31.12.10

Maavanema toimetamistest 2010

Tihti on inimeste huulil küsimus, et mis on maavanema töö, millega ta igapäevaselt tegeleb. Proovisin üles lugeda tegevused 2010 ja panna kirja pealkirjadest ja mõnest täpsustavast märkusest koosneva koondi. Tegevused on erineva aja – ja jõukuluga. Mõnele asjale kulutad päevi, mõnda asja lihtsalt hoiad meeles ja võtad jutuks vajalikus kohas. Siiski on kõik allpooltoodud teemad ja tegevused maavanema töökalendris sees olnud ja nendele on kulutatud ametniku aega ja maksumaksja raha. Palun tähelepanu pöörata asjaolule, et et tegemist on maavanema, mitte maavalitsuse tegemistega. Kui paneksin siia ka maavalitsuse tegemised tervikuna siis saaks nimekiri tõesti väga pikk.
Juhul, kui kedagi huvitab täpsemalt mõne tegevuse sisu, siis saan pikemalt seletada.

Ehk siis – vastuseks küsimusele, et mida maavanem 2010 aastal tegi?

Koostöö organisatsioonide ja asutuste vahel
- Koostöö arendamine EELK-ga – laialdane koostöö, regulaarsed kohtumised ja ühistegevused – näiteks ühine taotlus Ridala kiriku katuse renoveerimiseks, erinevate maakondlike ürituste korraldamine jms. Osalesin piibli ettelugemises.Viimane kohtumine oli 10 detsembril.
- Haapsalu ja Läänemaa sõprade seltsi tegevuse algatamine ja korraldamine – kohtumiste algatamine ja kokkukutsumine. Eelmisel aastal oli esimene, kevadel oli teine, pidi kolmas ka tulema sügisel, aga linna palvel jäi ära. Planeerime uut järgmisel kevadel.
- Osalemine omavalitsusliidu istungitel, maakonna ühistegevuste toetamine omavalitsusliidu tegevuskavas – regulaarne osalemine istungitel, teemade hoolikas jälgimine, vajadusel sisendi andmine. Igakuine ja pidev tegevus.
- Omavalitsusliidu püsimise toetamine – mitmed kohtumised ja vestlused. Eelmisel sügisel ja sellel kevadel.
- Teadmispõhise juhtimise toetamine, Lets nõukogu töös osalemine – koostöö kolledži ja Letsiga. Letsi nõukogu töös osalemine. Letsile sisendi andmine –milliseid uuringuid ja projekte. Viimatised tegevused tegevuskava ja eelarvega olid nüüd detsembris. Minu palvel lülitati LETSi tegevuskavasse maakonna tööjõuuuring. Rändeuuringu tutvustamisel osalemine.
- LAK nõukogu töös osalemine. LAK tegevuse toetamine. Regulaarsed kohtumised, tegevuskava ja eelarve koostamisel osalemine, erinevad arutelud. Omavalitsusliidu tellimuse täpsustamise toetamine - olid eraldi nõupidamised.
- Regulaarsed kohtumised riigiasutustega – info vahetamine, igakuised koosolekud
- Teiste riigiasutustega sideme hoimine – juubeliüritustel osalemine, kohtumised regiooni juhtidega jms
- Riigimaja loomise algatamine, projekti juhtimine. Alates 2008 kevadest tegevus, alguses küsitlus, 2009 aastal kontseptsiooni koostamine ja viimine VV istungile, nüüd TOF projekt Läänemaa mudeli loomiseks. Igapäevane tegevus projekti elluviimiseks.
- Haapsalu linnavalitsusega koostöö koordineerimine – kohtumised linnapeaga ja aselinnapeadega.
- Lihula valla eelarve teema – osalemine kohtumisel rahandusministeeriumis koos vallavanemaga.
- Kullamaa valla arengukonverents – osalemine, artikli kirjutamine.
- Risti vallaga koostöö Marimetsa rabaraja teemal – sai kokku lepitud ja toimus arutelu keskkonnaametiga, MSSiga ja vallaga Marimetsa rabaraja edasise tuleviku üle.

