avaliku ruumi kvaliteedi oluline komponent.   Selle fakti eiramine metsaomanike ja – haldajate poolt oleks viga. Ülalpool rääkisin rohevöönditest. Rohevööndina võiks metsa majandada ka  maanteede ümbruses, sellega väheneks oluliselt metsamajanduse häiriv mõju. Ja jällegi, need kulud, mis on seotud metsa säilitamisega rohevööndites, tuleb ühiskonnal ka tasuda. Eraomandi puhul tuleb kompenseerida saamata jäänud tulu, või siis osta maa riigi – või munitsipaalomandisse.
    - Seadus lubab teha lageraiet looduskaitsealadel. Need raied teenivad puhtalt majanduslikke eesmärke ja on ühildamatud looduskaitse pôhimôtetega. Kuidas teie sellesse suhtute?
    Mitte kõik raied ei täida puhtalt majanduslikke eesmärke. Juhul, kui kaitstav liik, või kaitstav kooslus (või näiteks veerežiim) vajab lageraiet, siis tuleb ka lageraiet teha. Looduskaitsealal peab lähtuma ala kaitsekorralduskavast. Ma ei arva, et kaitsekorralduskavade koostajad on ebapädevad.
    3.  Kas seadustega peaks rohkem reguleerima ka erametsa majandamist? (näiteks raiekeeld pesitsusajal, vääriselupaikades jne?)
    Erametsa majandamine toimub ka metsaseaduse alusel. Metsaseadus oma sisulistes nõuetes ei tee vahet riigimetsal või erametsal.  Kevadine raierahu peaks olema eelkõige kultuuri ja eetika küsimus. Ütleme, et eestlased on loodusrahvas, aga tihti unustame selle väga ruttu ära. Kevadine raierahu erametsades võiks toimida avaliku kokkuleppe tulemusena.

  •          4.  Kui senine raiemaht jätkub, on juba lähiaastatel võimatu hoida (turisminduses ohtralt kasutatavat) kuvandit Eestist kui metsarohkest, metsiku looduse ja mitmekesisest maast. Mis on teie arvamus selle kohta - kas (loodus)turism kui majandusharu on Eestis üldse oluline?
  • Ikka on loodusturism oluline. Ja ma ei arva, et „on juba lähiaastatel võimatu“. Majandusmetsana majandamisest tõusev tulu on oluline. Puidusektor on Eestis üks tugevamaid ja ekspordivõimelisemaid. Aga ka turism ei ole vähetähtis. Eesti metsamaastik on vahelduv, on noort metsa, on keskealist metsa, on vana metsa. On kaitsealused metsad ja kaitsealad ja reservaadid. Vaheldusrikkus on ka rikkus ja osa tasakaalust.

    Bioloogiline mitmekesisus

  1. Maapiirkondades ja metsades toimub drastiline bioloogilise mitmekesisuse kadu intensiivse pôllumajanduse, pestitsiidide kasutamise ja maa kuivendamise, lageraiete pärast. Mis on teie  arvamus ja tegevusplaan bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks osas?

Säästev majandus on eelkõige küsimus Eesti tarbija valmisolekust tarbida kohalikku toodangut, eelkõige kohalikku mahetoodangut ja selle eest ka rohkem maksta. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine saab olla üks säästliku majandamise tulemustest, samuti on kitsamalt looduskaitse üks eesmärkidest. Läänemaal on 34% mandriosast ühel või teisel viisil kaitse all. Ma arvan, et meil on bioloogilise mitmekesisusega asjad enam vähem korras. Meil on metsad, põllud, looduslikud rohumaad, märgalad, rabad, puisniidud, roostikud, rannavallid ja alvarid.  Me ei saa kurta põllumaal vähese mitmekesisuse üle. Kuskil tuleb kasvatada vilja ja osa metsast peab olema majandusmets. Meie poollooduslikud kooslused, mis on ühed mitmekesisemad maailmas, aga vastupidi, vajavad inimese sekkumist, selleks et säilida. Tulenevalt kliima muutumisest meie kooslused ka muutuvad mitmekesisemaks, ilmuvad uued liigid.

Keskkond üldiselt

  1. Kuidas plaanite saada korda eesti prügimajanduse, et suurendada Eestis ringluses oleva prügi mahtu ja motiveerida inimesi prügi sorteerima?

Eesti prügimajanduse plaanime korda saada nii, et piirame aasta-aastalt ladestamisele minevat jäätmehulka. Toetame olmejäätmete tekkekohal liigiti kogumise arendamist ja viime taaskasutuse osakaalu 70 protsendile olmejäätmetest. Võtame pikaajaliseks sihiks liikumise nulljäätme majanduse suunas. Toetame teadus- ja arendustegevust ringmajanduse edendamiseks, et selles valdkonnas tekiks uusi innovaatilisi ettevõtteid ja platvorme.  Korraldatud jäätmeveo raames töötame välja ühtse üleriigilise liigiti kogumise süsteemi. Liigiti jäätmete kogumine peab olema soodsam segaolmejäätmete kogumisest. Selleks, et metsaalused oleksid puhtad ja ehituspraht ega autorehvid ei vedeleks looduses, peavad jäätmejaamad olema avatud aasta ringi. Suurendame riiklikku toetust jäätmekeskuste haldamiseks. Laiendame pandipakendi süsteemiga kaetud taara loetelu.

  1. Mis on teie visioon Eesti tuleviku energiamajanduse kohta? (põlevkivi, biomass, taastuvad energiaressursid)

Meie visiooniks on  pikas perspektiivis, et aastaks 2050 on Eesti energiatootmise süsinikuheide viidud nullini. Tõstame taastuvenergeetika osakaalu elektri- ja soojusmajanduses. Võtame eesmärgiks aastaks 2030 toota taastuvatest allikatest sisetarbimise jagu elektrienergiat ja soojusmajanduses läheme 100% üle taastuvenergiale. Seejuures me ei looda ainult biomassile, vaid kombineerime kõiki taastuvenergia võimalusi. Põlevkivitööstust suuname suurema lisandväärtuse ja väiksema keskkonnakahju suunas.

