14.6.11

Regionaalpoliitika ja KOV-toetusrühma esimene proovikivi

Esmaspäeval pidas oma teise kokkusaamise riigikogus moodustatud regionaalpoliitika ja kohalike omavalitsuste toetusrühm. Koosolekul kõlas, nagu oleks tugirühma esimene proovikivi kohalikele omavalitsustele laekuva kütuseaktsiisi osa suurendamine järgmise aasta riigieelarves. Tegelikult on see esimene proovikivi juba käes ja selle nimi om maamaksu muutmise seadus.

Maamaksu muutmise seaduse menetlemine on ikka üks lõpmata kurb näide Eesti poliitikast. Saalis käib lahing valitsuserakondade ja Tallinna linnavalitsuse vahel. Kolleeg Sester räägib heast tahtest ja koduomanike toetamisest, kui puldis on Randpere, siis ei vaevuta isegi varjama, kuidas Eestis seadusloome tegelikult tõuke saab. See, et jutt on kõigi Eesti omavalitsuste iseseisvusest, ei näi koalitsiooni hulgast kedagi huvitavat.

Maamaks põhimõtteliselt on kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia üks alustaladest. Maamaksu planeeritakse ja üksikisiku tulumaksu laekumist prognoositakse. Maamaks on stabiilne tuluallikas, sest maa hulk ei muutu ja maamaksu suurus ei muutu nii kiiresti, kui muutub omavalitsuses sissekirjutust omavate inimeste arv või sissetulek. Kohalikul omavalitsusel on võimalus anda maamaksusoodustust, kohalikul omavalitsusel on võimalus muuta maamaksu määra.

Asenduseks on pakutud näiteks üksikisiku tulumaksust laekuva protsendi tõusu. Kas IRL on küsinud Nõva ja Noarootsi juhtide käest, kas nood peavad üksikisiku tulumaksu usaldusväärseks asenduseks maamaksule. Kas Reformierakond on küsinud Lihula valla reformikatest juhtide käest, mida nemad asjast arvavad? Tõde on aga selles, et siis, kui tulumaks teeb üles-alla uperpalle, siis maamaksu laekumine on stabiilne ja sellega saab omavalitsus arvestada. Kuigi püsielanike arv võib väheneda, siis maaomandus püsib ja kuivõrd summad ei ole suured, siis need ka makstakse ära. Mida väiksem on omavalitsus, seda ebakindlam on tulumaksu laekumine omavalitsuse eelarvesse, sõltudes lausa üksikisikute elukoha valikust. Mida väiksem ja hõredamalt asustatum on vald, seda on suurem on maamaksu osakaal valla eelarves. Mida väiksem on vald, seda suurema osa omavalitsuse finantsautonoomiast moodustab maamaks.

Äsjaloodud regionaalpoliitika ja KOV töörühm peaks tegelema regionaapoliitikaga ja omavalitsuste toetamisega. Tugirühma nimi on selline. Meil pea nelikümmend liiget, koalitsioonist on enamus, suurem osa IRList. Neljapäeval saame siis näha, kas KOV-tugirühma liikmeks hakati moepärast, käsukorras, või oli meestel-naistel tõsi taga. Ükski saadik, kes omavalitsuste toimetuleku pärast mures on, selle seaduse poolt ei hääleta. Koduomanike toetamiseks aga võtaksime ette hoopis sooja, vee ja elektrihinna tõusu peatamise, ka eluasemelaenude intressid võiks rahule jätta. Nendest asjadest oleks juba tõesti kasu.

9.6.11

Maamaksu vabastus riigikogu saalis

Tere raffas! Ma pole tükk aega blogisse kirjutanud. Riigikogu töörütm on üks väga huvitav asi - sellest kirjutan edaspidi. Nüüd ja edaspidi aga panen siia mõtteid ja killukesi minu tegemistest ja riigikogu tegemistest. Tegemist on siis siin blogis pigem poliitiku jutuga, nii nagu varasemalt kirjutasin siin rohkem maavanema tegemistest. FB proovin seevastu poliitikast puhta hoida.

Täna on pikk arutelu saalis maamaksu vabastamise teemal. Esitasin ettekandjale kaks küsimust - mõlemad küsimused ja nende vastused peegeldavad asja tegelikku sisulist külge.

Minu küsimus Sven Sesterile seoses maamaksuseaduse muutmise seadusega ehk koduomanike maamaksust vabastamisega:

Jürgen Ligi käsitledes Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadust on siinsamas saalis ütelnud: Makse tuleb siiski koguda ja sotsiaalkulutused rahastada kogutud maksudest!
Muudatusi seadusandlikus keskkonnas tuleb vaadata koosmõjus, seaduste koosmõjust koorub välja poliitika. Praegu on riigikogu menetluses seadus – maamaksuseaduse vabastamise seadus, mille algpõhjus – nagu ka peaminister on siinsamas tunnistanud – on Tallinna linna maamaks. Maapiirkonna elanikule kingib maamaksu vabastus sadakond eurot aastas. Samal ajal on menetluses seadus, mis võtab sellesama maapiirkonna elaniku tööandjatelt ära olulise konkurentsivõime tugimeetme ja tuhandeid eurosid aastas (kokku 30 milj Eur aastas). Mis teie arvate, kuidas need kaks seadust koosmõjus maapiirkonna elanikele mõjuvad ja mis on see poliitika mida sellised otsused kannavad?

Vastust ma ei saanud. Sester vastas, et tegemist ei ole Tallinna keskse seadusega.

Minu kommentaar – tegelikult on algusest peale teda, et küsimus on Tallinnas. Aga see ei ole minu probleem - (Tallinn on ilus linn, Nõmme seal hulgas), ega tegelik probleem. Probleem ei ole ka maamaksu vabastuses – muidugi on tore vähem makse maksta ja tõesti, Tallinna majaomanikel on ikka päris suur summa. Küsimus on selles, et iga kord, kui räägitakse sotsiaalteenuste kättesaavusest, siis vastus koalitsiooni poolt tuleb kohe - raha pole. Mis siis on maapiirkonna elanikele olulisem – kas pisuke maamaksu vabastus või töökoha olemasolu. Sada rubla tasku ja töölt lahti – kas see ongi koalitsiooni lahendus? Koalitsioon annab ühe käega pisku ja võtab teise käega tüki. See on halb.

Teine küsimus:
Kas te arutasite komisjoni ka käsitletava seaduse muutmisega kaasnevaid muid seadusmuudatusi. Näiteks tuleb seaduse rakendumise tagamiseks muuta rahvastikuregistri seadust. Kui suurt hulka ja milliseid seadusi käsitletav seadusmuudatus põhjustab?

Vastus: Käsitletav seaduse muutmine ei põhjusta ühegi teise seaduse muutmist.

Minu kommentaar: Praegu on rahvastukuregistri seaduse kohaselt võimalik registreerida elukohta ka asula täpsusega. Juhul, kui praegu tahetakse maamaksuvabastuse juures lähtuda registripõhisest elukohast, siis peab muutuma ka rahvastikuregistri seadus. KOV järelevalve rahvastikuregistri seaduse täitmise üle peab oluliselt tõusma. Siit omakorda aga vallandub terve laviin – rahvastikuregistri seadus on inimese elukohta määrav seadus. Praegu pole kellelgi aimu, mida see endaga kaasa toob.