11.9.19

Risti kogukonnakogu tahab jätta Risti Hooldekodu munitsipaalomandisse



05.09.19 toimus neljas Risti kogukonnakogu koosolek.

  • Neeme Suur andis ülevaate volikogus otsustatust.
  • Vaadati läbi Lääne-Nigula valla arengukava ja tehti ettepanekud arengukava täiendamiseks. Risti kogukonnakogu teeb ettepaneku käsitleda edaspidi Rehemäe kanti eraldisesiva kandina piirkonna kantide loetelus.
  • Anti arvamus tuulepargi eriplaneeringu algatamise kohta. Eriplaneeringu algatamist toetati ühehäälselt. Kas tuulepargi rajamine Risti lähistele otstarbekas ja võimalik on, peab selguma eriplaneeringu käigus.
  • Tehti ettepanek kasutada Risti piirkonnast munitsipaalmaalt raiutud puidu müügist saadud tulu kasutada  Risti bussiootepaviljoni (s.h avalikud WC-d, varjualune, jalgrattahoidla jms) ehitamise ettevalmistustööde teostamiseks.
  • Tunnustati kõiki osapooli Risti Hooldekodule lahenduste loomise eest. Juhiti tähelepanu vajadusele hooldekodu edaspidi veelgi laiendada ning paigutada tellitav moodulmaja nii, et see ei segaks edaspidi juurdeehituse rajamist. Risti kogukonnakogu on seisukohal, et Risti Hooldekodu peaks jääma munitsipaalomandisse.
  • Räägiti Lihula mnt äärse parkla väljaehitamisest TÜ poe juurde. Tõdeti, et see investeering sõltub maanteeameti investeeringute kavast ja hooldekodu arendamise plaanidest.
  • Juhiti vallavalitsuse tähelepanu Risti Lasteaia vajadusele muusiku töökoha järele, ning probleemidele Risti koolibussiga. Buss on lihtsalt liiga väike ja ei vasta kooli vajadustele.  Samuti ei ole koolil bussijuhti.
  • Vaadati üle Risti pargiala planeeringu piirid ning räägiti pargiala arenguvajadustest.
  • Arutati teisi päevakorralisi küsimusi Risti piirkonnast.

Kogukonnakogu koosolekute protokollid on kättesaadavad Lääne-Nigula valla koduleheküljel https://www.laanenigula.ee/kogukonnakogud

5.3.19

Kas hääled läksid kaotsi? Ei läinud!


Kõigepealt veelkord, suur ja südamest tänu kõigile 640 inimesele, kes minu poolt hääletasid nendel valimistel. Tulemus ei olnud küll nii rikkalik nagu lootsin, aga sotside üldises kontekstis ei ole ei minul ega ühelgi teisel Lääne-Saare-Hiiu kandidaadil midagi kurta. Miks paljud loobusid seekord SDE poolt hääletamast ja valisid teise kandidaadi? Kõigepealt muidugi on sotsidel üks juba vana needus. Juhul, kui midagi ei lähe koalitsioonis päris nii, nagu planeeritud, siis kipume just meie millegipärast pahameele ohvriks langema :) Ma olen päris veendunud, et Refi praegune hüpe toetus tulumaksureformile. Tundub, et olgu pigem ebaõiglasem, aga mitte segane. See, et ühetaoline tulumaks on ebaõiglane, on selge. Muutust oli vaja. See, et praeguseks kehtestatud süsteem on segane, on ka selge. Keegi ei saa aru, kes, miks, millal ja kuipalju võidab või kaotab. Tundub, et parem pisut ebaõiglane, aga mitte segane. Muudatusest võitsid kõige rohkem need, kes alla 1200 euro palka said, ehk siis suurem osa inimestest.* Aga isegi nemad uut süsteemi ei toeta ja tunnevad ennast häirituna. Muidugi sotsid toetasid õiglasemat tulumaksu. Ainult et ,seda segast süsteemi ei mõelnud välja ja ei nõudnud sotsid. Aga meie saime kõige suurema kaotuse osaliseks. Teine asi on EKRE toetuse tõus. See on eraldi teema. Kindel aga on ka see, et mitte ükski poliitiline jõud ei saa minult varastada minu isamaalisust ega minu positiivset rahvuslust, olgu tema nimi siis EKRE või Isamaa. Nii et EESTI EEST! Ja ka ISAMAA EEST! - kui nüüd täpsemalt järgida rivimäärustikku.
Tegelikult tahtsin aga kirjutada sellest, et mis nendest häältest nüüd sai, mis minule ja teistele sotsidele Lääne ringkonnas anti. Ringkonnamandaati me ju välja ei teeninud. Ometigi, kokku kamba peale saime ju 3414 häält. Sellega on nii, et kui nimekiri kokku ringkonnamandaati välja ei teeni ( nagu ka erakond Isamaaga juhtus), siis need hääled antakse üle erakonna kogutulemusse ja jaotatakse kompensatsioonimandaatidena. Need ei lähe mõnele teisele erakonnale ehk siis ei lähe kaotsi. Nende abil saavad riigikogusse sisse inimesed, kes on erakonna üldnimekirjas eespool. Sellepärast on mul hea meel ka teile, head valijad, teada anda, et meie siin küll riigikogusse ei pääsenud, aga meie häälte abil said riigikogusse kolm väga head inimest.

KALVI KÕVA on Võrumaa mees. Ta on ka SDE sekretär. Täiesti mõistlik maamees Rõuge vallast, talupidaja. On olnud Rõuge vallavanem, seisab maaelu ja põllumajanduse eest.  Lisaks maaelule ja põllumajandusele on tal veel kaks sügavamat huvi. Esimene on noorsootöö. Ta on väga tugev noorsootöö toetaja ja eestvedaja. Kunagi vedas omal vallas noorsootööd eest ja usub ja teab, et  noorte õigeaegne kaasamine on üks võti piirkonna tuleviku kindlustamiseks. Teine on aga vabatahtlik pääste. Ta ise on vabatahtlik päästja ja seisab alati päästevaldkonna arengute eest, seal hulgas palgatõus, varustus jms. Oleme temaga väga palju koostööd teinud nii regionaalpoliitika, kui ka siseturvalisuse osas. Ka mina ise elan väga kaasa päästevaldkonna arengutele. Omal ajal sai kõvasti toetatud Risti päästekomando ülesehitamist. Riigikogu ajal oli üks minu ettevõtmisi päästeseaduse muutmine ja merepäästevõimekuse tõstmine rannikukomandodes. Ka Läänemaal olen toetanud vabatahtlikke komandosid ja merepäästet. Kalvi üle on tõesti hea meel, et ta nüüd kompensatsioonimandaadi sai ja valituks osutus.

RIINA SIKKUT on sotsidega liitunud küll äsja, aga näidanud ennast,  kui väga meeldiv ja tubli meeskonna liige ja pädev spetsialist tervishoiuvaldkonnas. Ta oli hea minister ja ka tema üle on väga hea meel, et ta valituks osutus. Tema oli see, kes pani meie programmi sisse perearstide lähetustoetuse kahekordistamise. Mitte ainult suurtes keskustest, vaid ka väiksemates kohtades peavad perearsti praksised ellu jääma ja tegutsema.
INDREK SAAR oli samuti see mees, kes kompensatsioonimandaadi sai ja valituks osutus. Selle üle peaks hea meel olema kõigil spordi – ja kultuurisõpradel kogu Läänemaal. Indrek oli see mees, kes võitles ministrina välja riigipalgaliste kultuuritöötajate palgatõusu. Tema taastas rahvaspordikeskuste programmi ja toetas investeeringurahade eraldamist Palivere tervisespordi keskusele. Tema algatusel läks käima huviringi toetus kohalikele omavalitsustele, et iga laps saaks osaleda vähemalt ühes huviringis.

