Hiljuti pöördus regionaalminister erakondade poole kirjaga, kus toob välja kuus erinevat võimalikku haldusreformi vairanti ning võimaliku ajagraafiku haldusreformi teostamiseks 2013 aasta KOV valimiste raames. Allpool toon ära SDE vastuse regionaalministrile.
Omavalitsuskorralduse reformi algatamine
Lugupeetud regionaalminister.
Täname Teid Eesti omavalitsuskorralduse muutmise lähtekohtade ja võimalike alternatiivide tutvustamise eest. Tervitame Teie püüdlust omavalitsuspoliitika teemat tähelepanu all hoida ning avaldame toetust seisukohale, et midagi peab muutuma.
SDE ei saa nõustuda väitega, et ühiskonnas on olemas üldine arusaam haldusreformi vajalikkusest, ning et selle valguses saaks algatada kohe ja kiiresti radikaalse territoriaalse haldusreformi. Võimalike stsenaariumide osas ollakse nii poliitiliste jõudude hulgas, kui laiemalt ühiskonnas erimeelt. Selleks, et vajalik muudatus saaks toimuda, peab valitud stsenaarium vastu pidama kauem, kui ühe valimisperioodi ning seega - vähemalt suuremas osas vastama ühiskondliku leppe tingimustele. Sellise kokkuleppe saavutamine võtab rohkem aega, kui allesjäänud aeg kohalike omavalitsuste valimiseni 2013 aastal, isegi kui omavalitsuste liitmiste seadusest tulenev ajagraafik vajalike juriidiliste toimingute läbiviimist võimaldaks.
SDE on veendunud kohese tegutsemise vajaduses. Oleme teinud ettepaneku probleem-komisjoni moodustamiseks Riigikogus. Leiame, et Riigikogu on õige koht, kus otsida ühisosa ja formuleerida erimeelsused erinevate poliitiliste jõudude vahel. Loodame, et koalitsioon asub probleemkomisjoni moodustamise mõtet toetama ja Riigikogu saab anda väärilise panuse protsessi arengusse.
Toote oma kirjas välja kuus varianti võimalikust haldusreformist. Analüüsisime neid SDE volikogu regionaalpoliitika komisjonis ja leidsime, et pakutud variantidest nelja puhul on tegemist füüsilise liitmisega, mille puhul loodetakse saavutada kasu vaid mastaabiefekti kaudu. SDE ei poolda omavalitsuste füüsilist liitmist ilma, et toimuks põhimõttelisi muudatusi omavalitsuskorralduses ja riiklikus kohahalduses üldisemalt. Sisulist muudatust omavalitsuslikus halduskorralduses eeldavad teie poolt kirjeldatud variantides stsenaariumid „omavalitsusliitude Eesti“ ja „kahetasandiline Eesti“.
Lähtudes sisuliste muudatuste vajadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta vaimus ning teadmises, et Eesti vajab nii kogukondliku esindusdemokraatiat, kui ka efektiivseid ja võrdselt kättesaadavaid avalikke teenuseid, on sotsiaaldemokraadid seisukohal, et esimene samm omavalitsusliku reformi teel peab olema omavalitsusliku koostöö tugevdamine läbi maakondliku omavalitsusliidu institutsiooni jõustamise. Omavalitsusliitude tugevdamine eeldab nii juriidilise staatuse muutmist, omavalitsuslike ühistegevuste finantseerimise korraldamist omavalitsusliitude kaudu kui ka omavalitsusliku iseloomuga funktsioonide üleandmist maavalitsustest omavalitsusliidule. Näeme jätkuvat vajadust omavalitsuste vabatahtliku liitumise soodustamiseks. Pikemas perspektiivis näeme vajadust kahetasandilise omavalitsuse taastamiseks.
Omavalitsusliitude tugevdamine peaks algama omavalitsusliitude seaduse muutmisest. Samasse valdkonda kuulub ka regionaalarengu toetamise seaduse taas menetlusse võtmine. Neid toiminguid on võimalik teha kohe ning positiivsed tulemused saavutatavad mõistliku aja jooksul. Omavalitsuste tugevdatud koostöölt saab vajadusel liikuda edasi kas ühe või teise, pikemat ettevalmistust vajava arengustsenaariumi suunas. SDE on valmis otsima ühisosa erinevate omavalitsusreformi stsenaariumide vahel ning leidma parimaid võimalikke lahendusi.
