22.4.20

Risti kogukonnakogu rääkis: kaasav eelarve ja muud tööd ja tegemised 2020

Eile oli kogukonnakogu koosolek Skype´s. Kuna protokollini läheb veidi veel aega, siis panen Risti rahva jaoks siia lühidalt kirja olulisemad asjad millest räägiti.
Risti kogukonnakogu sai täiendust - Kuno Tehva on nüüd Risti piirkonna esindaja vallavalitsuses ja sellega ka kogukonna liige.
1.Vallavanem rääkis sellest, kuidas vallas Covid-19 viirusega toime tullakse.
2. Hooldekodu ja lasteaia juhataja rääkisid kuidas nemad eriolukorras toimetavad. Sven Köster kooli hoolekogu esimehena rääkis kooli elust, direktori poolt koostatud ülevaate alusel. Kooli juures tuli jutuks ka jalgpalliväljaku piirdeaia võrgu seisukord. Võrk vajab remonti ja parandamist.
3. Kaasava eelarve hääletusse esitati kolm projekti. Kogukonnakogu otsustas, et nendest kaks vastavad tingimustele ja lähevad hääletusele. Need on a) spordiklubi projekt jõusaali ja võrkpalli vahendite soetamiseks ja b) lasteaia projekt õuesõppepaviljoni rajamiseks. Kui teuleb hääletamine, siis saate kõik oma hääle anda oma lemmikule :)
4. Risti piirkonnas teostatavad investeeringud:
  • Vallavalitsusel on sõlmitud leping Risti staadioni valgustuse I etapi väljaehitamiseks
  • Välja on kuulutatud riigihange moodulite rentimiseks Risti Hooldekodule, pakkumuste tähtaeg 24.04.2020.
  • Välja on kuulutatud väikehange „Risti bussiootepaviljoni projekteerimine“ pakkumuste tähtaeg 24.04.2020
  • Välja on kuulutatud väikehange „Risti spordihoone saali põranda lihvimine, lakkimine ja väljakute markeerimine", pakkumuste tähtaeg 23.04.2020.
  • Ette valmistamisel on väikehange „Risti Kooli kodundusklassi remont.
  • Ette valmistamisel on väikehange „Risti lasteaia üleviimine pelletiküttele ja keskküttesüsteemi välja ehitamine
  • Maanteeamet valmistab ette projekti Risti keskuse (Lihula mnt) liiklusohutuse tõstmiseks muu hulgas ehitatakse kergtee kuni Lihula mnt 10, ülestõstetud ülekäigurada Eha/Koidu ristmiku piirkonda ja parkla hooldekodu kõrvale (viimast rahastab vald).
  • Vallavalitsus valmistab ette hanget kruusateede kapitaalremondiks, suuremad objektid Risti piirkonnas on Mike tee, Kolge tee, Piirsalu Baasi tee
5. Rääkisime vana rahvamaja müügist. Volikogu andis loa hoonet müüa, alghinnaks määrati 10 000 eurot. Selle hinnaga seni ei ole huvilist ilmunud. Küll aga on tehtud taotlus hoone ostmiseks 5000-nde euroga. Kinnisvara ost-müük käib volikogu kaudu. Teema tuleb uuesti volikogusse viia.
6. Rääkisime Risti alevi Soo tänava piirkonna sadevete probleemist. Ala on teadaolevalt väga märg. Vaja oleks puhastada peakraav ning kogujakraavid. Kindlasti ei tohi kraave kinni ajada. Kui keegi oma krundil kraavi kinni ajab, siis põhjustab see probleeme nii talle endale, kui naabritele. Niipea, kui eriolukorra tingimused lubavad, siis kutsume selle kandi rahva nõupidamisele, kuidas teemaga edasi minna.
7. Rääkisime Jaakna karjääri korrastamise projektist. Jaakna karjääri peaks peale kruusa väljakaevamist tekkima ujumiskohaga järv. Kuna karjäär on jaotatud kolme kaevandaja vahel, siis on vaja koostööd, et kõik saaksid ühte moodi asjast aru, millised on seadusest tulenevad nõuded ja millised on küla elanike ootused.