Kõik need valdkonnad, mida need kolm inimest esindavad, on Läänemaa jaoks olulised – nii noorsootöö, maaelu ja põllumajandus, tervishoid, siseturvalisus ja kultuur-sport. Meie hääled ei läinud kaotsi vaid saavad hästi kasutatud. Tunnen kõiki neid inimesi isiklikult ja võin kinnitada, et nagu seni, nii leiame neilt toetust ka edaspidi.

27.2.19

Kas kõik algas poe kinnipanekuga ehk valimiste suur küsimus.


Kas kõik algas poe kinnipanekuga ehk valimiste suur küsimus: kuidas tuua majandus maale tagasi?

Eesti Ekspressis ilmus just artikkel, kus uuritakse, miks ühe Vändra kandi valimisjaoskonna inimeste valimisaktiivsus nii madal on. Artikkel kirjeldab maaelu hääbumist ja ühe maakoha eluolu. (https://ekspress.delfi.ee/elu/uhe-parnumaa-valimisjaoskonna-inimesed-ei-kai-valimas-miks?id=85403681). Hea lugemine. Soovitan soojalt. See artikkel innustas mind kirjutama nende valimiste põhiteemast. Või vähemalt sellest, mida mina ise nende valimiste põhiteemaks pean.

Kirjeldatakse maaelu hääbumist. Üks tsitaat artiklis kõlab nii: „See kõik algas poe kinnipanekuga“. Ja sealt edasi juba postkontorid ja koolid ja raamatukogud ja lasteaiad jne. Tõdemuseks artiklis on, et riik on selle kõik ära võtnud. Kui küsida nüüd minu ja teiste sotsiaaldemokraatide käest, et kas riik (ma mõtlen nii riigi - kui KOV-sektor) peab hajaasustuses hoidma teenuseid, hoolimata tarbijate vähesest arvust, siis jah, peab küll. Kindlasti on kuskil ka mõistlikkuse piir, aga sellegipoolest. See, et inimesed elaksid igal pool on riiklik huvi. Ühtlane asustus on kõigepealt vajalik selleks, et riigil oleks kontroll oma territooriumi üle. Jah just, kontroll, oma kodanike kohaloleku kaudu. Iga kodanik on oma riigi esindaja. Mitte keegi ei hoia riigi territooriumil paremini silma peal, kui riigi kodanik, kes peab seda konkreetset maanurka oma koduks, elab ja tegutseb seal. Seda, et igas maanurgas oleks elu, on vaja otseselt riigi territoriaalse terviklikkuse säilitamiseks, riigikaitse huvides, hädaolukordade lahendamise huvides, julgeoleku, õiguskorra tagamise ja korrakaitse huvides. Ja lõpuks, või pigem kõige rohkem selleks, et inimesed saaksid elada omas kodus. Et säiliks Eestimaa asustusmuster ja maastikupilt sellisena, nagu ta meile igiomane ja harjumuspärane on.

Ainult et… maakoha hädad ei alga kindlasti mitte poe kinnipanekust. See pood teenindab inimesi ja seda saab pidada ainult siis, kui piirkonnas on piisavalt ostjaid. Ja postkontorit ja lasteaeda ja kooli ja raamatukogu ja kõike muud inimesi teenindavat ja abistavat saab pidada siis, kui on kedagi teenindada. See ei käi sellises järjekorras, et kõigepealt teenindus, siis elanikud. Kohalikud omavalitsused ( mis on ka osa riigist) ja kohalikud ettevõtjad peavad hambad ristis üleval teenuseid, mis on ilmselgelt kallimad osutada kui suuremates keskustes, lõpuks viimasel piiril, loobuvad. Kahetsevad ja loobuvad. Aga millest siis algab maakoha ellujäämine või hääbumine? Kõik algab sissetulekutest, ehk elatusvahenditest, ehk majandusest.

Tõde on, et töökohad on maalt ära kolinud. Põllumajandus ei vaja enam nii palju tööjõudu kui varem. Metsamajandus ei vaja enam nii palju tööjõudu kui varem. Rohkem valikuvõimalusi on suurtes linnades või nende lähedal. Rohkem tööjõudu ettevõtetele, rohkem valikuid töötajatele. Tulemuseks on – linnastumine. Kui töökohad ei koli maale tagasi, siis kolivad inimesed maalt ära. Hea transport on siin igal juhul abiks ja leevenduseks, kuid lõpuks ei taha keegi istuda suurt osa oma päevast liiklusvahendis. Oleks siis veel tund ja rongis. Aga kaks ja autos?

Nende valimiste põhiküsimus minu arvates on, kas me suudame mõjutada töökoha asukohta või ei suuda. Sellest sõltub, kas Eestimaa tervikuna, territooriumina, jääb ellu või ei jää.  Regionaalne lõhestumine väljendub erinevates sissetulekutes, erinevas elukvaliteedis ja lõpuks – erinevates hoiakutes ja vaadetes elule. Sellest, kas maal on töökohti, sõltub osaliselt ka see, kas rahvas on ühtne või saabki uueks kombeks, et meil on kaks rongkäiku ja kaks paraadi, kummaski osalejad kardavad või lausa põlastavad teises kõndijaid. Sellest sõltub, kas keegi või mingi piirkond tunneb ennast mahajäetuna, hüljatuna. Lõhestumine võib olla ka varanduslik, hariduslik, keeleline jne. Regionaalne lõhe on üks teiste hulgas. 

Kui me töökoha asukohta mõjutada ei suuda, siis linnastumise protsess jätkub, kui suudame, siis protsess pöördub. Kaugtöökohad on vahvad, aga neid on näpuotsaga. Loomerahvas ja IT-spetsid ja müügiinimesed ja teised kes saavad kodus töötada on hästi tublid ja tihti töötavadki maal ja kodus. Paraku, praegu veel ei ole neid nii palju, et moodustada oluline osa tarbijatest kohalikule poele ja lasteaiale. Majandus, traditsiooniline majandus, on liikunud linna ja inimesed sellega koos. Need ettevõtjad , kes väljaspool suuri keskuseid tegutsevad, on oma kodukoha patrioodid ja tegutsevad mitte tänu oludele vaid vaatamata oludele.

Tõde on, et nii kaua kuni riigi poliitikad ei kujunda spetsiaalselt soodsamaid tingimusi ettevõtetele väljaspool suuremaid keskuseid, nii kaua jätkub ka töökohtade ja elanike koondumine suurte keskuslinnade lähistele. Selleks aga, et kujundada kuskil piirkonnas ettevõtlusele soodsamaid tingimusi, on vajalik vasakpoolne mõtteviis. See tähendab – me peame tunnistama, et on vaja riigi sekkumist.

Esmaspäeval pidasime Linnamäel valimisdebatti. Reformierakonna mees küsis minu käest, et sa oled ju juba 20 aastat tegutsenud ja regionaalpoliitikast rääkinud, miks ei ole asjad veel paremaks läinud? Aga sellepärast, et sellest kahekümnest aastast on 17 aastat võimu juures olnud Reformierakond, mis on parempoolne ja liberaalne erakond. Reformierakond, paraku ei arva regionaalpoliitikast midagi.  Reformierakonna põhimõte on vähem riiklikku sekkumist, majandus läheb ise sinna kuhu tahab. Et turumajanduse nähtamatu käsi ongi kõige parem suunaja. Paraku suunab turumajanduse nähtamatu käsi nii töökohad kui töötajad, nii teenused, kui tarbijad kahte suuremasse keskusesse Eestis. Eestis on kaks kasvupiirkonda - Tallinn ja Tartu. Ülejäänud kahanevad. Debatil kõlas ka küsimus maksuerisuste kohta maapiirkondadele. Reformierakonna kandidaat vastas, et ta ei toeta maksuerisusi. Vähene regionaalpoliitika ja seda eriti majandusküsimustes on olnud teadlik poliitikasuund Eestis väga pika aja jooksul. Seda ei ole võimalik muuta paari aastaga.