 

Vastas: Neeme Suur

 

2.2.19

Läänemaa jaoks oluline


Paljud teemad, millest valimiste raames räägitakse, on olulised kõikidele inimestele, ükskõik kus nad elavad. Olgu selleks siis lastega perede ja pensioniealiste kindlustunde suurendamine, panustamine tervishoiuteenustesse või õpetajate ja lasteaednike palkadesse. Samas on hulk teemasid, mis läänlasi eriliselt peaksid huvitama. Läänemaa inimeste käekäik sõltub palju regionaalpoliitikast -  Mandri-Eesti kõige väiksem maakond, nagu me oleme (olime ennegi). Regionaalpoliitika ei ole üks omaette asi, vaid peitub kõikides teistes poliitikates, alates sotsiaalist ja lõpetades majandusega. Hea on teada, et regionaalpoliitika on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programmis au sees.


Alustame kõige lihtsamast näitest. Nii nagu ka maakonna arengustrateegia ütleb – Läänemaa jaoks on oluline hea ühendus pealinnaga. Seega  - raudtee taastamise teema on oluline ja muutub aina reaalsemaks. Eriti peale seda, kui esimeste kilomeetrite ehitus Riisiperest Turba poole on lahti läinud ja ettevalmistustööd Turbast edasi tulemiseks käivad järjepidevalt. 

Maakonna joaks on olulised meie oma kõrg – ja kutsehariduse asutused Haapsalus. TLÜ Haapsalu kolledži tervis sõltub eelkõige kõrghariduse ja emaülikooli käekäigust üldiselt. Kui üliõpilaste arv väheneb ja  ülikool otsib kohti kokkuhoiuks, siis võib kolledž väga lihtsalt ohvriks langeda. Sellepärast on oluline, on kolledžid, kui eelkõige regionaalsed haridusasutused saaksid ka eraldi toetatud ja vähemalt osaliseltki regionaalvahenditest rahastatud. HKHK on tugevail jalul. Kutsehariduse osas tuleb tegeleda hoolikalt karjäärinõustamisega, kanda hoolt selle eest, et noored valiksid kutsehariduse tee, et pakutav haridus oleks ettevõtluse vajadustega tihedalt seotud.

Läänemaa jaoks oluline teema on tervishoiuteenuste kättesaadavus. Terves Eestis on probleemiks perearstide põud ja eriarstiabi kättesaadavus maakonnahaiglates. Lisaks - Läänemaa on hajaasustatud ja ka väljapool perearstikeskust paiknevad praksised peavad ellu jääma. Sellepärast on oluline suurendada perearstide lähetustoetust. Maakonnahaiglad vajavad stabiilset baasrahastust, et oma püsimises kindlad olla. Läänemaa tervishoiu lipulaev on Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. HNRK arvamine haiglatevõrgu arengukava hulka kindlustas stabiilise riikliku tellimuse. Nüüd tuleb suurendada ka üldist riigi tellimust rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks.

Hariduse kättesaadavus ja kvaliteet on Eesti edu alus. Õppejõudude, õpetajate, lasteaednike ja tugi – ja abipersonali palgatõus on hädavajalik, kui tahame ka edaspidi leida häid töötajaid meie koolidesse ja lasteaedadesse. Läänemaa seisukohalt on aga oluline ka haridusvõrgustiku säilitamine. Ka väiksemad põhikoolid ja gümnaasiumid (näiteks Kullamaa ja Lihula) peavad alles jääma. SDE programmis on kirjas nii palgatõusud, kui toetus kodulähedase põhikooli püsimisele ja maagümnaasiumide lisatoetuse tõstmine.

Tooksin esile veel kolm olulist  teemat. Esimene nendest on maakonnalinnade roll ja tähtsus. Maakonnalinna elujõud on see, mis toetab kogu piirkonna arengut, pakub töökohti ja teenuseid normaalses kauguses. Tihti hoiab maakonnalinn üleval kultuuri -või spordikeskust või bussijaama, mida kasutavad kõik, kulud aga katab maakonnalinn ise. Sellepärast on vaja eraldi pöörata tähelepanu maakonnalinnade toimetulekule. Riigi regionaalprogrammide loetelus peaks olema  eraldi toetusmeede maakonnalinnadele.  Ka Haapsalu võiks sellest tuge saada.

Teiseks  teemaks on teedevõrgustik. Kui tahaksime kõik riigiteed mustkatte alla saada, siis praeguse tempo juures kuluks selleks 40 aastat. Vajalik on mustkatetega teede ehituse tempot oluliselt tõsta.  Läänemaal on heaks näiteks meie sadamad, mille väljaehitamisse on panustanud nii era – kui avalik sektor. Dirhamisse viiva tee mustkate vajab rekonstrueerimist, Hara tee aga vajab mustkatet. Kui on investeeritud sadamasse, siis ei saa ju tee tegemata jääda. Kuskohast selleks vahendeid leida? Aga ikka sealtsamast, kui kütuse aktsiisist ja raskeveokitele kehtestatud maksust.

Viimasena, aga mitte vähemtähtsana, pigem kõige olulisema toon näiteks ettevõtluse arengu toetamise. Ühiskonna jõukus sõltub eelkõige ettevõtlusest, samuti ka regionaalne tasakaal. Kui tahame, et inimesed elaksid kogu riigis, et ettevõtted ja töökohad paikneksid kogu riigis, siis peame toetama maapiirkondade ettevõtlust spetsiaalsete meetmetega. Olgu siis näiteks kasvõi tegemist suuremate investeeringutega elektrivõimuste kättesaadavusse (näiteks Palivere ja Kirimäe teema) või siis ka otsene palgatoetus (Ida-Virumaal juba häid tulemusi toonud programm) maapiirkonnas loodud töökohale.

Hea meel on tõdeda, et kõik need ja ka paljud teised, otseselt Läänemaa arengule kaasa aitavad teemad on SDE programmis käsitletud ja olemas. Ka seni on regionaalpoliitika valdkonnas paljugi tehtud.  Kui aga tahame tõsiselt pidurdada töökohtade ja teenuste koondumist suurtesse linnadesse, siis tuleb panustada rohkem. Siin toodud näidete loetelu ei ole lõplik. Lisada võiks kasvõi kultuuri -ja spordivaldkonna ja sealt ka kindla toe Palivere spordikeskuse arendamisele ja veel palju muud.  Regionaalpoliitika on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna jaoks oluline. Läänemaa jaoks samuti.