4.2.20

Lääne-Nigula valla 2020 aasta investeeringud


Tabel 33. Investeerimistegevus 2020. aastal

Reasildid
2020
03 INVESTEERIMISTEGEVUS
4 654 812,00 €
15 Osaluse soetus
1 175 000,00 €
Osaluste soetus (Oru kooli saali ehitus)
1 175 000,00 €
15 Põhivara soetus
2 357 654,00 €
Risti staadion
36 224,00 €
Asutuste väikeinvesteeringud
80 000,00 €
Kullamaa Keskkool
264 500,00 €
Kullamaa Lasteaed
7 000,00 €
Kullamaa tehisjärv
15 000,00 €
LNVV Vallavalitsus
8 000,00 €
MaOV Vallavalitsus
11 500,00 €
Martna Põhikool
15 400,00 €
Munitsipaalelupinnad
1 200,00 €
Noarootsi Kool
56 000,00 €
Nõva Kool
15 000,00 €
Oru Hooldekodu
15 500,00 €
Risti bussijaam
8 000,00 €
Risti Hooldekodu
22 264,00 €
Sotsiaalelupind
6 400,00 €
Suve- ja talihooldus
433 000,00 €
Taebla aiamaa
43 521,00 €
Taebla Kool
555 817,00 €
Tänavavalgustus (Palivere rek ja teised)
463 328,00 €
Österby sadam
300 000,00 €
3502 Mujalt saadavad toetused põhivara soetuseks
692 042,00 €
Risti staadion
36 224,00 €
Costal Hiking
6 972,00 €
Hajaasustus
40 000,00 €
Kullamaa Keskkool
100 000,00 €
Militaarporjekt
31 338,00 €
Taebla aiamaa
39 170,00 €
Taebla Kool
100 608,00 €
Tänavavalgustus
187 730,00 €
Österby sadam
150 000,00 €
381 Saadav tulu vara müügist
50 000,00 €
Vara müük
50 000,00 €
4502 Valla poolt antavad toetused põhivara soetuseks
335 116,00 €
Costal Hiking
13 206,00 €
Hajaasustus
80 000,00 €
Investeeringutoetus korra alusel
20 000,00 €
Kaasav eelarve
40 000,00 €
Militaarporjekt
36 910,00 €
Pikajalamäe haldamine (valla osalus investeeringutes)
40 000,00 €
Rõude veevärk
75 000,00 €
Variku Veevärk
30 000,00 €
650 Intressikulud (siin on ainult intressikulu)
45 000,00 €
Laenude tagasimaksed
45 000,00 €

30.12.19

Ülevaade Lääne-Nigula vallavolikogu olulisematest otsustest 2019 aastal:




2019 aastal pidas Lääne-Nigula vallavolikogu 11 istungit.

Istungitel menetleti kokku 150 päevakorrapunkti.

Toon siia välja osad otsustest, mis tundusid olulisemad:
1. Lääne-Nigula valla kaasava eelarve menetlemise kord II lugemine, vastuvõtmine.

Sellega sai alguse kaasava eelarve traditsioon Lääne-Nigula vallas. Esimese kaasava eelarve hääletus on ellu viidud ja rahva poolt valitud objektid on rajatud.
2. Lääne maakonna arengustrateegia 35+ heakskiitmine

Maakonna arengustrateegia koostamise ja kinnitamise kohustus tekkis peale haldusreformi. Enne oli ka arengustrateegia olemas, aga pigem nagu vabatahtlik kokkulepe, mitte seadusest tulenev dokument.
3. Läänemaa arendusstrateegia tegevuskava kinnitamine

Sellega varustati Läänemaa arengustrateegia ka tegevuskavaga. Selle tegevuskava alusel investeeritakse 2020 aastal Kullamaa Keskkooli hoonesse 252 000 eurot ja Österby sadamasse 300 000 eurot. Mõlemad projektid saavad toetust Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest.
4.  „Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse teenuste arendamine, suusaradade- ja mäekeskuse lumetussüsteemide rajamine“ oma- ja kaasfinantseeringute garanteerimine perioodil 2019 – 2022 mahus kuni 160 000 €

Sellega kindlustati Palivere Pikajalamäe spordikeskuse arenguprojektide elluviimine järgnevate aastate jooksul .
5. Altmäe katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine

Sellega tagati Palivere Pikajalamäe arenduste seaduslikkus ja vastavus planeeringutega.
6. Lääne-Nigula aukodaniku tiitel omistati Saamo Heldemale, Ülo Loorensile ja Vaike Liivile 


7. Raamatukogude võrgu korrastamine.

Ühendati Rõude ja Martna raamatukogud ja  Sutlepa ning Noarootsi raamatukogud. Nõva raamatukogu liideti Lääne-Nigula Valla Raamatukoguga ( Risti, Taebla, Oru, Linnamäe, Nõva). Sellega koondati raamatukogude tegevus suuremateks üksusteks.  Sellega on väheneb bürokraatia hulk ja on rohkem aega tegeleda inimeste teenindamisega. 
8. OÜ Nõva Kilk likvideerimismenetluse lõpetamisega seotud tegevustoetuse maksmine.

Sellega viidi lõpule OÜ Nõva Kilk likvideerimise menetlus.
9. Nõva sadamaga seotud kinnistute omandamine

Sellega osteti OÜ Kekkilält vallale Nõva sadama kinnistud kavatsusega Nõva sadamat arendada.  Ostuhind 175 000 eurot.
10. Lääne-Nigula valla õpilaste tunnustamise korra kehtestamine

Vallas on 8 munitsipaalkooli. Sellega loodi ühised reeglid õpilaste tunnustamiseks.
11. „Lääne-Nigula valla sporditegevuse toetamise kord“ kehtestamine

Sellega loodi ühised reeglid sporditegevuse toetamiseks ja sportlaste tunnustamiseks.
12. „Lääne-Nigula valla kogukondliku ühistegevuse ja mittetulundustegevuse toetamise tingimused ja kord“ kehtestamine

Sellega loodi ühtsed alused valla MTÜde ja seltsitegevuse rahastamiseks.
13. Lääne-Nigula valla koolieelsetes  munitsipaallasteasutustes vanemate poolt kaetava osa määr ja selle tasumine

Sellega loodi ühtsed alused lasteaiateenuste eest tasumiseks Lääne-Nigula vallas. Eelnõu põhjustas palju vaidlust, kuna säilitab veel kaheks aastaks erisused ja tagab sujuva ülemineku Noarootsi, Martna ja Kullamaa lasteaedadele.
14. Lääne-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kehtestamine