Nüüd te küsite, et sotsid, te olete nüüd ju juba mitte paar vaid lausa viis aastat võimu juures olnud, mis te olete siis ära teinud? Tegime näiteks seda, et algatasime riikliku kortermajade programmi.  Ja me kavatseme sellega jätkata. Sest kvaliteetne elukoht on töökoha kõrval teine väga oluline asjaolu, mis võimaldab inimesel maapiirkonnas elada. Algatasime töökoha loomise toetuse Ida-Virumaal, laiendasime selle Kagu-Eestisse ja kavatseme laiendada tervele Eestile. Meie aktiivsel osavõtul ja eestvedamisel tekkis lairiba interneti ehk nn „Viimase miili“ programm,  ja hoolimata tagasilöökidest, me viime selle ka ellu.  Võitlesime põllumeestele riigipoolse lisatoetuse ehk „Top-Upi“ maksmise eest. Koalitsiooni läbirääkimistel Reformierakonnaga ei tulnud sellest midagi välja, koos Keskerakonnaga sai otsus aga tehtud ja põllumeestel on nüüd lihtsam olla konkurentsis teiste Euroopa tootjatega. Meie tõime HNRK haiglatevõrgu arengukavasse. Meie toetame ametlikult ja erakonnana Haapsalu raudtee taastamist. Seda nimekirja võiks veel jätkata. Tõde on, et see kes valib sotsiaaldemokraate, teab et regionaalpoliitika saab ka edaspidi olema tähelepanu all. Töökoha asukohta saab mõjutada, pakkudes ettevõtjale soodsamaid tingimusi. Teenuseid maapiirkondades tuleb säilitada. Seda kõike aga teie, head valijad, toetusel.
Mina arvan, et valimiste põhiküsimus on lõhede vähendamine ühiskonnas. Üks nendest lõhedest on regionaalne lõhe.  Tootvate töökohtade püsimine ja loomine maapiirkondades vähendab regionaalset lõhet, hoiab maakohad elus, võimaldab ellu jääda ka teenindusel ja teenustel. Protsess ei alga poe sulgemisest vaid lõppeb sellega. Elanikkonna koondumine linnadesse ja maapiirkondade tühjenemine ei ole paratamatu ja pöördumatu protsess. Töökohad, elukohad, transport ja teenused, need on neli valdkonda, mis aitavad hoida elus kogu Eestit. Kogu Eesti peab elama. Igaüks loeb.

8.2.19

Vastused MTÜ Roheline Läänemaa küsimustele


Küsimustik Riigikokku kandideerivate erakondade kandidaatidele Hiiu-, Saare- ja Läänemaal.

Metsa majandamine:
1. Mis on teie arvamus lageraie kohta, kui on olemas teisi metsamajandamise viise, mis säästavad ökoloogilist mitmekesisust ja mis ei hävita maastikke? Kui suur peaks olema lageraie maht tänases Eestis?

Lageraie on metsa uuendamise üks viise, mis majandusmetsas on asjakohane. On ka teisi lageraie viise metsa uuendamiseks, nagu turberaie, häilraie, veerraie, mida saab kasutada ja mis võivad olla vähem häirivamad looduse suhtes. Kindlasti ei arva ma, et lageraied tuleks keelustada. Kindlad puuliigid vajavadki uuenemiseks lageraiet. Näiteks mänd.

Lageraie maht võiks olla väiksem kui ta praegu on. Küpsete metsade osakaalu vähenemisel peab ka lageraie maht vähenema. Samas kui rääkida raiemahtudest, siis arvestuslikuks perioodiks ei saa olla üks aasta, raiemahtude arvestamisega peaks tegelema peapuuliikide kaupa, puistu liigilist koosseisu ja tegelikku seisukorda arvestades.
 2. Kuidas viia Eesti metsa majandamisel tasakaalu erineva huvid, mis metsaga seonduvad - kohalike elanike, looduskaitse, kultuuri, turismi, majanduse jne.?
  • - Näiteks RMK plaanib lageraieid Haapsalu linna äärsetes metsades, mida kohalikud inimesed kasutavad puhke eesmärkidel ja mille kohalik omavalitsus on määranud väärtuslikeks aladeks. Mis on teie seisukoht selles küsimuses?
    Eestis peaks taastama rohevööndi metsade mõiste. Meil on küll kaitstavat metsa c´a 25% metsamaa pindalast, kuid samas ei saa lähtuda vaid loodusväärtustest, vaid ka metsa rekreatiivsest mõjust. Siin tulebki kõne alla selline teema nagu ökosüsteemi teenuse ostmine. Kui me kogukonnana tahame, et mets püsiks alati ühesuguse ökosüsteemina, nii et seda vahepeal raiega ei häiritaks, siis tuleb meil ühiskonnana ka selle teenuse eest tasuda. RMK halduses ehk siis riigimetsa kasutamist saab lihtsamini määrata, eraomandi puhul tuleb omanikuga kokkuleppele saada.
    - Seadus lubab teostada lageraiet teede ääres ja metsafirmad ei näe selles mingit probleemi. Kohalikud elanikud ja turistid, kes külastavad Eestis kui looduskaunist kohta, on shokeeritud nendest vaadetest. Kuidas suhtute teie sellesse?
    Kõigepealt ei peaks inimesed majandustegevusest šokeeritud olema. Majandustegevus, seal hulgas metsamajandus, on igapäevane elu osa.
    Teiseks aga peab metsa haldaja arvestama sellega, et metsa väärtus looduliku kooslusena, ökosüsteemina, on sama suur (ja võib, olenevalt asukohast ja kooslusest olla oluliselt suurem), kui metsa väärtus puiduna. Ulatuslik lageraie muudab oluliselt maastiku üldilmet pikaks ajaks ja sellega on ka avaliku tähelepanu all. Looduskeskkond on avaliku ruumi kvaliteedi oluline komponent.   Selle fakti eiramine metsaomanike ja – haldajate poolt oleks viga. Ülalpool rääkisin rohevöönditest. Rohevööndina võiks metsa majandada ka  maanteede ümbruses, sellega väheneks oluliselt metsamajanduse häiriv mõju. Ja jällegi, need kulud, mis on seotud metsa säilitamisega rohevööndites, tuleb ühiskonnal ka tasuda. Eraomandi puhul tuleb kompenseerida saamata jäänud tulu, või siis osta maa riigi – või munitsipaalomandisse.
    - Seadus lubab teha lageraiet looduskaitsealadel. Need raied teenivad puhtalt majanduslikke eesmärke ja on ühildamatud looduskaitse pôhimôtetega. Kuidas teie sellesse suhtute?
    Mitte kõik raied ei täida puhtalt majanduslikke eesmärke. Juhul, kui kaitstav liik, või kaitstav kooslus (või näiteks veerežiim) vajab lageraiet, siis tuleb ka lageraiet teha. Looduskaitsealal peab lähtuma ala kaitsekorralduskavast. Ma ei arva, et kaitsekorralduskavade koostajad on ebapädevad.
    3.  Kas seadustega peaks rohkem reguleerima ka erametsa majandamist? (näiteks raiekeeld pesitsusajal, vääriselupaikades jne?)
    Erametsa majandamine toimub ka metsaseaduse alusel. Metsaseadus oma sisulistes nõuetes ei tee vahet riigimetsal või erametsal.  Kevadine raierahu peaks olema eelkõige kultuuri ja eetika küsimus. Ütleme, et eestlased on loodusrahvas, aga tihti unustame selle väga ruttu ära. Kevadine raierahu erametsades võiks toimida avaliku kokkuleppe tulemusena.