Kriisireguleerimine
- Osmussaare kriisiolukorra lahendamine aasta alguses. Koostöö erinevate ametkondadega , Noarootsi vallaga ja keskkonnaametiga.
- Maakondliku kriisikomisjoni töös hoidmine – Eestis on peale hädaolukorra seaduse muutmist jäänud kaks maakondlikku kriisikomisjon – Läänemaal ja Saaremaal. Viimane kriiskomisjoni istung oli 13 dets.
- Informatsiooni kogumine ja vahendamine lumetormide ajal.
- Omavalitsuste kriisikomisjonide moodustamise toetamine - ülevaadete andmine ja meeldetuletused kohalikele omavalitsustele.
- Regionaalse kriisikomisjoni töös osalemine – minu poolt tõstatatud teemad: väikesaarte kiirabiteenuse osutamine, kuivendusvõrkude seisukord kevadiste üleujutuste vältimiseks, oht kortermajade küttest väljalangemiseks, pikaajalise elektrikatkestuse oht.


Sotsiaalvaldkond
- Läänemaa Abikassa tegevuse algatamine ja korraldamine. Algatus eelmisel aastal, nüüd pidev ja igakuine tegevus – juhatuse ja nõukogu koosolekud, koostöölepingu sõlmimine Rannarootsi keskusega, ettevõtetele rahataotluste teksti koostamine, koduka loomise korraldamine, annetuskasti tellimine ja paigaldamine, propageerimine, annetajate otsimine jms.
- Valede valikute projekti algatamine. Minu poolt mõte ja lähteülesanne.
- Koluvere Hooldekodu püsimajäämise kaitsmine – mitmed kohtumised olid.
- HNRK tegevuse toetamine – käisin välja mõtte militaarvalkonnas rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks, korraldasin kohtumise KaMin esindajatega.
- Sotsiaaltöö konverentsil osalemine, parima sotsiaaltöötaja tunnustamine. Konverentsi jätkuna - kontakt Jaak Pihlakaga, puuetega inimestega seotud problemaatikaga kurssi viimine.
- Safe Community teema – kohtumised ja arutelud esindajatega Rootsist, arutelud Leegiga, üritus, dokumentide allkirjastamine, jätkutegevused.
- Tervisetoa teema – algatamine, mitmed kohtumised võimalike partneritega – projekti ellukutsumine. Leek toimetab.
- Pensionäride suvepäevad – üritusel osalemine, sõnavõtt.

Haridusvaldkond
- Vidruka toetamine - õpilaskodu ehitamise toetamine, kooli püsimajäämise toetamine – suhtemine direktori ja haridusmin esindajatega, ettekanded Vidrukal ja mujal.
- Haapsalu Sanatoorse Internaatkooli ravisuuna toetamine – suhtlemine direktori ja haridusmin esindajatega.
- Noarootsi õpilaskodu investeeringute kaitsmine – vestluses haridusmin esindajatega, toetuskirja andmine jms.
- LLÜG loomise toetamine – riigikaitse suuna algatamine, asjaliste kokku viimine kaitseministeeriumiga, osalemine kohtumisel haridusministriga jms.
- Haridusvõrgustiku komisjoni loomine, töös osalemine – mitmeid arutelusid maakonna haridusvõrgustiku üle, kohtmised HTM asekantsleriga jne
- Ettekannete tegemine haridusfoorumitel – mitmeid aasta jooksul.
- Tagasi kooli projektis osalemine – andsin tunde Lihulas, Kasaril ja Ristil.
- Majandusõpe toetamine Läänemaa koolides – mitmed arutelud koos LAKiga – kuidas hoida tegevusi üleval ja toimimas – LAKi ajast pärit tegevussuund.
- Loodushariduse toetamine Läänemaa koolides - pigem tähelepanu suund, kui aktiivne tegevus praegu. Omal ajal LAKis sai algatatud koolide koostööd selles osas ja toetatud teemat, praegu rohkem jälgimisel. Praegu on olnud mitmel korral jutuks erinevate asjaosalistega. Hariduskoostöö temaatika on üldse keeruline. Vajaks teise tasandi omavalitsust.
- Kolledži kompetentsikeskuse rajamisel osalemine – idee algsel arendamisel oli päris aktiivne osalemine. Tõin sisse koostöö HNRK-ga. 2010 aastal rohkem suhtlemine – vestlused arendajatega, kursishoidmine ja jälgimine – kolledž toimetab ise ja väga hästi.
- HKHK nõukogu töös osalemine, HKHK toetamine. Regulaarsed kohtumised, erinevad arutelud, juubeliüritusel osalemine, artikli kirjutamine.
- Kolledži nõukogu töös osalemine, kolledzi toetamine – erinevate dokumentide läbivaatamine, sisendi andmine.
- Haridustöötajate ja õppurite tunnustamine – tunnustamisüritustel osalemine
- Palivere kooli juubelil osalemine