21.11.12
20.11.12
Metsamehed ja värvitud kütus
Praegu seis selline, et aasta algusest kadus mitmes majandusharus, metsanduses seal hulgas ära võimalus kasutada erimärgistusega, ehk siis odavamat kütust. Põllumajanduses pidi ka kaduma, kuid praegu vähemalt tundub, et võimalus säilib. Valitsus ei suutnud välja mõelda teist paremat toetamise skeemi. Metsanduse ja põllunduse vahel on aga teinekord vahe imepisike, kui traktori kasutamise peale mõelda. Sisuliselt tähendab see, et kui talumees töötab traktoriga põllul, sees värvitud kütus, on kõik ok. Kui aga mees läheb sama traktoriga metsa puude järele, siis peaks kütuse ära vahetama ja süsteemi läbi pesema, kui ei taha MTAle tee peal vahele jääda ja trahvi saada. Kui seadus vastu võeti, siis juhtisime tähelepanu sellele probleemile. Eile infotunnis arvas põlluminister, et jah, olukord ei ole mõistlik tõesti ja tema arvates peaks metsanduses endise olukorra taastama. Huvitav, kas see siis nii ka läheb, sest minister ütles ka, et valitsus ei ole selles asjas ühte meelt. Huvitav, kas mõistlik mõte suudab valitsuses ellu jääda? Keda teema huvitab, lugege eilse riigikogu istungi stenogrammi.
12.11.12
Õhuke riik ja ajatelg
Täna oli riigikogu saalis vastamine arupärimistele. Sotsiaalminister seletas, miks ainult üks noor arst on kasutanud noore arsti lähtetoetust. Et noor arst maapiirkonda tööle tuleks, saaks ta kasutada 15 000 eurot lähtetoetust. Lisatingimusi on igasuguseid ja nii ongi seni vaid üks arst seda võimalust kasutanud. Küsimus on aga ka selles, et …kas maakondadesse üldse oodatakse arste tööle? On ju sotsministeeriumil kindel kava haiglavõrku reformida. See tähendab, et tänasesse maakonnahaiglasse statsionaarset üldravi ei jää, ainult hooldusravi. Eriarst tuleb vastuvõtuks enamasti linnast kohale. Arutelud käivad, kas kirurgi ja anestesioloogi valvet jääb või ei, või kas päevakirurgiat jääb või ei. Huvitav, kellele siis seda lähtetoetust pakutakse? Ühe käega pakume toetust maapiirkonda kolimiseks, seame selleks tingimusi ja teise käega likvideerime maakondades suurema osa teenuseid ehk siis needsamad töökohad… Tore strateegia küll.
Samal ajal ilmus Lääne Elusse uudis, et Lihulasse konstaablipunkti ei
suudeta konstaablit leida. Piirkonnas kokku c´a 7000 elanikku, aga piirkonna
politseinikku pole. Probleemiks palga vähesus – kaks korda juba konkurss
toiminud, keegi ei taha kohta võtta. Artiklist võis jääda mulje, et
konstaablipunkt sootuks likvideeritakse. Helistasin Läänemaa politseijuhile ja
küsisin üle, kuidas asjalood on. Konstaablipunkti sulgeda siiski plaanis ei
ole. Koht jääb alles ja nad proovida seda ikka mehitada. Vald pakub omalt poolt
korterit lisaks, ehk see mõjub ka pisut. Loodame, et ikka leiavad mehe.
Aga asi iseenesest on
jama igast otsast. Kui ikka palk madal, siis palk madal. Sellest paarist
protsendist ei piisa, mida järgmise aasta eelarve lubaks juurde maksta. Seda
ühe ametikoha konkreetse palga asja ei otsustata enam ka mitte Haapsalus, ega
mitte isegi Pärnus, vaid Tallinnas. Aasta tagasi oli see, kui seadust muudeti
ja personaliotsused viidi Pärnust üles Tallinnasse... Probleem pole ainult
konstaablis, patrulli ka inimesi juurde vaja. Palk peab tõusma, kas sisemiste,
või välimiste vahendite arvelt, vahet pole. Ja küsimus pole ainult palgas, vaid ka
elutingimustes üldse, neid saab korraldada aga koostöös. Siit saab näha, kui
vajalik on kohaliku valla, kohaliku riigiasutuse ja maavalitsuse koostöö. Kas
õhuke riik tähendab seda, et Eestis neli regioonikeskust moodustavadki riigi?
Koolis räägiti linnriikidest, kust kaugemale ei ulatunud ei võim ega kord. Kas
liigume ajateljel tagurpidi? 8.11.12
Riigieelarvest siit ja sealtpoolt
Alustaksime inimestele kõige lähemalt. Pensionid tõesti tõusevad. Vastavalt seadusele oleks pidanud tõusma 6,5%, tõusevad aga 5%. Valitsuse kokkuhoid pensionäride arvelt, aga jah, hea et niigi läks. Vähestel peredel on teisest poolaastast alates lootust ka väiksele lastetoetuste tõusule. See on vaid 9,6 eurot kuus, kui peres on üks laps ja c´a 30 eurot kuus kui peres on kaks last. See on ette nähtud alates teisest poolaastast, n.ö ametlikult vaesuses elavatele peredele. Vähest rõõmu siinjuures rikub ka see, et seda toetust tuleb inimestel igas kvartalis taotlema hakata ja toimetulekutoetusest läheb seni saadud summa ikkagi maha. Üliõpilastele on lubatud 135 eurost stipendiumi, kuid tingimused selle saamiseks on nii karmid, et suurem osa õppuritest nende alla tõenäoliselt ei mahu.