  •          4.  Kui senine raiemaht jätkub, on juba lähiaastatel võimatu hoida (turisminduses ohtralt kasutatavat) kuvandit Eestist kui metsarohkest, metsiku looduse ja mitmekesisest maast. Mis on teie arvamus selle kohta - kas (loodus)turism kui majandusharu on Eestis üldse oluline?
  • Ikka on loodusturism oluline. Ja ma ei arva, et „on juba lähiaastatel võimatu“. Majandusmetsana majandamisest tõusev tulu on oluline. Puidusektor on Eestis üks tugevamaid ja ekspordivõimelisemaid. Aga ka turism ei ole vähetähtis. Eesti metsamaastik on vahelduv, on noort metsa, on keskealist metsa, on vana metsa. On kaitsealused metsad ja kaitsealad ja reservaadid. Vaheldusrikkus on ka rikkus ja osa tasakaalust.

    Bioloogiline mitmekesisus

  1. Maapiirkondades ja metsades toimub drastiline bioloogilise mitmekesisuse kadu intensiivse pôllumajanduse, pestitsiidide kasutamise ja maa kuivendamise, lageraiete pärast. Mis on teie  arvamus ja tegevusplaan bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks osas?

Säästev majandus on eelkõige küsimus Eesti tarbija valmisolekust tarbida kohalikku toodangut, eelkõige kohalikku mahetoodangut ja selle eest ka rohkem maksta. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine saab olla üks säästliku majandamise tulemustest, samuti on kitsamalt looduskaitse üks eesmärkidest. Läänemaal on 34% mandriosast ühel või teisel viisil kaitse all. Ma arvan, et meil on bioloogilise mitmekesisusega asjad enam vähem korras. Meil on metsad, põllud, looduslikud rohumaad, märgalad, rabad, puisniidud, roostikud, rannavallid ja alvarid.  Me ei saa kurta põllumaal vähese mitmekesisuse üle. Kuskil tuleb kasvatada vilja ja osa metsast peab olema majandusmets. Meie poollooduslikud kooslused, mis on ühed mitmekesisemad maailmas, aga vastupidi, vajavad inimese sekkumist, selleks et säilida. Tulenevalt kliima muutumisest meie kooslused ka muutuvad mitmekesisemaks, ilmuvad uued liigid.

Keskkond üldiselt

  1. Kuidas plaanite saada korda eesti prügimajanduse, et suurendada Eestis ringluses oleva prügi mahtu ja motiveerida inimesi prügi sorteerima?

Eesti prügimajanduse plaanime korda saada nii, et piirame aasta-aastalt ladestamisele minevat jäätmehulka. Toetame olmejäätmete tekkekohal liigiti kogumise arendamist ja viime taaskasutuse osakaalu 70 protsendile olmejäätmetest. Võtame pikaajaliseks sihiks liikumise nulljäätme majanduse suunas. Toetame teadus- ja arendustegevust ringmajanduse edendamiseks, et selles valdkonnas tekiks uusi innovaatilisi ettevõtteid ja platvorme.  Korraldatud jäätmeveo raames töötame välja ühtse üleriigilise liigiti kogumise süsteemi. Liigiti jäätmete kogumine peab olema soodsam segaolmejäätmete kogumisest. Selleks, et metsaalused oleksid puhtad ja ehituspraht ega autorehvid ei vedeleks looduses, peavad jäätmejaamad olema avatud aasta ringi. Suurendame riiklikku toetust jäätmekeskuste haldamiseks. Laiendame pandipakendi süsteemiga kaetud taara loetelu.

  1. Mis on teie visioon Eesti tuleviku energiamajanduse kohta? (põlevkivi, biomass, taastuvad energiaressursid)

Meie visiooniks on  pikas perspektiivis, et aastaks 2050 on Eesti energiatootmise süsinikuheide viidud nullini. Tõstame taastuvenergeetika osakaalu elektri- ja soojusmajanduses. Võtame eesmärgiks aastaks 2030 toota taastuvatest allikatest sisetarbimise jagu elektrienergiat ja soojusmajanduses läheme 100% üle taastuvenergiale. Seejuures me ei looda ainult biomassile, vaid kombineerime kõiki taastuvenergia võimalusi. Põlevkivitööstust suuname suurema lisandväärtuse ja väiksema keskkonnakahju suunas.

 

Vastas: Neeme Suur

 

2.2.19

Läänemaa jaoks oluline


Paljud teemad, millest valimiste raames räägitakse, on olulised kõikidele inimestele, ükskõik kus nad elavad. Olgu selleks siis lastega perede ja pensioniealiste kindlustunde suurendamine, panustamine tervishoiuteenustesse või õpetajate ja lasteaednike palkadesse. Samas on hulk teemasid, mis läänlasi eriliselt peaksid huvitama. Läänemaa inimeste käekäik sõltub palju regionaalpoliitikast -  Mandri-Eesti kõige väiksem maakond, nagu me oleme (olime ennegi). Regionaalpoliitika ei ole üks omaette asi, vaid peitub kõikides teistes poliitikates, alates sotsiaalist ja lõpetades majandusega. Hea on teada, et regionaalpoliitika on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programmis au sees.


Alustame kõige lihtsamast näitest. Nii nagu ka maakonna arengustrateegia ütleb – Läänemaa jaoks on oluline hea ühendus pealinnaga. Seega  - raudtee taastamise teema on oluline ja muutub aina reaalsemaks. Eriti peale seda, kui esimeste kilomeetrite ehitus Riisiperest Turba poole on lahti läinud ja ettevalmistustööd Turbast edasi tulemiseks käivad järjepidevalt. 

Maakonna joaks on olulised meie oma kõrg – ja kutsehariduse asutused Haapsalus. TLÜ Haapsalu kolledži tervis sõltub eelkõige kõrghariduse ja emaülikooli käekäigust üldiselt. Kui üliõpilaste arv väheneb ja  ülikool otsib kohti kokkuhoiuks, siis võib kolledž väga lihtsalt ohvriks langeda. Sellepärast on oluline, on kolledžid, kui eelkõige regionaalsed haridusasutused saaksid ka eraldi toetatud ja vähemalt osaliseltki regionaalvahenditest rahastatud. HKHK on tugevail jalul. Kutsehariduse osas tuleb tegeleda hoolikalt karjäärinõustamisega, kanda hoolt selle eest, et noored valiksid kutsehariduse tee, et pakutav haridus oleks ettevõtluse vajadustega tihedalt seotud.

Läänemaa jaoks oluline teema on tervishoiuteenuste kättesaadavus. Terves Eestis on probleemiks perearstide põud ja eriarstiabi kättesaadavus maakonnahaiglates. Lisaks - Läänemaa on hajaasustatud ja ka väljapool perearstikeskust paiknevad praksised peavad ellu jääma. Sellepärast on oluline suurendada perearstide lähetustoetust. Maakonnahaiglad vajavad stabiilset baasrahastust, et oma püsimises kindlad olla. Läänemaa tervishoiu lipulaev on Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. HNRK arvamine haiglatevõrgu arengukava hulka kindlustas stabiilise riikliku tellimuse. Nüüd tuleb suurendada ka üldist riigi tellimust rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks.

Hariduse kättesaadavus ja kvaliteet on Eesti edu alus. Õppejõudude, õpetajate, lasteaednike ja tugi – ja abipersonali palgatõus on hädavajalik, kui tahame ka edaspidi leida häid töötajaid meie koolidesse ja lasteaedadesse. Läänemaa seisukohalt on aga oluline ka haridusvõrgustiku säilitamine. Ka väiksemad põhikoolid ja gümnaasiumid (näiteks Kullamaa ja Lihula) peavad alles jääma. SDE programmis on kirjas nii palgatõusud, kui toetus kodulähedase põhikooli püsimisele ja maagümnaasiumide lisatoetuse tõstmine.