Sellega loodi ühine ÜVK eeskiri valla ja alus edasisteks investeeringuteks vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisele. Järgmine objekt, mida ehitatakse on Rõude veetrassid.
15. „Lääne-Nigula valla põhimäärus“ muutmine, „Lääne-Nigula valla osavaldade põhimääruste kinnitamine“ muutmine

Sellega täpsustati vallavolikogu ja osavallakogude töökorda.
16. Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse seadmise otsus

Sellega luuakse avalik ligipääs Ramsi neeme tipule. Avalik ligipääs ei ole veel jõustunud, kohtuvaidlused küll on peetud, aga kohtuotsus ei ole veel teada.
17. Oru Koolil aula ehitus. OÜ Oru Kultuurisaal asutamine ja põhikirja kinnitamine.  OÜ Oru Kultuurisaal põhikirja muutmine ja osakapitali tõstmine.

Sellega võetakse vastu otsus ehitada, luuakse juriidiline keha ja eraldatakse rahalised vahendid Oru kooli aula ehitamiseks. Aula maksumus on 1.75 milj eurot.
18. Riigile kuuluvate kinnistute munitsipaalomandisse taotlemine (kasutuseta hooned Martna külas)

Sellega taotletakse riigilt munitsipaalomandisse Martnas asuvad 3.korruselised, tühjalt seisvad hooned. Plaan on üks nendest lammutada ja teine korda teha, munitsipaalkorteriteks.
19. Kirnas Aia elamu tasuta kasutusse andmine.

Kirna külas on üks halvas seisukorras kortermaja lammutamise ootel. Seniks, kuni veel lammutamata, andis vald hoone päästeametile väljaõppetegevuse korraldamiseks.
20. Nõusoleku andmine Risti Hooldekodu moodulploki rentimiseks,  riigihanke korraldamiseks

Kavas on Risti hooldekodu laiendada. Esialgu tehakse seda moodulploki rentimise teel. Hooldekodule luuakse sellega kümne lisakoha võimalus. Eeskujuks oli moodulplokkide rentimine Linnamäe lasteaiale 2018 aastal.
21. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras (Risti perearstikeskuse ruumid AS-le Medicum Perearstikeskus)

Sellega anti ruumid üürile uuele perearstiteenuse pakkujale Ristil.
22. Lääne-Nigula valla rahvastikutaaste tegevuskava kehtestamine

Sellega koondati ühte dokumenti tegevused, mis aitavad Lääne-Nigula vallas elanike arvu hoida ja tõsta.  Tegevuskava on abiks vallavolikogule ja vallavalitsusele tegevuste planeerimisel.
23. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Risti tuulepark)

Sellega algatati kohaliku omavalitsuse eriplaneering, selleks et välja selgitada Risti piirkonda tuulepargi rajamise võimalused ja tingimused.
24. 2020 maamaksumäärade kehtestamine

Sellega kehtestati Lääne-Nigula vallas ühtsed maamaksumäärad.
25. Loa andmine vallavara kasutusse andmiseks (Koela muuseum)

Sellega anti Koela muuseum MTÜ-le Kole Talumuuseum seitsmeks aastaks tasuta kasutusse.
Nagu alguses lugesite, volikogu menetles aasta jooksul 150 päevakorrapunkti.  Otsustena siin välja tõin vaid siiski 25.  Kindlasti ei ole need otsused, mida siin kirjas ei ole, vähem olulised, kõik lihtsalt ei mahu ühte kokkuvõttesse ära.

Tänan kõiki volikogu liikmeid, kõiki komisjonide, osavallakogude ja kogukonnakogude liikmed, vallavalitsuse liikmeid, ametnikke ja töötajaid ning osavaldade ametnikke ja töötajaid. Samuti tänan valla inimesi, kes on oluliste otsuste tegemisel kaasa rääkinud ja vallavolikogu tööle kaasa aidanud. Järgmine aasta on ukse ees ja arvata võib, et see tuleb sama tegus kui eelmine.

Rõõmsat Aastavahetust ja Edukat Uut Aastat kõigile!

Lugupidamisega

Neeme Suur

Lääne-Nigula vallavolikogu esimees

 

11.9.19

Risti kogukonnakogu tahab jätta Risti Hooldekodu munitsipaalomandisse



05.09.19 toimus neljas Risti kogukonnakogu koosolek.