15.1.19

Eramaja ehitus võiks olla bürokraatiavaba




Valimiseelsel perioodil on huvitavaid mõtted hulganisti ringi liikumas. Riigireformi SA juht vandeadvokaat  Jüri Raidla on välja käinud mõtte, et Eestis tuleb ametnike arvu vähendada kaks korda. Eesti 200 programm näeb ette kogu üldhariduse ja sotsiaalteenuse ära võtmise kohalikelt omavalitsustelt ja andmise riigi kätte. Ka sotsiaaldemokraadid on veendunud, et riiki tuleb korraldada mõistlikult. Ainult et me ei ole võtnud eesmärgiks likvideerida ametnikud, kui riigi töötegijaid. Omavalitsuste likvideerimisega me ka ei tegele. Me oleme võtnud sihikule bürokraatia. Toon kaks näidet.

Võtame kõigepealt kätte ja vähendame neid regulatsioone ja nõudeid, mis otseselt inimeste ja ettevõttete tegevust puudutavad ja mis hädavajalikud ei ole.  Riik ei pea reguleerima kõike ja kontrollima kõiki. Kui bürokraatiat jääb vähemaks, siis ametnike arv väheneb juba sellest tulenevana. Näiteks on SDE programmis kirjas, et peaks lihtsustama elamuehitust.

Oluline on mõistlikkuse printsiibi järgimine.  Oleks mõistlik, kui üks pere saaks ehitada endale kodu, nii et sellega ei kaasne riigi poolt kehtestatud paberimajanduse mäge. Ise ehitavad, endale. Kui tahavad tööd tellida, tellivad. Kui vajavad nõu ja abi, küsivad. Praegu on piiriks 60 m2. Nii suurt hoonet võib veel ilma ehitusloata ehitada, peab vaid vormistama ehitusteatise.  See piir võiks olla vähemalt kaks korda suurem, kui mitte veel rohkem.

Selge on see, et gaasiseade, elekter, küttekolle ja reovee puhastus peavad olema spetsialisti poolt üle vaadatud. Ära ennast ära tapa ja naabri kaevu solgiga üle ujuta. See aga, milline on tubade paigutus ja katuse kaldenurk, on ikka igaühe enda asi. Ma saan aru nõuetest suuremale kortermajale, tööstus- või kaubandushoonele või ühiskondlikule hoonele. Nendes elab, töötab ja neid külastab suur hulk inimesi. Eramaja, eriti veel hajaasustuses, peaks olema küll aga võimalikult bürokraatiavaba projekt.

Teiseks näiteks toon ühe väikeettevõtte, mis toitlustuse ja majutusega tegeleb. Muidugi peab üks teenust pakkuv majutuskoht olema korras. Aga padja ja käterätiku suuruse määramine ministri määrusega, see on ikka üleliia.  Majutusasutuse üldist kvaliteeti kontrollivad hea meelega inimesed ise, andes hinnanguid internetis.  SDE programmis on kirjas, et vähendame olulisel määral majutusettevõtetele esitavaid nõudeid valdkondades, kus toimib iseregulatsioon. SDE programmis on ka kirjas, et vähendame järelevalvekoormust ettevõtetele, kes on seni eeskujulikult toiduohutuse ja päritolu nõuetest kinni pidanud.

Bürokraatia vähendamine on märksõnaks nii lihtsama ja tõhusama riigi loomisel, kui ka ettevõtlusvabaduse suurendamisel. SDE on kirjutanud programmi „Vähendame üldist bürokraatiast tulenevat halduskoormust 25% nelja aasta jooksul“. Siinjuures võtsime eeskuju Taanist, kus  hiljuti viidi läbi halduskoormuse audit ja suudeti teha riiki lihtsamaks. Suudame ka meie.

 

 

9.1.19

Ristil ja Taeblas moodustati kogukonnakogud

Lääne-Nigula vallas on kaheksa piirkonda. Neli nendest on kaetud osavaldadega - Kullamaa, Martna, Noarootsi ja Nõva. Kui omavalitsused ühinesid, siis lepiti ühinemislepingus kokku, et need piirkonnad, kus osavalda ei ole (Risti, Palivere, Taebla ja Linnamäe) võivad moodustada kogukonnagu. Ikka selleks, et oma piirkonna arengutes kaasa rääkida, et piirkonna inimeste hääl paremini suurde valda kosta oleks.


Lääne-Nigula vallavolikogu võttis möödunud augustis vastu kogukonnakogude statuudi. Selle kohaselt kuuluvad kogukonnakogusse piirkonnast valitud volikogu liikmed, sellest piirkonnast pärit vallavalitsuse liige, kooli ja lasteaia hoolekogude esindajad, noortekogu esindaja, külaseltside esindajad või külavanemad ja piirkonna ettevõtjate esindaja. Kogukonnakogu koosseisu kinnitab ja selles muudatusi teeb vallavalitsuse vastav komisjon.


RISTI KOGUKONNAKOGU 
10. detsembril 2018 toimus Risti piirkonna kogukonnakogu moodustamise algatuskoosolek. Algatuskoosoleku kutsus kokku Neeme Suur. Otsustati teha ettepanek Risti kogukonnakogu koosseisu kinnitamiseks (protokoll dokumendiregistris 1-9/18-2004-1).  Nüüd on siis valla komisjoni poolt Risti kogukonnakogu moodustatud.

1. Kinnitada Risti kogukonnakogu järgmises koosseisus:
1.1 Neeme Suur, Risti piirkonnast valitud volikogu liige;
1.2 Margus Ojamäe, Risti piirkonnast valitud volikogu liige;
1.3 Elvo Leppmaa, Risti piirkonnast valitud volikogu liige;
1.4 Heli Randes, piirkonnas elav vallavalitsuse liige;
1.5 Kail Visla, Risti Põhikooli hoolekogu esindaja;
1.6 Triin Kusmin, Risti Lasteaia hoolekogu esindaja;
1.7 Guido Ulejev, MTÜ Risti Rahvaseltsi esindaja;
1.8 Lea Lai, Piirsalu külavanem;
1.9 Sven Köster, Risti piirkonna ettevõtjate esindaja.