Tooksin esile veel kolm olulist  teemat. Esimene nendest on maakonnalinnade roll ja tähtsus. Maakonnalinna elujõud on see, mis toetab kogu piirkonna arengut, pakub töökohti ja teenuseid normaalses kauguses. Tihti hoiab maakonnalinn üleval kultuuri -või spordikeskust või bussijaama, mida kasutavad kõik, kulud aga katab maakonnalinn ise. Sellepärast on vaja eraldi pöörata tähelepanu maakonnalinnade toimetulekule. Riigi regionaalprogrammide loetelus peaks olema  eraldi toetusmeede maakonnalinnadele.  Ka Haapsalu võiks sellest tuge saada.

Teiseks  teemaks on teedevõrgustik. Kui tahaksime kõik riigiteed mustkatte alla saada, siis praeguse tempo juures kuluks selleks 40 aastat. Vajalik on mustkatetega teede ehituse tempot oluliselt tõsta.  Läänemaal on heaks näiteks meie sadamad, mille väljaehitamisse on panustanud nii era – kui avalik sektor. Dirhamisse viiva tee mustkate vajab rekonstrueerimist, Hara tee aga vajab mustkatet. Kui on investeeritud sadamasse, siis ei saa ju tee tegemata jääda. Kuskohast selleks vahendeid leida? Aga ikka sealtsamast, kui kütuse aktsiisist ja raskeveokitele kehtestatud maksust.

Viimasena, aga mitte vähemtähtsana, pigem kõige olulisema toon näiteks ettevõtluse arengu toetamise. Ühiskonna jõukus sõltub eelkõige ettevõtlusest, samuti ka regionaalne tasakaal. Kui tahame, et inimesed elaksid kogu riigis, et ettevõtted ja töökohad paikneksid kogu riigis, siis peame toetama maapiirkondade ettevõtlust spetsiaalsete meetmetega. Olgu siis näiteks kasvõi tegemist suuremate investeeringutega elektrivõimuste kättesaadavusse (näiteks Palivere ja Kirimäe teema) või siis ka otsene palgatoetus (Ida-Virumaal juba häid tulemusi toonud programm) maapiirkonnas loodud töökohale.

Hea meel on tõdeda, et kõik need ja ka paljud teised, otseselt Läänemaa arengule kaasa aitavad teemad on SDE programmis käsitletud ja olemas. Ka seni on regionaalpoliitika valdkonnas paljugi tehtud.  Kui aga tahame tõsiselt pidurdada töökohtade ja teenuste koondumist suurtesse linnadesse, siis tuleb panustada rohkem. Siin toodud näidete loetelu ei ole lõplik. Lisada võiks kasvõi kultuuri -ja spordivaldkonna ja sealt ka kindla toe Palivere spordikeskuse arendamisele ja veel palju muud.  Regionaalpoliitika on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna jaoks oluline. Läänemaa jaoks samuti.

15.1.19

Eramaja ehitus võiks olla bürokraatiavaba




Valimiseelsel perioodil on huvitavaid mõtted hulganisti ringi liikumas. Riigireformi SA juht vandeadvokaat  Jüri Raidla on välja käinud mõtte, et Eestis tuleb ametnike arvu vähendada kaks korda. Eesti 200 programm näeb ette kogu üldhariduse ja sotsiaalteenuse ära võtmise kohalikelt omavalitsustelt ja andmise riigi kätte. Ka sotsiaaldemokraadid on veendunud, et riiki tuleb korraldada mõistlikult. Ainult et me ei ole võtnud eesmärgiks likvideerida ametnikud, kui riigi töötegijaid. Omavalitsuste likvideerimisega me ka ei tegele. Me oleme võtnud sihikule bürokraatia. Toon kaks näidet.

Võtame kõigepealt kätte ja vähendame neid regulatsioone ja nõudeid, mis otseselt inimeste ja ettevõttete tegevust puudutavad ja mis hädavajalikud ei ole.  Riik ei pea reguleerima kõike ja kontrollima kõiki. Kui bürokraatiat jääb vähemaks, siis ametnike arv väheneb juba sellest tulenevana. Näiteks on SDE programmis kirjas, et peaks lihtsustama elamuehitust.

Oluline on mõistlikkuse printsiibi järgimine.  Oleks mõistlik, kui üks pere saaks ehitada endale kodu, nii et sellega ei kaasne riigi poolt kehtestatud paberimajanduse mäge. Ise ehitavad, endale. Kui tahavad tööd tellida, tellivad. Kui vajavad nõu ja abi, küsivad. Praegu on piiriks 60 m2. Nii suurt hoonet võib veel ilma ehitusloata ehitada, peab vaid vormistama ehitusteatise.  See piir võiks olla vähemalt kaks korda suurem, kui mitte veel rohkem.

Selge on see, et gaasiseade, elekter, küttekolle ja reovee puhastus peavad olema spetsialisti poolt üle vaadatud. Ära ennast ära tapa ja naabri kaevu solgiga üle ujuta. See aga, milline on tubade paigutus ja katuse kaldenurk, on ikka igaühe enda asi. Ma saan aru nõuetest suuremale kortermajale, tööstus- või kaubandushoonele või ühiskondlikule hoonele. Nendes elab, töötab ja neid külastab suur hulk inimesi. Eramaja, eriti veel hajaasustuses, peaks olema küll aga võimalikult bürokraatiavaba projekt.

Teiseks näiteks toon ühe väikeettevõtte, mis toitlustuse ja majutusega tegeleb. Muidugi peab üks teenust pakkuv majutuskoht olema korras. Aga padja ja käterätiku suuruse määramine ministri määrusega, see on ikka üleliia.  Majutusasutuse üldist kvaliteeti kontrollivad hea meelega inimesed ise, andes hinnanguid internetis.  SDE programmis on kirjas, et vähendame olulisel määral majutusettevõtetele esitavaid nõudeid valdkondades, kus toimib iseregulatsioon. SDE programmis on ka kirjas, et vähendame järelevalvekoormust ettevõtetele, kes on seni eeskujulikult toiduohutuse ja päritolu nõuetest kinni pidanud.

Bürokraatia vähendamine on märksõnaks nii lihtsama ja tõhusama riigi loomisel, kui ka ettevõtlusvabaduse suurendamisel. SDE on kirjutanud programmi „Vähendame üldist bürokraatiast tulenevat halduskoormust 25% nelja aasta jooksul“. Siinjuures võtsime eeskuju Taanist, kus  hiljuti viidi läbi halduskoormuse audit ja suudeti teha riiki lihtsamaks. Suudame ka meie.

 

 

9.1.19

Ristil ja Taeblas moodustati kogukonnakogud

Lääne-Nigula vallas on kaheksa piirkonda. Neli nendest on kaetud osavaldadega - Kullamaa, Martna, Noarootsi ja Nõva. Kui omavalitsused ühinesid, siis lepiti ühinemislepingus kokku, et need piirkonnad, kus osavalda ei ole (Risti, Palivere, Taebla ja Linnamäe) võivad moodustada kogukonnagu. Ikka selleks, et oma piirkonna arengutes kaasa rääkida, et piirkonna inimeste hääl paremini suurde valda kosta oleks.


Lääne-Nigula vallavolikogu võttis möödunud augustis vastu kogukonnakogude statuudi. Selle kohaselt kuuluvad kogukonnakogusse piirkonnast valitud volikogu liikmed, sellest piirkonnast pärit vallavalitsuse liige, kooli ja lasteaia hoolekogude esindajad, noortekogu esindaja, külaseltside esindajad või külavanemad ja piirkonna ettevõtjate esindaja. Kogukonnakogu koosseisu kinnitab ja selles muudatusi teeb vallavalitsuse vastav komisjon.