  • Neeme Suur andis ülevaate volikogus otsustatust.
  • Vaadati läbi Lääne-Nigula valla arengukava ja tehti ettepanekud arengukava täiendamiseks. Risti kogukonnakogu teeb ettepaneku käsitleda edaspidi Rehemäe kanti eraldisesiva kandina piirkonna kantide loetelus.
  • Anti arvamus tuulepargi eriplaneeringu algatamise kohta. Eriplaneeringu algatamist toetati ühehäälselt. Kas tuulepargi rajamine Risti lähistele otstarbekas ja võimalik on, peab selguma eriplaneeringu käigus.
  • Tehti ettepanek kasutada Risti piirkonnast munitsipaalmaalt raiutud puidu müügist saadud tulu kasutada  Risti bussiootepaviljoni (s.h avalikud WC-d, varjualune, jalgrattahoidla jms) ehitamise ettevalmistustööde teostamiseks.
  • Tunnustati kõiki osapooli Risti Hooldekodule lahenduste loomise eest. Juhiti tähelepanu vajadusele hooldekodu edaspidi veelgi laiendada ning paigutada tellitav moodulmaja nii, et see ei segaks edaspidi juurdeehituse rajamist. Risti kogukonnakogu on seisukohal, et Risti Hooldekodu peaks jääma munitsipaalomandisse.
  • Räägiti Lihula mnt äärse parkla väljaehitamisest TÜ poe juurde. Tõdeti, et see investeering sõltub maanteeameti investeeringute kavast ja hooldekodu arendamise plaanidest.
  • Juhiti vallavalitsuse tähelepanu Risti Lasteaia vajadusele muusiku töökoha järele, ning probleemidele Risti koolibussiga. Buss on lihtsalt liiga väike ja ei vasta kooli vajadustele.  Samuti ei ole koolil bussijuhti.
  • Vaadati üle Risti pargiala planeeringu piirid ning räägiti pargiala arenguvajadustest.
  • Arutati teisi päevakorralisi küsimusi Risti piirkonnast.

Kogukonnakogu koosolekute protokollid on kättesaadavad Lääne-Nigula valla koduleheküljel https://www.laanenigula.ee/kogukonnakogud

5.3.19

Kas hääled läksid kaotsi? Ei läinud!


Kõigepealt veelkord, suur ja südamest tänu kõigile 640 inimesele, kes minu poolt hääletasid nendel valimistel. Tulemus ei olnud küll nii rikkalik nagu lootsin, aga sotside üldises kontekstis ei ole ei minul ega ühelgi teisel Lääne-Saare-Hiiu kandidaadil midagi kurta. Miks paljud loobusid seekord SDE poolt hääletamast ja valisid teise kandidaadi? Kõigepealt muidugi on sotsidel üks juba vana needus. Juhul, kui midagi ei lähe koalitsioonis päris nii, nagu planeeritud, siis kipume just meie millegipärast pahameele ohvriks langema :) Ma olen päris veendunud, et Refi praegune hüpe toetus tulumaksureformile. Tundub, et olgu pigem ebaõiglasem, aga mitte segane. See, et ühetaoline tulumaks on ebaõiglane, on selge. Muutust oli vaja. See, et praeguseks kehtestatud süsteem on segane, on ka selge. Keegi ei saa aru, kes, miks, millal ja kuipalju võidab või kaotab. Tundub, et parem pisut ebaõiglane, aga mitte segane. Muudatusest võitsid kõige rohkem need, kes alla 1200 euro palka said, ehk siis suurem osa inimestest.* Aga isegi nemad uut süsteemi ei toeta ja tunnevad ennast häirituna. Muidugi sotsid toetasid õiglasemat tulumaksu. Ainult et ,seda segast süsteemi ei mõelnud välja ja ei nõudnud sotsid. Aga meie saime kõige suurema kaotuse osaliseks. Teine asi on EKRE toetuse tõus. See on eraldi teema. Kindel aga on ka see, et mitte ükski poliitiline jõud ei saa minult varastada minu isamaalisust ega minu positiivset rahvuslust, olgu tema nimi siis EKRE või Isamaa. Nii et EESTI EEST! Ja ka ISAMAA EEST! - kui nüüd täpsemalt järgida rivimäärustikku.
Tegelikult tahtsin aga kirjutada sellest, et mis nendest häältest nüüd sai, mis minule ja teistele sotsidele Lääne ringkonnas anti. Ringkonnamandaati me ju välja ei teeninud. Ometigi, kokku kamba peale saime ju 3414 häält. Sellega on nii, et kui nimekiri kokku ringkonnamandaati välja ei teeni ( nagu ka erakond Isamaaga juhtus), siis need hääled antakse üle erakonna kogutulemusse ja jaotatakse kompensatsioonimandaatidena. Need ei lähe mõnele teisele erakonnale ehk siis ei lähe kaotsi. Nende abil saavad riigikogusse sisse inimesed, kes on erakonna üldnimekirjas eespool. Sellepärast on mul hea meel ka teile, head valijad, teada anda, et meie siin küll riigikogusse ei pääsenud, aga meie häälte abil said riigikogusse kolm väga head inimest.

KALVI KÕVA on Võrumaa mees. Ta on ka SDE sekretär. Täiesti mõistlik maamees Rõuge vallast, talupidaja. On olnud Rõuge vallavanem, seisab maaelu ja põllumajanduse eest.  Lisaks maaelule ja põllumajandusele on tal veel kaks sügavamat huvi. Esimene on noorsootöö. Ta on väga tugev noorsootöö toetaja ja eestvedaja. Kunagi vedas omal vallas noorsootööd eest ja usub ja teab, et  noorte õigeaegne kaasamine on üks võti piirkonna tuleviku kindlustamiseks. Teine on aga vabatahtlik pääste. Ta ise on vabatahtlik päästja ja seisab alati päästevaldkonna arengute eest, seal hulgas palgatõus, varustus jms. Oleme temaga väga palju koostööd teinud nii regionaalpoliitika, kui ka siseturvalisuse osas. Ka mina ise elan väga kaasa päästevaldkonna arengutele. Omal ajal sai kõvasti toetatud Risti päästekomando ülesehitamist. Riigikogu ajal oli üks minu ettevõtmisi päästeseaduse muutmine ja merepäästevõimekuse tõstmine rannikukomandodes. Ka Läänemaal olen toetanud vabatahtlikke komandosid ja merepäästet. Kalvi üle on tõesti hea meel, et ta nüüd kompensatsioonimandaadi sai ja valituks osutus.