Riigieelarvest palga saajaid ootab pisuke palgatõus,
politseile ja päästjatele näiteks c´a 4.4%. Suletud päästekomandode asemele on
tekkinud nii mõnedki vabatahtlikud komandod. Riigieelarve näeb ette ka
vabatahtlikele suunatud raha tõusu, selle kasutamine aga puudutab vaid uusi
tekkivaid vabatahtlikke komandosid, olemasolevate lepingud ja tugirahad jäävad
samale tasemele. Ka arstidele ja õdedele lubatakse pika võitluse tulemusena
pisut palgatõusu. Selle kõige taustal on kummitamas aga tsentraliseerimine –
perearstide koondamine perearstikeskustesse ning statsionaarse haiglaravi
koondamine regioonikeskustesse on sotsiaalministeeriumi kindel kava.
Omavalitsused saavad teede hoolduseks raha juurde, nüüd siis
10% kütuseaktsiisi laekumisest. See on hea. Riigi poolt omavalitsustele antud lubadus
(15% kütuseaktsiisist) ei saa ka seekord täidetud, kuid summa tõus on abiks
ikka. Samal ajal aga omavalitsuste tulubaas väheneb kodualuse maamaksu ja
riigiasutuste aluste maade maamaksu arvelt. Üksikisiku tulumaksu tõus peaks
seda vähenemist kompenseerima. KOVid saavad maamaksukompensatsiooniks 11,57 %
tulumaksust tänase 11,4 asemel. Paraku
ei ole veel täpselt selge, kui palju see muudatus omavalitsusi mõjutab, igal
juhul on aga maamaks vallale või linnale stabiilsem tulu, kui üksikisiku tulumaks.
Omavalitsuste arvutused erinevad vägagi oluliselt rahandusministeeriumi
prognoosidest ja näevad reaalset kahju sellest muudatusest. Samal ajal hakkavad
omavalitsuste eelarved olema ka osa riigieelarvest. Sellega väheneb
omavalitsuste rahaline iseseisvus ja eelarvete stabiilsus veelgi ja see on
paha.
Õpetajad on endale välja võidelnud palgatõusu, mis järgmisel
aastal rakendub. See on hea. Kahjuks tuleb suur osa sellest omavalitsuste
arvelt. Riigieelarve vastava rea tõus katab vaid 4,8%lise palgatõusu, ülejäänu
tuleb omavalitsustel endil leida. See on halb. Omavalitsuste rahaline seis on
niikuinii kriitiline. Riigi poolt omavalitsustele eraldatava haridusraha arvelt
kaob võimalus tasuda juba tehtud investeeringuid, summasid ei saa enam kasutada
eripedagoogide töö tasustamiseks. Samal ajal nähakse omavalitsusele ette
eripedagoogide hulk koolis, nii et vallad-linnad peavad leidma võimalusi oma
eelarve seest, suurendamaks koolidele eraldatavaid summasid. Lasteaedade suhtes
ei leidnud valitsus midagi toetavat eelarvesse panna.
Ettevõtjatel väheneb maksukoormus tänu töötuskindlustusmaksu
langemisele. Samal aja aga ootavad ettevõtjaid ees ka mitmed maksutõus -
tõusevad keskkonnatasud, veeteedetasud. Metsanduses, karjäärides ja kalanduses
kaob järgmisest aastast võimalus kasutada odavamat kütust.
Riigi investeeringutest on märkimisväärne tõesti Läänemaa
Ühisgümnaasiumi hoonesse tehtav kulutus. nagu kolleeg Lauri ka oma artiklis kirjutas. Oluline on kindlasti ka Sviby sadama
rekonstrueerimine Vormsil. Sadamaehituse hange on töös, loodame, et kõik sujub.
Riigi teedesse investeeringust on loota Laiküla – Kasari vahelise lõigu
remonti. Plaanis on mõned mustkattega lõigud – üks näiteks sealsamas Vormsil. Haapsalus läheb Jaama oja sild remonti ehk
juba järgmisel aastal, aga Tallinna mnt rekonstrueerimist on loota alles 2018
aastast, kui kõik asjaolud soodsalt lahenevad.
Sotsid esitasid riigieelarvesse hulgaliselt parandusi. Taotlesime
näiteks lastetoetuste kolmekordistamist kõigile lastele. Lastetoetus on püsinud
samal tasemel väga pika aja jooksul ja pakutud lahend praktiliselt leevendust
ei too. Taotlesime lasteaedade programmi taastamist, taotlesime omavalitsuste
tulubaasi taastamist. Ka katteallikad olid olemas. Paraku – nagu ikka, arvesse
neid ei võetud. Põhimõttelisi muudatusi riigi eelarves saame loota alles siis,
kui toimuvad põhimõttelised muutused riigi juhtimises.
Tellimine:
Postitused (Atom)