Kultuurivaldkonnas
- Kultuuri arengukava koostamise toetamine – maavalitsuse tööplaanis hoidmine, erinevad vestlused, arengukava vormistamise abistamine.
- Rannarootsi kultuuriprogrammi loomise taotlemine aastaks 2012 –mitmed tihedad kontaktid kultuuriminsteeriumiga, algatuskoosoleku kokkukutsumine
- Rannarootsi kirikute vallasvarade toomine kodukirikutele lähemale – sellisel (süstemaatilisel) kujul tegevuse algatamine ja korraldamine, moodustasime koos EELK, KultMiniga ja RR kultuurinõukogu ja SOVga töögrupi, suvel Olavipäeval kirjutasime alla eelkokkuleppele, nüüd valmistame ette inventuuri ja põhikokkuleppe allkirjastamist. Viimane kohtumine oli 06. detsembril.
- Läänemaa muuseumi nõukogu tegevuses osalemine – 2010 enne skandaali oli üks korraline nõupidamine, skandaali käigus saatsime ministeeriumile kirja ja palusime nõukogu kaasamist, hiljem olen teinud ettepanekuid nõukogu kokkukutsumiseks, nüüd arvatakse mv-de esindajad nõukogudest välja.
- Raamatukogunduse toetamine – arengukava arutelu keskraamatukogu juhtidega, osalemine raamatukogude juhatajate kohtumisel.
- Koolinoorte tantsu – ja laulupidu 2011 – komisjoni töös osalmine – regulaarsed kohtumised ja arutelud.
- Maakondlike kultuuriürituste korraldamise toetamine, osalemine – mitmed osalemised korraldustoimkondade töös. Üritustel osalemine – vähegi viitsijad, Vabadussõda, vabariigi aastapäev, küüditamiste mälestuspäevad, võidupüha jne jne.
- Kultuuritegijate tunnustamine – kultuuripärli preemia jms.
- Olavipäeva tähistamine Vormsil – ettevamistavates tegevustes osalemine, üritusel osalemine.

Spordivaldkonnas
- Palivere TTSK arendamise toetamine – Varasemalt LAKis olin kogu käsitluse sünni juures, nüüd toimetavad juba tükk aega Ülle Lass ja Mati Kallemets. 2010 aastal kohtumine Eesti Terviserajad esindajatega, mitmeid kohtumisi EASi esindajatega PKT rahastamistaotluse toetamiseks.
- Risti ja Lihula staadionite arengute jälgimine – vestlused vallajuhtidega
- Haapsalu universaalhalli rajamisel Kaitseliidu osaluse tagamine (keldrisse rajatav lasketiir).
- Läänemaa Purjespordi Klubi kutsel Optimisti klassi meistrivõistlustel osalemine - muu hulgas viisin ennast kurssi laste purjespordi tegevuse problemaatikaga
- Läänemaa Spordiliidu tegevuse jälgimine – arutelud juhtimise ja rahastamise üle Ülle Lassiga, seisukoha andmine uue tegevusjuhi valimisel.
- Parimate sportlaste tunnustamine – tunnustamisürituse korraldamises osalemine, üritusel osalemine.