RIINA SIKKUT on sotsidega liitunud küll äsja, aga näidanud ennast,  kui väga meeldiv ja tubli meeskonna liige ja pädev spetsialist tervishoiuvaldkonnas. Ta oli hea minister ja ka tema üle on väga hea meel, et ta valituks osutus. Tema oli see, kes pani meie programmi sisse perearstide lähetustoetuse kahekordistamise. Mitte ainult suurtes keskustest, vaid ka väiksemates kohtades peavad perearsti praksised ellu jääma ja tegutsema.
INDREK SAAR oli samuti see mees, kes kompensatsioonimandaadi sai ja valituks osutus. Selle üle peaks hea meel olema kõigil spordi – ja kultuurisõpradel kogu Läänemaal. Indrek oli see mees, kes võitles ministrina välja riigipalgaliste kultuuritöötajate palgatõusu. Tema taastas rahvaspordikeskuste programmi ja toetas investeeringurahade eraldamist Palivere tervisespordi keskusele. Tema algatusel läks käima huviringi toetus kohalikele omavalitsustele, et iga laps saaks osaleda vähemalt ühes huviringis.

Kõik need valdkonnad, mida need kolm inimest esindavad, on Läänemaa jaoks olulised – nii noorsootöö, maaelu ja põllumajandus, tervishoid, siseturvalisus ja kultuur-sport. Meie hääled ei läinud kaotsi vaid saavad hästi kasutatud. Tunnen kõiki neid inimesi isiklikult ja võin kinnitada, et nagu seni, nii leiame neilt toetust ka edaspidi.

27.2.19

Kas kõik algas poe kinnipanekuga ehk valimiste suur küsimus.


Kas kõik algas poe kinnipanekuga ehk valimiste suur küsimus: kuidas tuua majandus maale tagasi?

Eesti Ekspressis ilmus just artikkel, kus uuritakse, miks ühe Vändra kandi valimisjaoskonna inimeste valimisaktiivsus nii madal on. Artikkel kirjeldab maaelu hääbumist ja ühe maakoha eluolu. (https://ekspress.delfi.ee/elu/uhe-parnumaa-valimisjaoskonna-inimesed-ei-kai-valimas-miks?id=85403681). Hea lugemine. Soovitan soojalt. See artikkel innustas mind kirjutama nende valimiste põhiteemast. Või vähemalt sellest, mida mina ise nende valimiste põhiteemaks pean.

Kirjeldatakse maaelu hääbumist. Üks tsitaat artiklis kõlab nii: „See kõik algas poe kinnipanekuga“. Ja sealt edasi juba postkontorid ja koolid ja raamatukogud ja lasteaiad jne. Tõdemuseks artiklis on, et riik on selle kõik ära võtnud. Kui küsida nüüd minu ja teiste sotsiaaldemokraatide käest, et kas riik (ma mõtlen nii riigi - kui KOV-sektor) peab hajaasustuses hoidma teenuseid, hoolimata tarbijate vähesest arvust, siis jah, peab küll. Kindlasti on kuskil ka mõistlikkuse piir, aga sellegipoolest. See, et inimesed elaksid igal pool on riiklik huvi. Ühtlane asustus on kõigepealt vajalik selleks, et riigil oleks kontroll oma territooriumi üle. Jah just, kontroll, oma kodanike kohaloleku kaudu. Iga kodanik on oma riigi esindaja. Mitte keegi ei hoia riigi territooriumil paremini silma peal, kui riigi kodanik, kes peab seda konkreetset maanurka oma koduks, elab ja tegutseb seal. Seda, et igas maanurgas oleks elu, on vaja otseselt riigi territoriaalse terviklikkuse säilitamiseks, riigikaitse huvides, hädaolukordade lahendamise huvides, julgeoleku, õiguskorra tagamise ja korrakaitse huvides. Ja lõpuks, või pigem kõige rohkem selleks, et inimesed saaksid elada omas kodus. Et säiliks Eestimaa asustusmuster ja maastikupilt sellisena, nagu ta meile igiomane ja harjumuspärane on.

Ainult et… maakoha hädad ei alga kindlasti mitte poe kinnipanekust. See pood teenindab inimesi ja seda saab pidada ainult siis, kui piirkonnas on piisavalt ostjaid. Ja postkontorit ja lasteaeda ja kooli ja raamatukogu ja kõike muud inimesi teenindavat ja abistavat saab pidada siis, kui on kedagi teenindada. See ei käi sellises järjekorras, et kõigepealt teenindus, siis elanikud. Kohalikud omavalitsused ( mis on ka osa riigist) ja kohalikud ettevõtjad peavad hambad ristis üleval teenuseid, mis on ilmselgelt kallimad osutada kui suuremates keskustes, lõpuks viimasel piiril, loobuvad. Kahetsevad ja loobuvad. Aga millest siis algab maakoha ellujäämine või hääbumine? Kõik algab sissetulekutest, ehk elatusvahenditest, ehk majandusest.