Jaakna küla ja Rõuma küla esindajad otsustasid algatuskoosolekul, et need külad saavad esindatud Risti Rahvaseltsi kaudu. Kuke, Rehemäe ja Kuijõe küladele tehti ettepanek oma esindaja nimetamiseks kogukonnakogusse (kas külavanem või külaseltsi esindaja). Kui nendel küladel esindaja olemas, siis saab kogukonnakogu selle võrra laiendatud.


TAEBLA KOGUKONNAKOGU
Ka Taebla kogukonnakogu on moodustatud. 18. detsembril 2018 toimus Võntkülas Taebla piirkonna kogukonnakogu moodustamise algatuskoosolek. Selle kutsusid kokku Mikk Lõhmus, Taivo Kaus ja Rutt Lillepea.  Otsustati teha ettepanek Taebla kogukonnakogu koosseisu kinnitamiseks (protokoll dokumendiregistris 1-9/19-32-1). Valla komisjoni tegi otsuse:


1. Kinnitada Taebla kogukonnakogu järgmises koosseisus:
1.1 Rutt Lillepea, MTÜ Võntküla Külaselts esindaja
1.2 Jüri Bachman, MTÜ Turvalepa Külaselts esindaja
1.3 Taivo Kaus, MTÜ Kirimäe Külaselts esindaja, piirkonnas elav vallavalitsuse liige
1.4 Riina Kopti, MTÜ Taebla Kultuurselts Kehale ja Vaimule esindaja
1.5 Ruth Randoja, MTÜ Kogukonnatuba esindaja
1.6 Peeter Sass, Koela külavanem
1.7 Mikk Lõhmus, piirkonnas elav vallavalitsuse liige
1.8 Jaanus Mägi, piirkonnas elav volikogu liige
1.9 Marge Laansalu, Taebla Kooli hoolekogu liige
1.10 Julia Sirkel, Taebla piirkonna ettevõtjate esindaja


Järgmisena kutsub volikogu esimees kokku kogukonnakogu esimese koosoleku ja valitakse kogukonnakogu esimees. See saab toimuma lähikuude jooksul. Linnamäe piirkonnas on kogukonnakogu moodustamine käsil. Tegevust veab eest Linnamäe Arenguselts. Palivere piirkond on alles teemat arutamas.

28.12.18

Uudised Lääne-Nigula volikogust


Jõulukuisest Lääne-Nigula volikogu istungist on uudiskünnist ületanud nii mõnigi huvitav teema - eelkõige muidugi rahvastikutaaste komisjoni moodustamine ja Nõva kooli vaidluse jätkumine.  Tähelepanu osaliseks on saanud ka Linnamäe hooldekodu teema. Siiski oli seal ka mitmeid muid küsimusi, millest inimestel on hea teada. Panen mõned siis siia kirja.

VOLIKOGUS LÄBIS ESIMESE LUGEMISE 2019 AASTA VALLA EELARVE MÄÄRUS

Järgmise aasta eelarve suuruseks on c´a 11 miljonit eurot, millest haridusele kulub 57%, sotsiaalsele kaitsele 14 %, valitsemisteenustele 10%, kultuurile ja vabale ajale 8%, majandusele 6%, elamu – ja kommunaalmajandusele 4%. Suuremateks investeeringuteks on Taebla kool (2,6meur) ja Linnamäe kultuurisaal (1,3meur). Suuruselt kolmandaks investeeringuks on teede remont – vald kasutab teede remondiks c´a 612 tuh eurot. Neljandal kohal on investeeringud lasteaedadesse - Taebla, Linnamäe ja Martna lasteaiad 372 tuh ja viiendal kohal Taebla tööstusala investeering summas 356 tuh eurot. Suuremad investeeringud saavad veel Hara ja Österby sadamad. Väiksemaid summasid ja investeeringuid jagub kõigisse valla keskustesse.  

VALD ANNAB NÕVA PRITSIMAJA JA – AUTOD TULETÕRJESELTSILE ÜLE.

Otsus kõlas nii:

Võõrandada tasuta Nõva külas asuv Pritsumaja kinnistu koos depoo hoonega ning tuletõrjeauto AZ 3066 reg.nr. 015 SAB, tuletõrjeauto SISU LP 138 reg.nr. 905ALK,  paakauto VOLVO N10 reg.nr. 617AOJ MTÜ-le Nõva Tuletõrjeselts.

VALD ANDIS MARTNA VALLAMAJAST ÜHE RUUMI NAISKODUKAITSE KASUTUSSE

Otsus kõlas nii:

Anda Naiskodukaitse Lääne ringkonna kasutusse ruum suurusega 15 ruutmeetrit asukohaga Lääne-Nigula vald Martna küla Vallamaja.  NB! Ruumide kommunaalkulud jäävad valla kanda.

VALD ANDIS MTÜ NÕVA KOOLIKOGUKOND KASUTUSSE KORTERI ÕPIKODU PIDAMISEKS

Otsus kõlas nii:

Lubada Lääne-Nigula Vallavalitsusel sõlmida üürileping MTÜ Nõva Koolikogukond (registrikood 80421827) Mõisa 8, Nõva küla, Lääne-Nigula vald asuva korteriomandi tasuta kasutusse andmiseks. Korteriomandi suurus on ca 71,7 m2, kasutusotstarve õpilaste majutamine. NB! Otsus jõustub tingimuslikult  - kompromisskokkuleppe saavutamisel.

VOLIKOGUS LÄBIS ESIMESE LUGEMISE KAASAVA EEALRVE KORD

Eelnõu kohaselt korraldataks edaspidi aasta alguses ideede kogumine ja konkurss. Kaasava eelarve raames saaks inimesed ise rahvahääletuse teel otsustada, kuidas kasutada teatud osa valla eelarvest. Vallavalitsuse eelnõu kohaselt oleks hääletuse teel jaotatavaks summaks 25 000 eurot. Ühe ettepaneku suurus ei saaks olla väiksem kui 5000 eurot. 

8.11.18

Saatsin Elektrilevile ühe hulga küsimusi. Eile sain neile vastused. Panen blogisse üles, hea teada ja lugeda.