Majandusvaldkonnas
- Eesti Maaviljeluse Instituudiga koostöölepingu sõlmimine - kohtumised juhtidega, lepingu ettevalmistamine, osalemine üritusel, lepingu allkirjastamine, ühisele projektile garantiikirja andmaine.
- Tuule-energeetika planeeringu algatamisel osalemine, objekti täpsustamine. Kippus käest ära minema (ehk siis muutuma liiga piiravaks ettevõtliku algatuse suhtes), kutsusin maavanemad kokku, võtsime otsused vastu ja läheme teemaga edasi.
- Üleriigiline planeering 2030+ - tutvustamisüritusel osalemine, sisendi andmine, maakonna ja Lääne regiooni positsioon kaitsmine planeeringus.
- Bio-energeetika teema toetamine – teema hoidmine LAKi tegevuskavas, LAKi tegevuste toetamine, algatuskoosolekul osalemine jne.
- Lõuna-Läänemaal ettevõtjatega kohtumine. Eesmärgiks Lõuna-Läänemaa ettevõtluse arendamine ja toetamine. Selle raames Lihula ja Hanila valla tööjõu analüüsi algatamine. Proovisin murda müüti, et meil ei ole tööjõudu. Enda arust õnnestus.
- Virtsu sadam, Esivere ja Kurevere dolomiidikaevandus – arenguperspektiivi otsimine .. jätkuks 2009 aastal alustatud tegevusele – vestlused LAKi ja TTÜ esindajatega;
- Loodusturismi , kui majandusvaldkonna toetamine - teema käsitlemine loodusturismi seminaril Matsalus, teema toomine riigikogu kultuuri – ja keskkonnakomisjoniga kohtumisele.
- Loomemajanduse toetamine – mitmed arutelud arendajatega loomekeskuse arenguperspektiividest ja lahenditest.
- Ettevõtjate koostöö toetamine, tunnustamine – ettevõtluspäeval osalemine, tunnustamisürituse planeerimine, korraldamises osalemine, osalemine.
- Raudtee taastamise teema – regulaarsed kohtumised nii projekti nõukogu, kui MKM esindajatega, ettekanded üritustel, juubeliüritused, sisendi andmine TTA-sse ja projekti tegevustesse.
- Ühistranspordi teema – osalemine hankekomisjoni töös, hilisem tihe suhtlus erinevate asjalistega, teenuse parendamise, liinivõrgu parendamise, omavalitsuste poolse rahastamise, bussijaama toimimise jms teemadel.
- Lihula krematooriumi rajamise toetamine – kohtumine arendajatega, vestlused vallajuhtidega.
- Martna krematoorium – maavanema seisukoha andmine, vastuseks kohalike elanike pöördumisele.
- Haapsalu linna transiitkoridori probleemiga tegelemine – materjalidega kurssi viimine, teema käsitlemine kohtumistel MKM ja maanteeameti esindajatega, ettekande koostamine riigikogu majanduskomisjonile.
- Lääne Värava projekt – osalemine PKT taotluse koostamises, projekti tutvustamine erinevatele ametnikele minsteeriumidele, riigikogu saadikutele, kohtumised Risti valla, EASis ja erapartneritega.
- Lääne Regionaalse maanteeametiga kontakti hoidmine – mitmed kohtumised regiooni juhtidega – sisendite andmine mustkattega teede planeerimiseks jne.
- Kiltsi lennuvälja kasutusele võtmise toetamine – nõupidamised LAKiga, linnaga ja Kaitseliiduga.
- MKMiga tiheda sideme hoidmine – osalemine partnerluspäeval, kohtumised esindajatega.
- Puulaevaseltsi tegevuste toetamine – arutelud Schönbergiga ja linnapeaga