Tõde on, et töökohad on maalt ära kolinud. Põllumajandus ei vaja enam nii palju tööjõudu kui varem. Metsamajandus ei vaja enam nii palju tööjõudu kui varem. Rohkem valikuvõimalusi on suurtes linnades või nende lähedal. Rohkem tööjõudu ettevõtetele, rohkem valikuid töötajatele. Tulemuseks on – linnastumine. Kui töökohad ei koli maale tagasi, siis kolivad inimesed maalt ära. Hea transport on siin igal juhul abiks ja leevenduseks, kuid lõpuks ei taha keegi istuda suurt osa oma päevast liiklusvahendis. Oleks siis veel tund ja rongis. Aga kaks ja autos?

Nende valimiste põhiküsimus minu arvates on, kas me suudame mõjutada töökoha asukohta või ei suuda. Sellest sõltub, kas Eestimaa tervikuna, territooriumina, jääb ellu või ei jää.  Regionaalne lõhestumine väljendub erinevates sissetulekutes, erinevas elukvaliteedis ja lõpuks – erinevates hoiakutes ja vaadetes elule. Sellest, kas maal on töökohti, sõltub osaliselt ka see, kas rahvas on ühtne või saabki uueks kombeks, et meil on kaks rongkäiku ja kaks paraadi, kummaski osalejad kardavad või lausa põlastavad teises kõndijaid. Sellest sõltub, kas keegi või mingi piirkond tunneb ennast mahajäetuna, hüljatuna. Lõhestumine võib olla ka varanduslik, hariduslik, keeleline jne. Regionaalne lõhe on üks teiste hulgas. 

Kui me töökoha asukohta mõjutada ei suuda, siis linnastumise protsess jätkub, kui suudame, siis protsess pöördub. Kaugtöökohad on vahvad, aga neid on näpuotsaga. Loomerahvas ja IT-spetsid ja müügiinimesed ja teised kes saavad kodus töötada on hästi tublid ja tihti töötavadki maal ja kodus. Paraku, praegu veel ei ole neid nii palju, et moodustada oluline osa tarbijatest kohalikule poele ja lasteaiale. Majandus, traditsiooniline majandus, on liikunud linna ja inimesed sellega koos. Need ettevõtjad , kes väljaspool suuri keskuseid tegutsevad, on oma kodukoha patrioodid ja tegutsevad mitte tänu oludele vaid vaatamata oludele.

Tõde on, et nii kaua kuni riigi poliitikad ei kujunda spetsiaalselt soodsamaid tingimusi ettevõtetele väljaspool suuremaid keskuseid, nii kaua jätkub ka töökohtade ja elanike koondumine suurte keskuslinnade lähistele. Selleks aga, et kujundada kuskil piirkonnas ettevõtlusele soodsamaid tingimusi, on vajalik vasakpoolne mõtteviis. See tähendab – me peame tunnistama, et on vaja riigi sekkumist.

Esmaspäeval pidasime Linnamäel valimisdebatti. Reformierakonna mees küsis minu käest, et sa oled ju juba 20 aastat tegutsenud ja regionaalpoliitikast rääkinud, miks ei ole asjad veel paremaks läinud? Aga sellepärast, et sellest kahekümnest aastast on 17 aastat võimu juures olnud Reformierakond, mis on parempoolne ja liberaalne erakond. Reformierakond, paraku ei arva regionaalpoliitikast midagi.  Reformierakonna põhimõte on vähem riiklikku sekkumist, majandus läheb ise sinna kuhu tahab. Et turumajanduse nähtamatu käsi ongi kõige parem suunaja. Paraku suunab turumajanduse nähtamatu käsi nii töökohad kui töötajad, nii teenused, kui tarbijad kahte suuremasse keskusesse Eestis. Eestis on kaks kasvupiirkonda - Tallinn ja Tartu. Ülejäänud kahanevad. Debatil kõlas ka küsimus maksuerisuste kohta maapiirkondadele. Reformierakonna kandidaat vastas, et ta ei toeta maksuerisusi. Vähene regionaalpoliitika ja seda eriti majandusküsimustes on olnud teadlik poliitikasuund Eestis väga pika aja jooksul. Seda ei ole võimalik muuta paari aastaga.

Nüüd te küsite, et sotsid, te olete nüüd ju juba mitte paar vaid lausa viis aastat võimu juures olnud, mis te olete siis ära teinud? Tegime näiteks seda, et algatasime riikliku kortermajade programmi.  Ja me kavatseme sellega jätkata. Sest kvaliteetne elukoht on töökoha kõrval teine väga oluline asjaolu, mis võimaldab inimesel maapiirkonnas elada. Algatasime töökoha loomise toetuse Ida-Virumaal, laiendasime selle Kagu-Eestisse ja kavatseme laiendada tervele Eestile. Meie aktiivsel osavõtul ja eestvedamisel tekkis lairiba interneti ehk nn „Viimase miili“ programm,  ja hoolimata tagasilöökidest, me viime selle ka ellu.  Võitlesime põllumeestele riigipoolse lisatoetuse ehk „Top-Upi“ maksmise eest. Koalitsiooni läbirääkimistel Reformierakonnaga ei tulnud sellest midagi välja, koos Keskerakonnaga sai otsus aga tehtud ja põllumeestel on nüüd lihtsam olla konkurentsis teiste Euroopa tootjatega. Meie tõime HNRK haiglatevõrgu arengukavasse. Meie toetame ametlikult ja erakonnana Haapsalu raudtee taastamist. Seda nimekirja võiks veel jätkata. Tõde on, et see kes valib sotsiaaldemokraate, teab et regionaalpoliitika saab ka edaspidi olema tähelepanu all. Töökoha asukohta saab mõjutada, pakkudes ettevõtjale soodsamaid tingimusi. Teenuseid maapiirkondades tuleb säilitada. Seda kõike aga teie, head valijad, toetusel.
Mina arvan, et valimiste põhiküsimus on lõhede vähendamine ühiskonnas. Üks nendest lõhedest on regionaalne lõhe.  Tootvate töökohtade püsimine ja loomine maapiirkondades vähendab regionaalset lõhet, hoiab maakohad elus, võimaldab ellu jääda ka teenindusel ja teenustel. Protsess ei alga poe sulgemisest vaid lõppeb sellega. Elanikkonna koondumine linnadesse ja maapiirkondade tühjenemine ei ole paratamatu ja pöördumatu protsess. Töökohad, elukohad, transport ja teenused, need on neli valdkonda, mis aitavad hoida elus kogu Eestit. Kogu Eesti peab elama. Igaüks loeb.