  1. Kui palju liitumispunkte kokku kavatseb Elektrilevi Läänemaal välja ehitada?
Esialgsete plaanide kohaselt on Läänemaal plaanis internetivõrku ühendada järgmise viie aasta jooksul vähemalt 1000 kodu. Samas ei ole see number kindlasti lõplik. Veel praegu saab esitada täiendavaid sooviavaldusi aasta lõpuni Elektrilevi veebilehel elektrilevi.ee/kiireinternet. Ja edaspidi, kui Elektrilevi piirkonnas võrku ehitama hakkab, teavitab ta ümbruskonna elanikke ja ka siis saab väljendada täiendavat liitumishuvi. Seega võib praegune number veel märkimisväärselt kasvada.


 
Kõlapinda tekitanud number 48 ühendust oli see, millele Elektrilevi taotles riigi toetust Läänemaal. Kavatseme ehitada  sellest numbrist oluliselt rohkem liitumisi. Tulenevalt konkursi tingimustest oli mõttekas just eelkõige Läänemaal jätta suuremaks Elektrilevi omafinantseeringuga loodavate ühenduste arv ja vähesemaks riigi toel ehitatav osa. Seda seetõttu, et Läänemaal pole Elektrilevil endal elektrivõrku ja ehitame sidevõrgu kohaliku elektrivõrguettevõtte Imatra taristule. See ei tähenda, et Läänemaa meie plaanidest väljas on – nagu öeldud, seal rajame lihtsalt proportsionaalselt suurema osa ilma riigi toetuseta.


Internetivõrku ehitame nii „valgetele aladele“ kui väljapoole, nii maale kui ka linna – ja eelkõige mõistagi sinna, kus täna kvaliteetset kiiret internetiühendust ei ole. Seda kõike ka Läänemaal ja usume, et praegu plaanitav 1000 kodu kasvab veelgi suuremaks numbriks.



  1. Kas liitumistingimused on inimese jaoks ühesugused (liitumise hind, tehnilised tingimused), olenemata, millistest vahenditest liitumine rajatakse?

Jah, liitumise tingimused ja hind on sarnased sõltumata sellest, kas rajame ühenduse riigi toel või ilma, kas maale või linna ja ka sõltumata sellest, kui palju tuleb võrku ehitada, et konkreetse kliendini jõuda.



       3. Kuipalju Elektrilevi sidevõrguga liitumine maksma hakkab?


Elektrilevi internetivõrguga liitumise hind on suurusjärgus 200 eurot. Tasuda tuleb ühekordselt võrguga liitumisel. Igakuise internetiteenuse eest tasub klient oma valitud operaatorile. (loogika täpsemalt ka küsimus nr 15)


 
       4. Kas elanikud saavad kiire internetivõrgu soovist veel teada anda?


 
Sooviavaldusi saab aasta lõpuni esitada Elektrilevi kodulehel aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/kiireinternet.



Alates 12.novembrist on võimalus on soovi esitada ka paberkandjal. Lahkelt oli nõus meiega koostööd tegema Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes saadab sooviavalduste kogumise vormid Eesti omavalitsustesse laiali. Kõik omavalitsused, kel vähegi võimalik, saavad avalduste kogumisega appi tulla, kogudes aasta lõpuni elanikelt kiire internetivõrguga liitumise avaldusi ja saates need jaanuarikuus Elektrilevisse.


 
Kõik inimesed, kes on juba Elektrilevile sel aastal kiire interneti sooviavalduse esitanud, ei pea seda mõistagi uuesti tegema. Praegu avasime täiendava võimaluse.


        5. Kui ma praegu oma sooviavaldust ei esita, kas ma siis hiljem ei saa Elektrilevi internetivõrguga 
            liituda?


Praegu kaardistame inimeste huvi, et paika panna suurem pilt ja võrgu ehitusplaanid piirkonniti.

Enne igasse piirkonda võrgu ehitamist anname ümberkaudsetele inimestele sellest teada ning ka siis on võimalik oma liitumissoov esitada neil, kes praegu seda ei tee.



 
        6. Kas inimene peaks uuesti registreerima oma soovi kiire interneti võrguga liitumiseks, kuigi ta 
            on seda Digikonna projekti raames juba teinud?


Kahjuks Elektrilevil ei ole võimalik Digikonna seni kogutud andmeid kasutada. Esiteks sellepärast, et vajame, et iga aadressi taga oleks konkreetne isik ja konkreetne soov ja vajadus. Kuna investeeringud on märkimisväärsed, soovime kliendi huvis olla pisut kindlamad, ehkki mõistagi ei võta sooviavaldaja enda jaoks kohustust, et ta peab kindlasti kunagi Elektrilevi võrguga liituma. Lisaks küsime isikustatud andmete juures inimese kontaktandmeid, et saaksime jagada asjakohast infot võrgu arengute kohta.


 
Teiseks oli probleem andmete kasutamisega, kuna seda tõepoolest takistab isikuandmete kaitse seadus, mis ei luba ühe ettevõtte poolt kogutud andmeid teisel ettevõttel kasutada ilma iga andmeesitaja nõusolekuta. Seda nõusolekut meile teadaolevalt tookord andmeid kogudes ei küsitud.


      7. Miks ei saa kasutada endist registreerimist, mis oli tehtud Digikonna kaudu?


 
Põhimõtteliselt eelmine vastus – need andmed ei olnud isikustatud ega sellevõrra piisavalt usaldusväärsed väga mahukate investeerimisotsuste tegemiseks.


 
     8. Kas seekord kogutakse andmed nii, et neid on hiljem võimalik edasi anda, ükskõik kes liitumisi
         rajama hakkab?


 
Ei. Andmeid kogutakse Elektrilevi kiire interneti võrgu rajamiseks ja neid küsitakse täna Elektrilevi investeerimisplaanide tegemiseks.


     9. Millises järjekorras piirkonnad ette võetakse ja milliseid piirkondi eelistatakse




Kiire interneti võrgu ehitamise järjekorra määramisel on üks oluline osa sooviavalduste hulk. Seal, kust on rohkem sooviavaldusi, tuleb tõenäolisemalt ka Elektrilevi kiire interneti võrk kiiremini. See pole siiski päris ainumäärav kriteerium. Seejuures tuleb märkida, et sooviavaldus ei ole praegusel hetkel siduv. Sooviavaldaja ei pea selle eest midagi maksma ja ta ei võta enda jaoks kohustust, et ta peab kindlasti kunagi Elektrilevile raha maksma. Teisalt ei saa me ka igale sooviavalduse esitajale garanteerida internetivõrku kindla aja jooksul. Praegused sooviavaldused aitavad meil teha võrgu ehitamise plaane ja investeerida raha sinna, kus me ka ise oleme kindlad, et inimesed seda võrku tõesti vajavad. Lisaks vaatame piirkondade järjestamisel ka elektrivõrgu ehitus- ja arendusplaane ehk kohti, kus elektrivõrgutöödega sünergias saame võimalikult soodsalt võimalikult paljudele interneti koju tuua – ka need aspektid saavad piirkondade järjestamisel aluseks.