RISTI KOGUKONNAKOGU 
10. detsembril 2018 toimus Risti piirkonna kogukonnakogu moodustamise algatuskoosolek. Algatuskoosoleku kutsus kokku Neeme Suur. Otsustati teha ettepanek Risti kogukonnakogu koosseisu kinnitamiseks (protokoll dokumendiregistris 1-9/18-2004-1).  Nüüd on siis valla komisjoni poolt Risti kogukonnakogu moodustatud.

1. Kinnitada Risti kogukonnakogu järgmises koosseisus:
1.1 Neeme Suur, Risti piirkonnast valitud volikogu liige;
1.2 Margus Ojamäe, Risti piirkonnast valitud volikogu liige;
1.3 Elvo Leppmaa, Risti piirkonnast valitud volikogu liige;
1.4 Heli Randes, piirkonnas elav vallavalitsuse liige;
1.5 Kail Visla, Risti Põhikooli hoolekogu esindaja;
1.6 Triin Kusmin, Risti Lasteaia hoolekogu esindaja;
1.7 Guido Ulejev, MTÜ Risti Rahvaseltsi esindaja;
1.8 Lea Lai, Piirsalu külavanem;
1.9 Sven Köster, Risti piirkonna ettevõtjate esindaja.


Jaakna küla ja Rõuma küla esindajad otsustasid algatuskoosolekul, et need külad saavad esindatud Risti Rahvaseltsi kaudu. Kuke, Rehemäe ja Kuijõe küladele tehti ettepanek oma esindaja nimetamiseks kogukonnakogusse (kas külavanem või külaseltsi esindaja). Kui nendel küladel esindaja olemas, siis saab kogukonnakogu selle võrra laiendatud.


TAEBLA KOGUKONNAKOGU
Ka Taebla kogukonnakogu on moodustatud. 18. detsembril 2018 toimus Võntkülas Taebla piirkonna kogukonnakogu moodustamise algatuskoosolek. Selle kutsusid kokku Mikk Lõhmus, Taivo Kaus ja Rutt Lillepea.  Otsustati teha ettepanek Taebla kogukonnakogu koosseisu kinnitamiseks (protokoll dokumendiregistris 1-9/19-32-1). Valla komisjoni tegi otsuse:


1. Kinnitada Taebla kogukonnakogu järgmises koosseisus:
1.1 Rutt Lillepea, MTÜ Võntküla Külaselts esindaja
1.2 Jüri Bachman, MTÜ Turvalepa Külaselts esindaja
1.3 Taivo Kaus, MTÜ Kirimäe Külaselts esindaja, piirkonnas elav vallavalitsuse liige
1.4 Riina Kopti, MTÜ Taebla Kultuurselts Kehale ja Vaimule esindaja
1.5 Ruth Randoja, MTÜ Kogukonnatuba esindaja
1.6 Peeter Sass, Koela külavanem
1.7 Mikk Lõhmus, piirkonnas elav vallavalitsuse liige
1.8 Jaanus Mägi, piirkonnas elav volikogu liige
1.9 Marge Laansalu, Taebla Kooli hoolekogu liige
1.10 Julia Sirkel, Taebla piirkonna ettevõtjate esindaja


Järgmisena kutsub volikogu esimees kokku kogukonnakogu esimese koosoleku ja valitakse kogukonnakogu esimees. See saab toimuma lähikuude jooksul. Linnamäe piirkonnas on kogukonnakogu moodustamine käsil. Tegevust veab eest Linnamäe Arenguselts. Palivere piirkond on alles teemat arutamas.

28.12.18

Uudised Lääne-Nigula volikogust


Jõulukuisest Lääne-Nigula volikogu istungist on uudiskünnist ületanud nii mõnigi huvitav teema - eelkõige muidugi rahvastikutaaste komisjoni moodustamine ja Nõva kooli vaidluse jätkumine.  Tähelepanu osaliseks on saanud ka Linnamäe hooldekodu teema. Siiski oli seal ka mitmeid muid küsimusi, millest inimestel on hea teada. Panen mõned siis siia kirja.

VOLIKOGUS LÄBIS ESIMESE LUGEMISE 2019 AASTA VALLA EELARVE MÄÄRUS

Järgmise aasta eelarve suuruseks on c´a 11 miljonit eurot, millest haridusele kulub 57%, sotsiaalsele kaitsele 14 %, valitsemisteenustele 10%, kultuurile ja vabale ajale 8%, majandusele 6%, elamu – ja kommunaalmajandusele 4%. Suuremateks investeeringuteks on Taebla kool (2,6meur) ja Linnamäe kultuurisaal (1,3meur). Suuruselt kolmandaks investeeringuks on teede remont – vald kasutab teede remondiks c´a 612 tuh eurot. Neljandal kohal on investeeringud lasteaedadesse - Taebla, Linnamäe ja Martna lasteaiad 372 tuh ja viiendal kohal Taebla tööstusala investeering summas 356 tuh eurot. Suuremad investeeringud saavad veel Hara ja Österby sadamad. Väiksemaid summasid ja investeeringuid jagub kõigisse valla keskustesse.  

VALD ANNAB NÕVA PRITSIMAJA JA – AUTOD TULETÕRJESELTSILE ÜLE.

Otsus kõlas nii:

Võõrandada tasuta Nõva külas asuv Pritsumaja kinnistu koos depoo hoonega ning tuletõrjeauto AZ 3066 reg.nr. 015 SAB, tuletõrjeauto SISU LP 138 reg.nr. 905ALK,  paakauto VOLVO N10 reg.nr. 617AOJ MTÜ-le Nõva Tuletõrjeselts.

VALD ANDIS MARTNA VALLAMAJAST ÜHE RUUMI NAISKODUKAITSE KASUTUSSE

Otsus kõlas nii:

Anda Naiskodukaitse Lääne ringkonna kasutusse ruum suurusega 15 ruutmeetrit asukohaga Lääne-Nigula vald Martna küla Vallamaja.  NB! Ruumide kommunaalkulud jäävad valla kanda.

VALD ANDIS MTÜ NÕVA KOOLIKOGUKOND KASUTUSSE KORTERI ÕPIKODU PIDAMISEKS

Otsus kõlas nii:

Lubada Lääne-Nigula Vallavalitsusel sõlmida üürileping MTÜ Nõva Koolikogukond (registrikood 80421827) Mõisa 8, Nõva küla, Lääne-Nigula vald asuva korteriomandi tasuta kasutusse andmiseks. Korteriomandi suurus on ca 71,7 m2, kasutusotstarve õpilaste majutamine. NB! Otsus jõustub tingimuslikult  - kompromisskokkuleppe saavutamisel.

VOLIKOGUS LÄBIS ESIMESE LUGEMISE KAASAVA EEALRVE KORD

Eelnõu kohaselt korraldataks edaspidi aasta alguses ideede kogumine ja konkurss. Kaasava eelarve raames saaks inimesed ise rahvahääletuse teel otsustada, kuidas kasutada teatud osa valla eelarvest. Vallavalitsuse eelnõu kohaselt oleks hääletuse teel jaotatavaks summaks 25 000 eurot. Ühe ettepaneku suurus ei saaks olla väiksem kui 5000 eurot. 

8.11.18

Saatsin Elektrilevile ühe hulga küsimusi. Eile sain neile vastused. Panen blogisse üles, hea teada ja lugeda.