8.2.19

Vastused MTÜ Roheline Läänemaa küsimustele


Küsimustik Riigikokku kandideerivate erakondade kandidaatidele Hiiu-, Saare- ja Läänemaal.

Metsa majandamine:
1. Mis on teie arvamus lageraie kohta, kui on olemas teisi metsamajandamise viise, mis säästavad ökoloogilist mitmekesisust ja mis ei hävita maastikke? Kui suur peaks olema lageraie maht tänases Eestis?

Lageraie on metsa uuendamise üks viise, mis majandusmetsas on asjakohane. On ka teisi lageraie viise metsa uuendamiseks, nagu turberaie, häilraie, veerraie, mida saab kasutada ja mis võivad olla vähem häirivamad looduse suhtes. Kindlasti ei arva ma, et lageraied tuleks keelustada. Kindlad puuliigid vajavadki uuenemiseks lageraiet. Näiteks mänd.

Lageraie maht võiks olla väiksem kui ta praegu on. Küpsete metsade osakaalu vähenemisel peab ka lageraie maht vähenema. Samas kui rääkida raiemahtudest, siis arvestuslikuks perioodiks ei saa olla üks aasta, raiemahtude arvestamisega peaks tegelema peapuuliikide kaupa, puistu liigilist koosseisu ja tegelikku seisukorda arvestades.
 2. Kuidas viia Eesti metsa majandamisel tasakaalu erineva huvid, mis metsaga seonduvad - kohalike elanike, looduskaitse, kultuuri, turismi, majanduse jne.?
  • - Näiteks RMK plaanib lageraieid Haapsalu linna äärsetes metsades, mida kohalikud inimesed kasutavad puhke eesmärkidel ja mille kohalik omavalitsus on määranud väärtuslikeks aladeks. Mis on teie seisukoht selles küsimuses?
    Eestis peaks taastama rohevööndi metsade mõiste. Meil on küll kaitstavat metsa c´a 25% metsamaa pindalast, kuid samas ei saa lähtuda vaid loodusväärtustest, vaid ka metsa rekreatiivsest mõjust. Siin tulebki kõne alla selline teema nagu ökosüsteemi teenuse ostmine. Kui me kogukonnana tahame, et mets püsiks alati ühesuguse ökosüsteemina, nii et seda vahepeal raiega ei häiritaks, siis tuleb meil ühiskonnana ka selle teenuse eest tasuda. RMK halduses ehk siis riigimetsa kasutamist saab lihtsamini määrata, eraomandi puhul tuleb omanikuga kokkuleppele saada.
    - Seadus lubab teostada lageraiet teede ääres ja metsafirmad ei näe selles mingit probleemi. Kohalikud elanikud ja turistid, kes külastavad Eestis kui looduskaunist kohta, on shokeeritud nendest vaadetest. Kuidas suhtute teie sellesse?
    Kõigepealt ei peaks inimesed majandustegevusest šokeeritud olema. Majandustegevus, seal hulgas metsamajandus, on igapäevane elu osa.
    Teiseks aga peab metsa haldaja arvestama sellega, et metsa väärtus looduliku kooslusena, ökosüsteemina, on sama suur (ja võib, olenevalt asukohast ja kooslusest olla oluliselt suurem), kui metsa väärtus puiduna. Ulatuslik lageraie muudab oluliselt maastiku üldilmet pikaks ajaks ja sellega on ka avaliku tähelepanu all. Looduskeskkond on avaliku ruumi kvaliteedi oluline komponent.   Selle fakti eiramine metsaomanike ja – haldajate poolt oleks viga. Ülalpool rääkisin rohevöönditest. Rohevööndina võiks metsa majandada ka  maanteede ümbruses, sellega väheneks oluliselt metsamajanduse häiriv mõju. Ja jällegi, need kulud, mis on seotud metsa säilitamisega rohevööndites, tuleb ühiskonnal ka tasuda. Eraomandi puhul tuleb kompenseerida saamata jäänud tulu, või siis osta maa riigi – või munitsipaalomandisse.
    - Seadus lubab teha lageraiet looduskaitsealadel. Need raied teenivad puhtalt majanduslikke eesmärke ja on ühildamatud looduskaitse pôhimôtetega. Kuidas teie sellesse suhtute?
    Mitte kõik raied ei täida puhtalt majanduslikke eesmärke. Juhul, kui kaitstav liik, või kaitstav kooslus (või näiteks veerežiim) vajab lageraiet, siis tuleb ka lageraiet teha. Looduskaitsealal peab lähtuma ala kaitsekorralduskavast. Ma ei arva, et kaitsekorralduskavade koostajad on ebapädevad.
    3.  Kas seadustega peaks rohkem reguleerima ka erametsa majandamist? (näiteks raiekeeld pesitsusajal, vääriselupaikades jne?)
    Erametsa majandamine toimub ka metsaseaduse alusel. Metsaseadus oma sisulistes nõuetes ei tee vahet riigimetsal või erametsal.  Kevadine raierahu peaks olema eelkõige kultuuri ja eetika küsimus. Ütleme, et eestlased on loodusrahvas, aga tihti unustame selle väga ruttu ära. Kevadine raierahu erametsades võiks toimida avaliku kokkuleppe tulemusena.