  1. Kas väiksemast asulast või kaugemas külast on ka mõtet oma soov uuesti kirja panna?
Kui väikses asulas või kauges külas ei ole täna kiiret internetti (või üldse internetti), siis tasub sooviavaldus kindlasti esitada. Investeeringute planeerimisel arvestame erinevaid tegureid. Näiteks saavad kõrgema prioriteetsuse need piirkonnad, kus korralik ühendus puudub täielikult, kuid soovijaid on palju.


 
   11. Kuidas toimub valik, kellele ehitatakse liitumine ja kellele mitte?


Valikukriteeriumeid on mitmeid  - alates sooviavalduste arvust, tänasest ühenduse kvaliteedist, aga kindlasti mõjutab lõplikku plaani ka ühenduse loomise kulu. Täiesti uue taristu rajamine on kõige kallim. Kui saame kasutada olemasolevaid elektrimaste, on tööd mõistlikumas hinnaklassis. Samuti sõltub palju ka kohalikest omavalitsustest ja  osapooltest, kelle maadele võrku ehitatakse. Kui maaomanik ei luba oma maale tegutsema, peame võrgu kas ümber planeerima või halvemal juhul võrgu ehitusest loobuma. Lõppeesmärk on hea – tuua väga paljudele eestimaalastele kvaliteetne internet – kuid teekond sinna toimub kindlasti paljude erinevate huvipoolte koostöös.


 
  1. Millal algab ehitus?
Üldisemaid ehituspõhimõtteid ja numbreid maakonniti saame välja tuua eeldatavasti novembri lõpus Tehnilise Järelevalve Ametiga sõlmitava lepingu järel. 2019. aasta esimeses kvartalis anname konkreetsemalt teada, kuhu Eestis hakkame 2019. aastal avatud internetivõrku ehitama. Järgmiste aastate täpsemad plaanid selguvad enne 2020. aastat. Võrgu ehitus algab 2019.aasta kevadel. Esimesed kliendid hakkavad ühendusi saama suvel. Tegemist on 5-aastase projektiga, mis järk-järgult täpsustub.


 
     13. Kas ehitada Läänemaale üle 1000 liitumise Elektrilevi oma vahenditest on Elektrilevi juhatuse  
            ametlik otsus või mitteametlik kavatsus?
 
Sidevõrgu arendusplaanid on kavatsus ja reaalsel teostumisel mängib palju rolli ka maaomanikelt ja teistelt vajalikelt osapooltelt kooskõlastuste saamine. Kuna aga huvi kogumine veel käib ja see 1000 on täna niigi pigem konservatiivne, ei ole täna põhjust arvata, et see number peaks väiksemaks muutuma.


 
   14. Kuidas toimub registreerimine? Mida inimene peab tegema?


Sooviavaldusi saab esitada Elektrilevi kodulehel aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/kiireinternet
Seal tuleb valida aadress, elamu tüüp ja jätta oma kontaktandmed.
(Omavalitsuste kaudu toimuv paberkandjatel andmekogumine – on kirjeldatud küs nr 4).


 
      15. Miks tegeleb Elektrilevi internetivõrguga?

Meil on peaaegu kogu Eestit kattev elektrivõrk. Mitme suure võrgu koos haldamine on kõige efektiivsem – meile, klientidele, ühiskonnale tervikuna. Võrkude ehitamine on kulukas ning ühendades elektri- ja sidevõrgu tööd ja võrkude haldamise saame mõlemale teenusele kulusäästu. Lisaks saame tuua sidevõrgule täiesti uue mudeli – pakkuda kõikidele operaatoritele kasutamiseks avatud neutraalset võrku, mille kaudu saavad erinevad operaatorid kliendile teenust pakkuda. Kasvab konkurents ja valikuvabadus kliendile.

Elektrilevi ise internetiteenust pakkuma ei hakka – meie sidevõrguga liitub klient, kes teeb igakuise internetiteenuse lepingu enda valitud operaatoriga.


Läänemaal Elektrilevil küll oma elektrivõrku pole, kuid siin teeme sidetaristu rajamisel koostööd kohaliku võrguettevõtte Imatra Elektriga.


 

15.9.17

Iga asula peab ellu jääma ja arenema

Andsin just eile intervjuu ajalehele ja igasuguseid mõtteid hakkas liikuma tagantjärgi J Mis siis ikkagi on SDE nimekirja põhiline iva või fookus?

Peie põhiline idee on kirjas meie prorgammi esimestes ridades. Seda saab lugeda veebist, (http://valimised2017.sotsdem.ee/et/ringkond/laane-nigula-vald/) Meil on seal kohe alguses kirjas, et tahame, et iga asula ellu jääks ja areneks. Nii ongi. Iga asula peab ellu jääma ja arenema, igalühel on oma eluõigus ja arengu võti. Me ei saa lähtuda ühe konkreetse asutuse või objekti efektiivsusest vaid nägema iga asulat kui terviklikku ellukeskkonda ja omakorda valda kui terviklikku elukeskkonda.

Me peame nägema suuremat pilti. Me ei pea ja ei saa planeerida ühte suurt kooli ja siis hakata vaidlema, et millisesse asulasse see paigutada. Igas asulas peab kool alles jääma ja kvaliteetset haridust pakkuma, sest see on väga oluline osa selle asula elukeskkonna tervikust. Meil ei pea üldse olema ujulat, need on Haapsalus ja Märjamaal.  Meil ei pea olema hüper-super koolimaja igas asulas, kuid korras kool ja staadion kooli kõrval on elementaarne. Vastupidi - me peama tagama et väikesed kooli ellu jäävad ja head haridust pakuvad. Me ei pea püüdma ehitada ühte väga suurt hooldekodu ja siis vaidlema, et kuhu asulasse see jääb.  Ühe kooli või ühe hooldekodu (või mis muu iganes asutuse puhul) muidugi  - mida suurem,seda efektiivsem, kuid vaadata asulat tervikuna ja valda tervikuna, siis meie ei kavatse ühtegi asulat maha jätta ega perspektiivituks kuulutada.

