28.8.12

Miks Risti valla laenukoormus kõrge on ehk "aumeeste mäng"

„Riik ei saa võtta pikaajalisi rahalisi kohustusi“. See on üks lause, mille varju peidetakse nii mõnigi probleem, mis Eestimaal ringi hulgub. Üks nendest probleemidest on ka Risti valla laenukoormus. Väikese valla laenukoormus on nii suur, et takistab teda ellu viimast KOIT-kava projekti multifunktsionaalse keskuse rajamiseks. Küsimus on aga eelkõige selles, kuidas selline laenukoormus tekkida sai.

Risti valla rahvas igatses ammugi sportimisvõimaluse taastamist. Eelmine, kunagise palvemaja baasil rajatud võimla hävis tulekahjus 73-ndal aastal ja senini oli vald ilma korraliku spordirajatiseta. Sportimisvõimaluse loomine oli üks põhilistest eesmärkidest ja sinnapoole liiguti pika aja jooksul. Aastaid oli vald kultuuriministeeriumi investeeringute programmi (nn Kultuuri-RIP) järjekorras. Esimene taotlus esitati 1998.

Teadaolevalt rahastas riik kultuuriministeeriumi eelarvest omavalitsuste kultuuri – ja spordiobjekte, koondades investeeringut vajavate objektide nimekirju maakondadest ja moodustades nendest maakondlike kultuuriinvesteeringute pingeridasid. Vastavalt kultuuriministeeriumi poliitikale rahastati objekte 50% ulatuses – pool riik ja pool vald ise. Kui ministeeriumil ei olnud võimalik korraga oma osa välja käia, tehti makseid osade kaupa, järgnevatel aastatel. Kuna riik suhetes omavalitsustega pikaajalist rahalist kohustust võtta ei saa, siis lepinguid ei sõlmitud, omavalitsuse taotluse alusel objekt lihtsalt lülitati ministeeriumi investeeringute kavasse ja hoiti seda seal nii kaua, kuni riigi osalus kantud. Nii toimis asi terves riigis.

Jõudis järjekord ka Risti valla võimla kätte ja ehitus lükati käima. 2003 aastal eraldas ministeerium raha hoone projekteerimiseks ja 2004 tegi rahastamisotsuse. 2006septembris sai võimla valmis. Projekti hulka kuulus ka kogu koolimaja viimine maaküttele. Projekti kogumaksumus oli 18 miljonit krooni, riigi osalus selles pidi olema 9 miljonit krooni. Kokku laekuski vallale 5,4 miljonit krooni nelja järjestikuse aasta jooksul. Aastal 2009 aga selgus, et kultuuriministeeriumi RIP sai masu käigus nii palju kärbitud, et programm sisuliselt lõpetas tegevuse. Ka riigi maksed Risti vallale peatati. Maksmata jäi 3,6 milj krooni. Et kohustused olid võetud ju vallal ja mitte riigil, siis erinevalt riigist tuli vallal oma lubadustest ka kinni pidada.

Asjal on veel üks oluline nüanss. Vahepeal muutis riik mängureegleid ehk siis omavalitsuste laenukoormuse arvestamise põhimõtteid. Võimla sai ehitatud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kaudu. Riik selle sihtasutuse lõi ja selle kasutamist ka propageeris. Esialgse plaani kohaselt ei kavatsetud arvestada ja ei arvestatudki RKASele tehtavaid makseid valla laenukoormuse hulka, vaid tegemist oli igaaastaste kasutusrendi maksetega. Nii töötas asi kolm aastat. Alates 2009 aastast muutis rahandusministeerium aga arvestuste korda. Euroliidu, õigemini Eurostati survel sai senisest kasutusrendist hoopis kapitalirent ehk siis laen. Nii hüppaski Risti valla laenukoormus lakke.

Sarnase saatuse osaliseks langes 8 omavalitsust üle Eesti. Kas omavalitsustele investeerimisvõimaluste pakkumine ja pärast seda poolikuks jäänud kavade hülgamine kultuuriministeeriumi poolt oli nüüd siis paratamatus või pettus või mis? Või kuidas kvalifitseerub investeerimisperioodi keskel laenukoormuse arvestamise reeglite muutmine nii, et mingi omavalitsus hoopis mängust välja langeb?

Üks vahelepõige kultuurministeeriumi tänasesse tegevusse: kultuuriministeerium pakub omavalitsustele, et nood võtaksid maakonnamuuseumid oma hõlma alla. Muuseumid seni riigi omad ja riigi rahastamisel. Kui küsisin selle aasta maikuus riigikogu infotunnis minister Langi käest, et kuidas võivad omavalitsused kindlad olla, et riik oma rahastamist muuseumidele jätkab, siis vastas minister , et „Eks see ole rohkem aumeeste kokkulepe.“ Aumeeste mängust kultuuri RIPi puhul enam juttu ei ole. Tundub aga, et termin on säilinud ja kõlbab muudes asjades edasi kasutada.

Mis edasi saab?
Kultuurimister Lang on riigikogu saalis ütelnud ka niimoodi „ Praegu me oleme igal juhul keskendunud sellele, et maksta ära need vanad võlad, mis on seotud vanade kokkulepetega. Need puudutavad muide omavalitsuste tehtud kultuuri- ja spordiobjektide investeeringuid.“ (09.01.12 stenogramm). Seni on töö käinud selle suunas, et ministri sõnad teoks saaksid. Aega ei ole enam palju jäänud.

Teine võimalus on, et Risti vallale tehakse laenukoormuse osas erand. Selliseid juhtumeid on olnud ja võimalus oleks ka Risti puhul nii teha. Probleem ei ole ju selles, et Risti oleks makseraskustes, vaid selles, et laenulimiit on täis. Laenulimiit on täis aga selle pärast, et riik kutsus alguses omavalitsusi lepingulisse suhtesse RKASega, ja mitme aasta pärast teatas, et ei , siiski see suhe läheb teil ikka ka laenuna kirja. Koolimaja rekonstrueerimine ehk siis sinna multifunktsionaalse keskuse rajamine ei suurenda Risti valla kulusid, vaid vastupidi – koondab kultuuri, hariduse ja spordi ühe katuse alla. Nii et valla väiksust silmas pidades on see ainuõige tee.

Kolmas võimalus on refinantseerida Risti valla võlad nii, võlakoormus langeks lubatud piirile.

Igal juhul on seis sant ja aega vähe. Vaat sulle - aumeeste mäng.