Tervishoiu valdkond
- Vormsi perearsti koha täitmine – arutelud maakonna arstiga võimaluste üle
- Perearstindusega kursis olemine – ülevaatlikud arutelud maakonna arstiga.
- Rannarootsi Keskuse apteegi toetamine – andsime toetuskirja, tundub, et ei toiminud :(

Kodanikuühiskonna toetamine
- Kodanikuühiskonna konverentsil osalemine, ettekanne
- Eesti 2018 visiooni ümarlaual osalemine Kullamaal, ajurünnak
- Sädeinimeste tunnustamisüritusel osalemine, tunnustamine
- Naiskodukaitse lipp ja sünnipäev – üritusel osalemine

Maakonna maine tõstmine, maakonna tutvustamine
- Mainekoja istungitel osalemine
- Läänemaa päev Tartus – algatamine, korraldamisel ja elluviimisel aktiivne osalemine.
- Läänemaa kuu riigikogus – algatamine, korraldamisel ja elluviimisel aktiivne osalemine – tõin sisse vajalikud teemad (regionaalpoliitika, looduskaitse ja inimese suhe, rannarootsi kultuur, transpordi infrastruktuur), kaasasin omavalitsuste liidu, valmistasin ette kaks ettekannet – transpordi ja regionaalpoliitika teemal.
- Läänemaa osalemine Mardilaadal – otsuse ettevalmistamine, Mardilaadale tutvumiskäigu tegemine, teema tutvustamine omavalitsuste liidule.


Maakonna arengustrateegia hoidmine
- Maakonna arengustrateegia uuendamisel aktiivne osalemine – arutelud, vestlused, kirjalik töö, 4 strateegiapäeva projekti seminaridel osalemine, arenduskoja istungite ettevalmistamisel osalemine, istungitel osalemine.

Lisaks veel:
- Aruandlus andmine ministeeriumile
- Ministri regulaarsetel nõupäevadel osalemine
- Maavalistuse sisesed rutiinsed tegevused
- Kesk-Läänemere programmi seirekomitee tegevuses osalemine – koosolek siseministeeriumis, regulaarne meilivahetus
- Prantsuse suursaatkonnaga kontakti hoidmine – rahvuspüha tähistamisel osalemine, esimene kontakt tuli sealtpoolt, on mõte majandussidemete arendamiseks.
- OECD intervjuu – kohaliku demokraatia areng Eestis
- Virtsu ja Uuemõisa lasteaedade avamisüritustel osalemine
- Presidendi kohtumine maavanemate ja omavalitsusjuhtidega Tallinnas

Riigikaitse
- Osalemine Kaitseliidu keskjuhatuse töös – regulaarne, kaks korda kuus.

Tõenäoliselt unustasin midagi ära ...

17.12.10

Haapsalu bussijaamast

Eelmisel nädalal ilmus Lääne Elus artikkel Haapsalu bussijaama teemal. Artikli ja ja ka ajalehe juhtkirja kokkuvõte oli, et bussijaam on Haapsalus hingusele läinud. Nii see siiski ei ole. Annan siinkohal ülevaate Haapsalu bussijaama tegevuste korraldamisest ja sellega seotud probleemidest.

Kui maavalitsus asus korraldama riigihanget maakonna siseste bussivedude korraldamiseks, siis ei unustatud ära ka bussijaama. Maavalitsus sõlmis juba eelmise aasta septembris Haapsalu linnavalitsusega koostöölepingu, milles lepiti kokku, et Haapsalu linnavalitsus võimaldab bussijaama pidamist Raudtee 2 aadressil ning sõlmib omakorda hanke võitjaga lepingu. Hanke võitja kohustuseks seati muu hulgas ka bussijaama opereerimine koostöös linnavalitsusega. Praegu on olemas eelleping linnavalitsuse ja MK-Reis-X OÜ vahel, põhileping on sõlmimisel.