Oluline on tagada võimalikult terviklik elementaarsete teenuste pakett igas valla keskuses. Me võime leppida ja lepimegi väiksema kooliga või hooldekoduga, mille kohamaksumus ühe lapse kohta või kliendi võib olla kõrgem kui suuremal asutusel, juhul, kui sisu on kvaliteetne ja see asutus annab olulise panuse keskuse ja sellega ka kogu valla püsimajäämisele ja arengule. Terviklikku efekti ja mõju näeme siis kui vaatame mitte ühte asutust vaid kogu asulat ja selle mõjupiirkonda ning kogu valda tervikuna.

Ehk siis meie lasteaiad ja koolid ja kultuurimajad ja spordiobjektid ja hooldekodud jne ei pea üksteisega konkureerima, vaid peavad üksteist täiendama. Selleks et Oru hooldekodu laiendada ei pea Risti oma kinni panema. Mõlemal on arenguruumi. Kui omal tarbijatest väheks jääb siis tuleb tagada kvaliteet, teha hoolikalt müügitööd ja pakkuda teenuseid väljaspoole oma omavalitsuse piire. Pikas perspektiivis tuleb tagada elanike arvu püsimine ja kasv või siis kõigepealt – vähenemise aeglustumine. Ja teenuste kõrval on töökohad siin üliolulised. Mis aga jah, on valla poolt vaadates keerulisem teema, ning riigi üldise poliitika mõju suurem.

Ehk siis – regionaalpoliitika on hädavajalik, nii riigis tervikuna kui ka tulevases Lääne-Nigula vallas. Igal piirkonnal on siin oma eripära. Kui Taebla ja Linnamäe arengut toetab Haapsalu lähedus, siis Nõva, Risti ja Kullamaa arengut hoopiski Tallinna või Raplamaa lähedus. Kui kuskil on ilmselge tööstuspiirkond, siis teisal jällegi ilmselge turismi, suvitus- ja külastuspiirkond. Igale asulale on oma arenguvõti ja seda tuleb kasutada.

Mis puudutab rahvastiku arvu vähenemisse, siis jah, seni on trendid teistsugused, kuid mitte enam nii hullud kui kümmekond aastat tagasi. Kui me ei usu selle (elanike arvu püsimise) võimalikkusesse, ei usu oma valla kohalike keskuste püsimajäämisse, laseme käed rippu ja loomegi strateegia, mille kohaselt on kõige targem elanikud kolida kokku ühte suurde kortermajja,  lapsed ühte suurde kooli jne siis seda kiiremini maa inimestest tühjeneb. Nii et... edasi, ikka edasi, mitte ühtegi sammu tagasi J

Neeme Suur,

parandamatu optimist ja regionaalpoliitik J

14.11.16

Maakonna vahetamisest - selgituseks, ilma emotsioonideta.

Postimees kirjutas hiljuti, et maakondade piirid on muutumises, nii nagu Läänemaal ja Pärnumaal, nii ka mitmes teises maakkonnas, Jõgevamaal, Tartumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Võrumaal, Põlvamaal, Valgamaal, Raplamaal…. Ja et kõige suurem ümberkorraldus maakonna vahetamise korral puudutab ühistransporti. Tõsi ta on, juba haldusreformi alguses öeldi maha, et maakonna piirid ei tohi saada takistuseks omavalitsuste ühinemisel. Seni veel ametis olev minister on nüüdseks kinnitanud juba mitmeid kordi, et omavalitsuste volikogude kokkulepet maakondliku kuuluvuse osas valitsuse poolt  ümber tegema ei hakata. Tõenäoliselt ei lähe kohalike tahte vastu ka uus valitsus. Kui omavalitsuste juhid on nii otsustanud ja rahvas seda otsust toetab, siis nii ongi. Juriidiliselt on küll lõplik otsus valitsuse otsus ja selline kokkulepe ühinemislepingus omab valitsuse jaoks pelgalt soovituslikku iseloomu, sellegipoolest ei hakata kohalike inimeste tahte vastu astuma. Küll aga peavad kohalikud kogukonnad arvestama muudatustega mis ees seisavad ja need muudatused ei puuduta ainult ühistransporti.