  1. Kui palju liitumispunkte kokku kavatseb Elektrilevi Läänemaal välja ehitada?
Esialgsete plaanide kohaselt on Läänemaal plaanis internetivõrku ühendada järgmise viie aasta jooksul vähemalt 1000 kodu. Samas ei ole see number kindlasti lõplik. Veel praegu saab esitada täiendavaid sooviavaldusi aasta lõpuni Elektrilevi veebilehel elektrilevi.ee/kiireinternet. Ja edaspidi, kui Elektrilevi piirkonnas võrku ehitama hakkab, teavitab ta ümbruskonna elanikke ja ka siis saab väljendada täiendavat liitumishuvi. Seega võib praegune number veel märkimisväärselt kasvada.


 
Kõlapinda tekitanud number 48 ühendust oli see, millele Elektrilevi taotles riigi toetust Läänemaal. Kavatseme ehitada  sellest numbrist oluliselt rohkem liitumisi. Tulenevalt konkursi tingimustest oli mõttekas just eelkõige Läänemaal jätta suuremaks Elektrilevi omafinantseeringuga loodavate ühenduste arv ja vähesemaks riigi toel ehitatav osa. Seda seetõttu, et Läänemaal pole Elektrilevil endal elektrivõrku ja ehitame sidevõrgu kohaliku elektrivõrguettevõtte Imatra taristule. See ei tähenda, et Läänemaa meie plaanidest väljas on – nagu öeldud, seal rajame lihtsalt proportsionaalselt suurema osa ilma riigi toetuseta.


Internetivõrku ehitame nii „valgetele aladele“ kui väljapoole, nii maale kui ka linna – ja eelkõige mõistagi sinna, kus täna kvaliteetset kiiret internetiühendust ei ole. Seda kõike ka Läänemaal ja usume, et praegu plaanitav 1000 kodu kasvab veelgi suuremaks numbriks.



  1. Kas liitumistingimused on inimese jaoks ühesugused (liitumise hind, tehnilised tingimused), olenemata, millistest vahenditest liitumine rajatakse?

Jah, liitumise tingimused ja hind on sarnased sõltumata sellest, kas rajame ühenduse riigi toel või ilma, kas maale või linna ja ka sõltumata sellest, kui palju tuleb võrku ehitada, et konkreetse kliendini jõuda.



       3. Kuipalju Elektrilevi sidevõrguga liitumine maksma hakkab?


Elektrilevi internetivõrguga liitumise hind on suurusjärgus 200 eurot. Tasuda tuleb ühekordselt võrguga liitumisel. Igakuise internetiteenuse eest tasub klient oma valitud operaatorile. (loogika täpsemalt ka küsimus nr 15)


 
       4. Kas elanikud saavad kiire internetivõrgu soovist veel teada anda?


 
Sooviavaldusi saab aasta lõpuni esitada Elektrilevi kodulehel aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/kiireinternet.



Alates 12.novembrist on võimalus on soovi esitada ka paberkandjal. Lahkelt oli nõus meiega koostööd tegema Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes saadab sooviavalduste kogumise vormid Eesti omavalitsustesse laiali. Kõik omavalitsused, kel vähegi võimalik, saavad avalduste kogumisega appi tulla, kogudes aasta lõpuni elanikelt kiire internetivõrguga liitumise avaldusi ja saates need jaanuarikuus Elektrilevisse.


 
Kõik inimesed, kes on juba Elektrilevile sel aastal kiire interneti sooviavalduse esitanud, ei pea seda mõistagi uuesti tegema. Praegu avasime täiendava võimaluse.


        5. Kui ma praegu oma sooviavaldust ei esita, kas ma siis hiljem ei saa Elektrilevi internetivõrguga 
            liituda?


Praegu kaardistame inimeste huvi, et paika panna suurem pilt ja võrgu ehitusplaanid piirkonniti.

Enne igasse piirkonda võrgu ehitamist anname ümberkaudsetele inimestele sellest teada ning ka siis on võimalik oma liitumissoov esitada neil, kes praegu seda ei tee.



 
        6. Kas inimene peaks uuesti registreerima oma soovi kiire interneti võrguga liitumiseks, kuigi ta 
            on seda Digikonna projekti raames juba teinud?


Kahjuks Elektrilevil ei ole võimalik Digikonna seni kogutud andmeid kasutada. Esiteks sellepärast, et vajame, et iga aadressi taga oleks konkreetne isik ja konkreetne soov ja vajadus. Kuna investeeringud on märkimisväärsed, soovime kliendi huvis olla pisut kindlamad, ehkki mõistagi ei võta sooviavaldaja enda jaoks kohustust, et ta peab kindlasti kunagi Elektrilevi võrguga liituma. Lisaks küsime isikustatud andmete juures inimese kontaktandmeid, et saaksime jagada asjakohast infot võrgu arengute kohta.


 
Teiseks oli probleem andmete kasutamisega, kuna seda tõepoolest takistab isikuandmete kaitse seadus, mis ei luba ühe ettevõtte poolt kogutud andmeid teisel ettevõttel kasutada ilma iga andmeesitaja nõusolekuta. Seda nõusolekut meile teadaolevalt tookord andmeid kogudes ei küsitud.


      7. Miks ei saa kasutada endist registreerimist, mis oli tehtud Digikonna kaudu?


 
Põhimõtteliselt eelmine vastus – need andmed ei olnud isikustatud ega sellevõrra piisavalt usaldusväärsed väga mahukate investeerimisotsuste tegemiseks.


 
     8. Kas seekord kogutakse andmed nii, et neid on hiljem võimalik edasi anda, ükskõik kes liitumisi
         rajama hakkab?


 
Ei. Andmeid kogutakse Elektrilevi kiire interneti võrgu rajamiseks ja neid küsitakse täna Elektrilevi investeerimisplaanide tegemiseks.


     9. Millises järjekorras piirkonnad ette võetakse ja milliseid piirkondi eelistatakse




Kiire interneti võrgu ehitamise järjekorra määramisel on üks oluline osa sooviavalduste hulk. Seal, kust on rohkem sooviavaldusi, tuleb tõenäolisemalt ka Elektrilevi kiire interneti võrk kiiremini. See pole siiski päris ainumäärav kriteerium. Seejuures tuleb märkida, et sooviavaldus ei ole praegusel hetkel siduv. Sooviavaldaja ei pea selle eest midagi maksma ja ta ei võta enda jaoks kohustust, et ta peab kindlasti kunagi Elektrilevile raha maksma. Teisalt ei saa me ka igale sooviavalduse esitajale garanteerida internetivõrku kindla aja jooksul. Praegused sooviavaldused aitavad meil teha võrgu ehitamise plaane ja investeerida raha sinna, kus me ka ise oleme kindlad, et inimesed seda võrku tõesti vajavad. Lisaks vaatame piirkondade järjestamisel ka elektrivõrgu ehitus- ja arendusplaane ehk kohti, kus elektrivõrgutöödega sünergias saame võimalikult soodsalt võimalikult paljudele interneti koju tuua – ka need aspektid saavad piirkondade järjestamisel aluseks.






  1. Kas väiksemast asulast või kaugemas külast on ka mõtet oma soov uuesti kirja panna?
Kui väikses asulas või kauges külas ei ole täna kiiret internetti (või üldse internetti), siis tasub sooviavaldus kindlasti esitada. Investeeringute planeerimisel arvestame erinevaid tegureid. Näiteks saavad kõrgema prioriteetsuse need piirkonnad, kus korralik ühendus puudub täielikult, kuid soovijaid on palju.


 
   11. Kuidas toimub valik, kellele ehitatakse liitumine ja kellele mitte?


Valikukriteeriumeid on mitmeid  - alates sooviavalduste arvust, tänasest ühenduse kvaliteedist, aga kindlasti mõjutab lõplikku plaani ka ühenduse loomise kulu. Täiesti uue taristu rajamine on kõige kallim. Kui saame kasutada olemasolevaid elektrimaste, on tööd mõistlikumas hinnaklassis. Samuti sõltub palju ka kohalikest omavalitsustest ja  osapooltest, kelle maadele võrku ehitatakse. Kui maaomanik ei luba oma maale tegutsema, peame võrgu kas ümber planeerima või halvemal juhul võrgu ehitusest loobuma. Lõppeesmärk on hea – tuua väga paljudele eestimaalastele kvaliteetne internet – kuid teekond sinna toimub kindlasti paljude erinevate huvipoolte koostöös.