  •          4.  Kui senine raiemaht jätkub, on juba lähiaastatel võimatu hoida (turisminduses ohtralt kasutatavat) kuvandit Eestist kui metsarohkest, metsiku looduse ja mitmekesisest maast. Mis on teie arvamus selle kohta - kas (loodus)turism kui majandusharu on Eestis üldse oluline?
  • Ikka on loodusturism oluline. Ja ma ei arva, et „on juba lähiaastatel võimatu“. Majandusmetsana majandamisest tõusev tulu on oluline. Puidusektor on Eestis üks tugevamaid ja ekspordivõimelisemaid. Aga ka turism ei ole vähetähtis. Eesti metsamaastik on vahelduv, on noort metsa, on keskealist metsa, on vana metsa. On kaitsealused metsad ja kaitsealad ja reservaadid. Vaheldusrikkus on ka rikkus ja osa tasakaalust.

    Bioloogiline mitmekesisus

  1. Maapiirkondades ja metsades toimub drastiline bioloogilise mitmekesisuse kadu intensiivse pôllumajanduse, pestitsiidide kasutamise ja maa kuivendamise, lageraiete pärast. Mis on teie  arvamus ja tegevusplaan bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks osas?

Säästev majandus on eelkõige küsimus Eesti tarbija valmisolekust tarbida kohalikku toodangut, eelkõige kohalikku mahetoodangut ja selle eest ka rohkem maksta. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine saab olla üks säästliku majandamise tulemustest, samuti on kitsamalt looduskaitse üks eesmärkidest. Läänemaal on 34% mandriosast ühel või teisel viisil kaitse all. Ma arvan, et meil on bioloogilise mitmekesisusega asjad enam vähem korras. Meil on metsad, põllud, looduslikud rohumaad, märgalad, rabad, puisniidud, roostikud, rannavallid ja alvarid.  Me ei saa kurta põllumaal vähese mitmekesisuse üle. Kuskil tuleb kasvatada vilja ja osa metsast peab olema majandusmets. Meie poollooduslikud kooslused, mis on ühed mitmekesisemad maailmas, aga vastupidi, vajavad inimese sekkumist, selleks et säilida. Tulenevalt kliima muutumisest meie kooslused ka muutuvad mitmekesisemaks, ilmuvad uued liigid.

Keskkond üldiselt

  1. Kuidas plaanite saada korda eesti prügimajanduse, et suurendada Eestis ringluses oleva prügi mahtu ja motiveerida inimesi prügi sorteerima?

Eesti prügimajanduse plaanime korda saada nii, et piirame aasta-aastalt ladestamisele minevat jäätmehulka. Toetame olmejäätmete tekkekohal liigiti kogumise arendamist ja viime taaskasutuse osakaalu 70 protsendile olmejäätmetest. Võtame pikaajaliseks sihiks liikumise nulljäätme majanduse suunas. Toetame teadus- ja arendustegevust ringmajanduse edendamiseks, et selles valdkonnas tekiks uusi innovaatilisi ettevõtteid ja platvorme.  Korraldatud jäätmeveo raames töötame välja ühtse üleriigilise liigiti kogumise süsteemi. Liigiti jäätmete kogumine peab olema soodsam segaolmejäätmete kogumisest. Selleks, et metsaalused oleksid puhtad ja ehituspraht ega autorehvid ei vedeleks looduses, peavad jäätmejaamad olema avatud aasta ringi. Suurendame riiklikku toetust jäätmekeskuste haldamiseks. Laiendame pandipakendi süsteemiga kaetud taara loetelu.

  1. Mis on teie visioon Eesti tuleviku energiamajanduse kohta? (põlevkivi, biomass, taastuvad energiaressursid)

Meie visiooniks on  pikas perspektiivis, et aastaks 2050 on Eesti energiatootmise süsinikuheide viidud nullini. Tõstame taastuvenergeetika osakaalu elektri- ja soojusmajanduses. Võtame eesmärgiks aastaks 2030 toota taastuvatest allikatest sisetarbimise jagu elektrienergiat ja soojusmajanduses läheme 100% üle taastuvenergiale. Seejuures me ei looda ainult biomassile, vaid kombineerime kõiki taastuvenergia võimalusi. Põlevkivitööstust suuname suurema lisandväärtuse ja väiksema keskkonnakahju suunas.

 

Vastas: Neeme Suur