Maakonnad on põhiliseks koostööruumiks suuremale osale sotsiaalsetele võrgustikele. Ehk siis lihtsamalt öeldes – inimeste igapäevane omavaheline suhtlemine ja asjaajamine käib paljuski maakonna kaupa. Seda küll mitte erateenuste tarbimise ja osutamise osas – suuremas poes, teenust pakkuva firma esinduses  või  eriarstil käiakse tihti ka suuremas keskuses, mis asub siis kus iganes maakonnas. Samal ajal aga õpilaste ühisüritused, õpetajate ja lasteaednike koostöö, kultuuritöö ja sporditöö ja ühine sotsiaaltöö käivad senini suuremalt jaolt maakondade kaupa. Ega keegi ei keela ka teises maakonnas ühiseid üritusi korraldada ja seda ikka ju tehakse. Oluline asjaolu on aga, et vähemalt senini käib kohaliku taseme koostöö rahastamine maakondade kaupa. Ka külaliikumine ja selle rahastamine käib maakondade kaupa. Paljudel puhkudel tuleneb maakondlik jaotus seadusest, näiteks jahindusnõukogud on seadusest tulenevalt maakondlikud.
Kohalikud koostöövõrgustikud ja nende elujõulisus sõltuvad nii inimeste hulgast, ühisest identiteedist, aga ka rahastamise korraldamisest. Kuivõrd regioonid saaksid olema oluliselt suuremad, siis ei ole tõenäoline, et seni maakondlikult toiminud koostöö üle poole Eesti käima hakkab. Ka ruumiliselt peab inimeste liikumises mingi loogika säilima. Üks vald, isegi peale liitumist,  on mitmete asjade jaoks ikka veel liiga väike, regioon aga liiga suur. Maakonnad ei kao kuskile ja kui maakond muutub, siis vähemalt avalikus – ja mittetulundussektoris muutub ka inimeste ring, kellega koos asju aetakse.  Selles osas tulebki inimestel arvestada muudatustega, kui maakond muutub. Arvestada tuleb ka oluliselt sagedama liikumisega seni naabermaakonna keskuseks olnud linna suunas. Siit ka tuleneb vajadus ühistranspordi ümberkorraldamiseks.
Haldusreformi kõige põhilisem loogika tugines kahele eeldusele. Esimene eeldus oli, et omavalitsused saavad olema oluliselt suuremad. Nii määrati suhteliselt jäigalt kindlaks tulevaste valdade – linnade minimaalsed suurused. Teine eeldus oli, et põhilised kokkulepped tehakse kohalikul tasemel, omavalitsusjuhtide endi poolt. Nii saavadki meie tuleviku omavalitsused ja maakonnad välja nägema nii, nagu inimesed ise ja omavalitsuste juhid kohapeal seda näevad. Kas see saab olema hea või halb, on üks küsimus. Ju siis ikka hea, ise tehtud, hästi tehtud. Kui ise kokku lepitud, ehk siis seisavad uued tekkinud omavalitsused üheskoos ka tegusad.
Mis saab maakonnast - see on teine küsimus. Maakonnad jäid haldusreformi fookusest kõrvale. Ja tuleb tunnistada, et Läänemaal toimuvate läbirääkimiste tulemusena moodustuvadki tugevad ja toimivad omavalitsused, olgu siis Haapsalu, Lääne-Nigula või Lääneranna. Ma olen küll senini veendunud, et kui Läänemaale oleks tekkinud üks omavalitsus, siis oleks tulemus veel parem olnud. Paraku ei saanud see teoks. Omavalitsustel ja inimestel tuleb nüüd oma valikud ära teha ja maakondade osas  - nii siin, kui sealpool, tuleb kohaneda olukorraga mis peale haldusreformi jõustumist tekib. Inimeste vahelised sidemed on aga visad ja see mida mina näen, on hulgaliselt nn maakonnaülest koostööd Põhja – ja Lõuna-Läänemaa omavalitsuste vahel.

7.9.16

Läänemaa Abikassa tänab

Läänemaa Abikassa tähistas tänavu augustis oma seitsmendat sünnipäeva. MTÜ Läänemaa Abikassal on kaksteist liiget. Juhatuses on kolm liiget, nõukogus on üheksa liiget. Püsiannetajaid on Abikassal 22, annetuskastidesse annetajaid aga – sadu ja sadu inimesi. Annetuskastid asuvad Coop kauplustes Haapsalus ja ka Rannarootsi keskuses.

Abikassa loomise idee tekkis 2009 aastal, masuperioodil, kui inimeste elatustase oluliselt langema hakkas. Masuperiood, võiks küll arvata, et on lõppenud, abivajajaid siiski on palju. Idee kohaselt oleks pidanud Abikassa hakkama toimima nagu ühistuline kindlustusselts, paljude liikmetega. Nii see päris läinud ei ole, küll aga on Abikassa kujunenud stabiilselt tegutsevaks maakonna heategevusorganisatsiooniks, kus annetaja leiab võimaluse taskukohaseks loobumiseks ja aidatakse kedagi teist abivajajat Läänemaalt.  Ehk siis „inimeselt inimesele“, nii nagu ütleb meie tunnuslause.
Abikassal on mitu omapära. Kõigepealt, me väldime tüüpilist sotsiaalabi andmist, ehk siis Abikassa ei konkureeri kohaliku omavalitsusega ja riikliku sotsiaalsüsteemiga. Teiseks, me anname rahalist toetust. Kui abiorganisatsioonid tihtilugu vahendavad esemeid, toiduaineid vms, siis Abikassa aitab reaalselt elektrivõla ära maksta, lastega seotud hädavajalikud kulutused kanda, hädavajalikku remonti teha vms. Elekter, üürivõlg, õpilaskodu üür, kütteseadme remont, soojustusmaterjal, elektriboileri soetamine jms – sellised on näited kuluartiklitest. Raha ei anta kellelegi kätte, vaid tasutakse firmade poolt esitatud arveid. Kolmandaks, abikassa eelistab lastega peresid. Kanname hoolt selle eest, et lapsed vanemate ajutise häda tõttu kimbatusse ei satuks. Neljandaks – abikassa eeldab ja kontrollib, et abi saaja on ise tubli ja aktiivne oma probleemile lahendusi leidma. Viiendaks – me ei reklaami abi saajaid ega annetajaid vaid toimetame nii diskreetselt kui võimalik.  
Läbi aastate on abikassa eraldanud toetust 76el korral. Tavaliselt laekub Abikassale avaldus kas abivajaja enda või siis ka kellegi teise poolt, kes inimese häda näeb. Kõigepealt suhtleb abivajajaga juhatus, ettepaneku toetuse eraldamiseks teeb nõukogu. Abikassa juhatuse liikmed, raamatupidaja, revident ja nõukogu liikmed teevad on tööd tasuta. Abikassa aastakoosolekud toimuvad igal aastal juunikuus. Sel aastal koguneti 06. Juunil. Tavaliselt korraldatakse liikmetele mõne Läänemaa sotsiaalobjekti külastus. Seekord kohtuti Läänemaa Toidupanga ja FB lehekülje „Heategevus Haapsalus ja Läänemaal“ esindajatega – vahetati kogemusi ja muljeid heategevusest Läänemaal.
Läänemaa Abikassa nimel tahaksin väga tänada meie tublit tegevjuhti Merike Nuudit, juhatuse ja nõukogu liikmeid, raamatupidaja Kaja Kausi ja revidenti Arnold Juhansit.
Väga suur tänu Abikassa püsiannetajatele, aga ka ühekordse annetuse tegijatele ja neile, kes on pidanud võimalikuks annetuskasti kaudu ulatada on abikäsi teisele Läänemaa inimesele.
Abikassa tegevuse põhilised numbrid
 
Sisse (€)
Toetusteks
Taotlusi
Toetusi
Maj.kulu
2009
537
164
1
1
0
2010
7476
3477
20
15
207
(suur kast)
 
2011
2914
2748
15
10
651
(kodukas)
 
2012
3121
4719
12
11
395
(väiksed kastid)
 
2013
5110
3680
13
12
46
 
2014
2713
2770
13
13
104
 
2015
2753
4511
14
14
56