Haapsalu bussijaam töötab. Haapsalu Raudteemuuseum, kui raudteejaama hoone haldaja, hoiab lahti, köetud ja korras bussijaama ootesaali. Ootesaal on avatud igapäevaselt 07.00 - 18.00, seda ka nädalavahetustel. Ootesaalis on üleval bussiinfo stend, bussiinfot saab vaadata ka puutetundlikult ekraanilt. N.ö piletikassa ruumis paikneb MK-Reis-X OÜ kontor, kust saab ka küsida infot ja osta pileteid maakonna sisestele liinidele. Ootseaalis on ka WC kasutamise võimalus. MK-Reis-X töötaja annab ka telefoni teel infot. Bussiinfo hankimiseks on võimalik kasutada ka üleriiklike infotelefonide ja interneti abi.

Lahendamist vajavateks küsimusteks praegu on kirjaliku info kättesaadavus väljaspool ootesaali, telefoni-info arusaadavus ja kättesaadavus, kommertsliinidele piletite eelmüügi võimalus ning ootesaali lahtioleku aegade pikkus.

Tänaseks hetkeks on toimunud kaks kohtumist, kus on bussijaama toimimist arutatud. Esmaspäeval, 13. detsembril 2010 kutsusin maavalitsusse Haapsalu linnavalitsuse ja Läänemaa Raudteemuuseumi esindajad, et koos arutada Haapsalu Raudteejaamas asuva bussijaamaga seonduvat. Kolmapäeval, 15. detsembril toimus kohtumine Lääne maavalitsuse, Haapsalu linnavalitsuse ja MK-Reis-X juhtide vahel.

Kohtumistel lepiti kokku kirjaliku informatsiooni kättesaadavuse parendamine. Ootesaalist välja, ootepaviljoni vahetusse lähedusse paigutatakse veel üks infotahvel, kus on kajastatud aktuaalne bussiinfo ning infotelefonid - seejuures ka kommertsliinide infotelefonid. Bussipeatused varustatakse peatuse numbritega. Infotelefonide osas teavitatakse elanikkonda, milliselt telefonilt infot saab, vastavad numbrid pannakse üles ootesaali, välisele infotahvlile ning antakse ka telefoniraamatutesse.

Kohtumistel arutati ka ootesaali lahtioleku aegu. Lahtioleku aeg sõltub ühelt poolt vajadusest, teiselt poolt aga rahalistest võimalustest. Saal on lahti hommikul seitsmest õhtul kuueni ja see traditsioon on välja kujunenenud aegade jooksul lähtudes vajadusest. Samas väljub mõni buss ka hommikul enne seitset ja peale kuute õhtul ning kõne alla võiks tulla ootesaali lahtiolekuaja pikendamine. Linnavalitsusel on õigus kehtestada bussijaama rahaliste vajaduste katmiseks bussijaama hooldustasu kõigile bussijaama kasutavatele bussifirmadele, seal hulgas ka kommertsliinidele. Seni seda õigust linnavalitsus veel rakendanud pole, kuid nüüd lepiti kokku, et linnavalitsus kehtestab hooldustasu. Laekuvate vahendite arvelt on võimalik bussijaama tegevust parandada ja vajadusel ka ootesaali lahtioleku aega pikendada.

Kõige keerukamateks teemadeks osutusid Cargobussi teenuse paiknemine bussijaamas ning kommertliinide piletite eelmüük. Cargobuss võib paikneda seal, kus firma otstarbekamaks peab. Kommertsliinidele saab pileteid eelmüügina osta interneti kaudu ja firmad ei ole kohustatud kohtadel eelmüüki korraldama. Kohtumistel tõdeti, et on vajalik läbirääkimiste jätkamine mõlemas suunas.