 
  1. Millal algab ehitus?
Üldisemaid ehituspõhimõtteid ja numbreid maakonniti saame välja tuua eeldatavasti novembri lõpus Tehnilise Järelevalve Ametiga sõlmitava lepingu järel. 2019. aasta esimeses kvartalis anname konkreetsemalt teada, kuhu Eestis hakkame 2019. aastal avatud internetivõrku ehitama. Järgmiste aastate täpsemad plaanid selguvad enne 2020. aastat. Võrgu ehitus algab 2019.aasta kevadel. Esimesed kliendid hakkavad ühendusi saama suvel. Tegemist on 5-aastase projektiga, mis järk-järgult täpsustub.


 
     13. Kas ehitada Läänemaale üle 1000 liitumise Elektrilevi oma vahenditest on Elektrilevi juhatuse  
            ametlik otsus või mitteametlik kavatsus?
 
Sidevõrgu arendusplaanid on kavatsus ja reaalsel teostumisel mängib palju rolli ka maaomanikelt ja teistelt vajalikelt osapooltelt kooskõlastuste saamine. Kuna aga huvi kogumine veel käib ja see 1000 on täna niigi pigem konservatiivne, ei ole täna põhjust arvata, et see number peaks väiksemaks muutuma.


 
   14. Kuidas toimub registreerimine? Mida inimene peab tegema?


Sooviavaldusi saab esitada Elektrilevi kodulehel aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/kiireinternet
Seal tuleb valida aadress, elamu tüüp ja jätta oma kontaktandmed.
(Omavalitsuste kaudu toimuv paberkandjatel andmekogumine – on kirjeldatud küs nr 4).


 
      15. Miks tegeleb Elektrilevi internetivõrguga?

Meil on peaaegu kogu Eestit kattev elektrivõrk. Mitme suure võrgu koos haldamine on kõige efektiivsem – meile, klientidele, ühiskonnale tervikuna. Võrkude ehitamine on kulukas ning ühendades elektri- ja sidevõrgu tööd ja võrkude haldamise saame mõlemale teenusele kulusäästu. Lisaks saame tuua sidevõrgule täiesti uue mudeli – pakkuda kõikidele operaatoritele kasutamiseks avatud neutraalset võrku, mille kaudu saavad erinevad operaatorid kliendile teenust pakkuda. Kasvab konkurents ja valikuvabadus kliendile.

Elektrilevi ise internetiteenust pakkuma ei hakka – meie sidevõrguga liitub klient, kes teeb igakuise internetiteenuse lepingu enda valitud operaatoriga.


Läänemaal Elektrilevil küll oma elektrivõrku pole, kuid siin teeme sidetaristu rajamisel koostööd kohaliku võrguettevõtte Imatra Elektriga.


 

15.9.17

Iga asula peab ellu jääma ja arenema

Andsin just eile intervjuu ajalehele ja igasuguseid mõtteid hakkas liikuma tagantjärgi J Mis siis ikkagi on SDE nimekirja põhiline iva või fookus?

Peie põhiline idee on kirjas meie prorgammi esimestes ridades. Seda saab lugeda veebist, (http://valimised2017.sotsdem.ee/et/ringkond/laane-nigula-vald/) Meil on seal kohe alguses kirjas, et tahame, et iga asula ellu jääks ja areneks. Nii ongi. Iga asula peab ellu jääma ja arenema, igalühel on oma eluõigus ja arengu võti. Me ei saa lähtuda ühe konkreetse asutuse või objekti efektiivsusest vaid nägema iga asulat kui terviklikku ellukeskkonda ja omakorda valda kui terviklikku elukeskkonda.

Me peame nägema suuremat pilti. Me ei pea ja ei saa planeerida ühte suurt kooli ja siis hakata vaidlema, et millisesse asulasse see paigutada. Igas asulas peab kool alles jääma ja kvaliteetset haridust pakkuma, sest see on väga oluline osa selle asula elukeskkonna tervikust. Meil ei pea üldse olema ujulat, need on Haapsalus ja Märjamaal.  Meil ei pea olema hüper-super koolimaja igas asulas, kuid korras kool ja staadion kooli kõrval on elementaarne. Vastupidi - me peama tagama et väikesed kooli ellu jäävad ja head haridust pakuvad. Me ei pea püüdma ehitada ühte väga suurt hooldekodu ja siis vaidlema, et kuhu asulasse see jääb.  Ühe kooli või ühe hooldekodu (või mis muu iganes asutuse puhul) muidugi  - mida suurem,seda efektiivsem, kuid vaadata asulat tervikuna ja valda tervikuna, siis meie ei kavatse ühtegi asulat maha jätta ega perspektiivituks kuulutada.

Oluline on tagada võimalikult terviklik elementaarsete teenuste pakett igas valla keskuses. Me võime leppida ja lepimegi väiksema kooliga või hooldekoduga, mille kohamaksumus ühe lapse kohta või kliendi võib olla kõrgem kui suuremal asutusel, juhul, kui sisu on kvaliteetne ja see asutus annab olulise panuse keskuse ja sellega ka kogu valla püsimajäämisele ja arengule. Terviklikku efekti ja mõju näeme siis kui vaatame mitte ühte asutust vaid kogu asulat ja selle mõjupiirkonda ning kogu valda tervikuna.

Ehk siis meie lasteaiad ja koolid ja kultuurimajad ja spordiobjektid ja hooldekodud jne ei pea üksteisega konkureerima, vaid peavad üksteist täiendama. Selleks et Oru hooldekodu laiendada ei pea Risti oma kinni panema. Mõlemal on arenguruumi. Kui omal tarbijatest väheks jääb siis tuleb tagada kvaliteet, teha hoolikalt müügitööd ja pakkuda teenuseid väljaspoole oma omavalitsuse piire. Pikas perspektiivis tuleb tagada elanike arvu püsimine ja kasv või siis kõigepealt – vähenemise aeglustumine. Ja teenuste kõrval on töökohad siin üliolulised. Mis aga jah, on valla poolt vaadates keerulisem teema, ning riigi üldise poliitika mõju suurem.

Ehk siis – regionaalpoliitika on hädavajalik, nii riigis tervikuna kui ka tulevases Lääne-Nigula vallas. Igal piirkonnal on siin oma eripära. Kui Taebla ja Linnamäe arengut toetab Haapsalu lähedus, siis Nõva, Risti ja Kullamaa arengut hoopiski Tallinna või Raplamaa lähedus. Kui kuskil on ilmselge tööstuspiirkond, siis teisal jällegi ilmselge turismi, suvitus- ja külastuspiirkond. Igale asulale on oma arenguvõti ja seda tuleb kasutada.

Mis puudutab rahvastiku arvu vähenemisse, siis jah, seni on trendid teistsugused, kuid mitte enam nii hullud kui kümmekond aastat tagasi. Kui me ei usu selle (elanike arvu püsimise) võimalikkusesse, ei usu oma valla kohalike keskuste püsimajäämisse, laseme käed rippu ja loomegi strateegia, mille kohaselt on kõige targem elanikud kolida kokku ühte suurde kortermajja,  lapsed ühte suurde kooli jne siis seda kiiremini maa inimestest tühjeneb. Nii et... edasi, ikka edasi, mitte ühtegi sammu tagasi J

Neeme Suur,

parandamatu optimist ja regionaalpoliitik J