Lõpuks tänan head sõpra Kristjanit, kes FB-s minu tähelepanu bussijaama teemale juhtis. LE reageering oli ka täiesti asjakohane – kuigi jah, surmakuulutus oli siiski vist pisut enneaegne. Peale lepingu sõlmimist on maavalitsusel olnud hulgaliselt tegemist uue hankelepingu n.ö käimajooksmisega. Kohtumised bussifirma esindajatega on üpris sagedased. Bussijaama tema oli meil ka vaateväljas, kuid ilma utsitamiseta oleksid lahendused sündinud tõenäoliselt pikema aja jooksul, kui see praegu toimub.

15.12.10

Haapsalu koolid ja maailmavaade

FB arutluse jätkuks...liiga pikaks oleks läinud seal...
Mina arvan, et Haapsalu koolid ei ole parteipoliitilise või maailmavaatelise väitluse teema. Maailmavaate põhjal väitleme maksupoliitika või regionaalpoliitika teemal. Kui aga jutt on linna koolivõrgust, siis on tegemist kohaliku haridusvõrguga ja siis peavad asjaosalised oma etnilise, usulise või poliitilise kuuluvuse kus see ja teine jätma ja parima lahendi ühes koos välja töötama. 2013/14 õa on 10. klassi astujaid maakonnas 135 ehk 4 klassikomplekti (34 õpilast klassis) või 5 (30 õpilast klassis). Jagame need nüüd meie kuue gümnaasiumi (täisk gümn on ka, aga seda ei arvesta) vahele ära ja vaatame, palju jagub. Võtame arvesse, et Noarootsis ja Kullamaal käib väljast rahvast ja osa /loe - poole/ peaks ka HKHK jaoks jätma. Kohapeal peame oma koolivõrgu kujundama selliseks, et me olukorraga toime tuleme. Maailmavaatelised valikud tulevad mängu siis , kui valime strateegiat terve riigi jaoks, ehk kuidas me sellest jamast välja saame. Kui vaated paigas ja valikud õiged, siis saamegi välja - nii paarikümne järgneva aastaga.
Mina leian praeguses olukorras, et gümnaasiumide ühendamine ja riigigümna loomine on ainuõige samm Haapsalu poolt. Ja maailmavaatelisest seisukohast - ilma tõhusa regionaalpoliitikata ei ole meil varsti sinna ka kedagi panna.

6.12.10

Vidruka ja HSI-k tulevikust

Lugesin tänast LE-d ning seal olnud artiklit Haapsalu Sanatoorse ja Vidruka teemal. Näen suurt probleemi selles, et HSIs ravisuuna osakaal väheneb. Mida vähem on HSIs raviteenuseid ja med-personali, seda väiksem on HSI spetsiifiline nišš vabariiklikul haridusturul ja seda suurem surve sinna suunata lihtsalt õpiraskustega või kerge vaimupuudega lapsi. Ja omakorda - seda segasem on Vidruka tulevik.
Haapsalu on suuteline pakkuma kvaliteetset raviteenust HNRK ja loodava kompetentsikeskuse toel nii meie SPA-de, kui ka HSI kaudu ja seda kogu riiki (ja HNRK ja SPA-de osas ka lähivälismaad) silmas pidades. Vidruka aga peaks tegelema just õpiraskustega, kergema või raskema vaimupuudega lastega ja seda just oma maakonda või naabermaakondi silmas pidades. Nii oleks mõlemal haridusturul olemas oma koht ja klientuur.
Koolide liitmist ma siiski oma ideeks nimetada ei saa. Kahju, et Lehtele selline mulje minu ettekandest Vidrukal jäi. See mõte on käinud läbi vestlustest haridusministeeriumi esindajatega. minu seisukoht siinkohal on, et kui kooli omanik (HTM) tahab koole liita, siis mis seal ikka. Ka ühe koolina on võimalik tegutseda kahel õppekohal. Mõlemal koolil on praegu tugev juhtkond, kahepeale saaks nad ikka väga tugeva meeskonna ja keegi nende hulgast tööta küll ei jääks. Oluline on aga HSI-s ravisuuna säilimine ja tugevdamine ja mõlema kooli säilimine õppekohana.