22.4.10

Läänemaa arengutest ja raudteest

Täna toimus linnavalitsuses Rivo Noorkõivu ettekanne Eesti inimarengu aruande teemal, Läänemaa lähtekohast. Kõigepealt tänu linnavalitsusele, et ta sellise vajaliku ürituse korraldas. Teiseks tänu ettekandjale hea ja sisuka ettekande eest. Üldiselt statistilistelt näitajatelt näis Läänemaa olema kena keskmine võrreldes teiste maakondadega. Noorkõiv soovitas meil tegeleda transpordiühenduste arendamisega, oma kohalike pädevuse arendamisega ja pühenduda koostööle, mitte konkurentsile maakonnas sees. Samuti rõhutas Noorkõiv, et ettevõetavad asjad peavad omama olulisust ja mastaapi vähemalt regioonis, või siis veel parem, kui riigis, et vajalikku kaalu omada. Ürituse lõpus oli aga oli üks hetk, mis mis sunnib heale strateegile vastu vaidlema. Noorkõiv rõhutas, et oluline on hea ühendus Tallinnaga. See nagu rõõmustas - on ju selline eesmärk ka meie arengustrateegias kirjas. Kui linnapea aga küsis, et kas ettekandja peab mõistlikuks raudtee taastamise ideed ja sellega kaasnevat dotatsiooni, siis vastuseks kõlas, et ei, pigem arendage neljarealist maanteed, kiirteed. Seda sellepärast, et vaadates riigi tasemelt ei ole mõistlik arendada Haapsalu raudtee suunda, sest Valga, Pärnu jne teised transiitsuunad on olulisemad. Et juhul, kui Haapsalusse raudtee võiks tulla, siis ainult nn poliitilise raha toel, sest siin ei ole midagi ega kedagi vedada.

Tuletaksin kõigepealt Rivole meelde, et absoluutselt kõik raha on poliitiline raha. Kas siis tegu on regionaalpoliitikaga, transpordipoliitikaga või põllumajanduspoliitikaga. Igasugune reisijate vedu Eesti raudteedel toimub täna dotatsiooni toel. Kas lähtudes puhtalt otstarbekusest ja transiidi prioriteetsusest peaks siis ka Viljandi raudtee üles võtma? Või siis vähemalt ümber suunama need 240 milj krooni mis riigieelarves praegu raudteel reisijateveo dotatsiooniks kulutatakse - seda nii Edelaraudteele kui Elektriraudteele? Sama mõttekäiku võiks edukalt laiendada põlluamajanduspoliitikale või regionaalpoliitikale laiemalt. Kuivõrd need üldse otstarbekusest lähtuvad? Ega siseturu kaitsegi globaalsest seisukohast ratsionaalne ei ole. Euroopa Liit kulutab 30% oma eelarvest põllumajanduse toetamiseks - miks küll? Mina leian, et nii rööbasteede areng, kui regionaalne areng mõlemad on vajalikud, kooskõlas Euroopa Liidu poliitikatega ja et Läänemaal on täpselt samasugune õigus nendest poliitikatest osa saada, kui kõigil teistel piirkondadel.

Kui nüüd rääkida kiirest ja kvaliteetsest ühendusest, siis ma ei saa küll aru, kuidas neli sõidurida meid aidata võiks? Igaüks, kes igapäevaselt Tallinna vahet sõidab, teab täpselt, kui palju aega kulub maanteel ja kuipalju linnas liigeldes. Kokku kolm tundi päevas, sellest pea-aegu pool linnaliikluses. Peale selle ei ole tegemist mingi kvaliteetajaga. Halva nähtavuse ja viletsa ilma korral (9 kuud aastas) on tegemist üpriski närvesööva tegevusega. Neljarealine maantee ei tõstaks meie kvaliteeti kuigivõrd. Raudtee puhul aga võiksin ma sõiduaja veeta turvaliselt, töötades arvutiga või - lugedes kasvõi raamatut. Sisuliselt oleks vahekaugus null- sest saaksin seda aega kasutada enda huvides. Nii et soovitus arendada raudtee asemel sõiduteed - ei ole minu arust kõige parem soovitus. Sõidutee igatahes, kuid, kui me tahame tõesti oma inimeste elukvaliteeti tõsta, siis selle tagab siiski valikuvõimalus kahe transpordiliigi vahel. Kokkuvõtteks - tõsi ta on - arusaam regionaalpoliitikast on inimestel väga erinev.

18.4.10

Läänlaste päev Tartus

See üritus on nüüd läbi saanud. Postimehe vaheleht on veel vaja ilmutada, ja siis tagasiside... Tartust on muljeid igasuguseid. Kõige rohkem mind rõõmustas ja hämmastas meie programmi ja ekspositsiooni kvaliteet. See kõik, mida lava peal ja ees tehti, oli suurepärane. Lsee kõik, mida nende meie purjede all pakuti.. see oli suurepärane. Lotman rääkimas loodusest... ja Nelli Paju näidisturniir ja noortebändid ja ... mida iganes veel. Tiba kahju on , et pealava asetus jättis selle kõik kitsale alale... kuid kvaliteet oli viimase peal. Kõik see kokku... purjed ja purjekad, kõik vallad ja tegijad koos.. see oli tegelikult võimas. Teise külje pealt - tegemist oli muu hulgas tõesti koolitusprojektiga. Kui võtta kokku kõik need päevad, mil igas vallas eelnevalt tegeleti oma müügiargumentide väljatöötamisega, kohalike toodete väljamõtlemisega, loodud müügi - ja infomaterjalid, Puhkaeestis lehekülje tuntav parendamine, osalejate kogemused mis kohalepealt saadi, info Tartu Postimehes jne jne. See raha, mis sellele akstioonile kulus oli tõesti hästi kasutatud. Miks ma seda julgen väita? Sest et Läänemaa kodanikeühendused on hästi aktiivsed. Neid on palju, hästi palju taotletakse mitmesuguste projektide jaoks raha Euroopast, üheskoos viiakse palju üritusi ellu. See kõik on tore. Meil aga on üks suur ülesanne - muuta meie kohalike kogukondade aktiivsus majanduslikuks eduks ja jätkusuutlikkuseks. Kodanikuaktiivsusest, sotsiaalsest turvalisusest peab saama majanduslik turvalisus. Sest kui me seda teha ei suuda, siis on see kõik tõesti "tühi töö ja vaimu närimine" nagu kirjasõna ütleb. Ilma sissetulekuteta, või ilma valikuvõimaluseta selle hankimisel kolivad inimesed minema. Ja siis ei ole enam ka kodanikuaktiivsust. Läänemaa Päev Tartus teeniski seda eesmärki ja eesmärk sai täidetud. Lõpuüritusel küsisin, kas jätkame? Kas kahe aasta pärast Ida-Virumaal? Mulle tundus, et vastus oli jah. Täpselt saame teada tagasiside lehtedest.

5.4.10

Tuuleparkidest ja muudest soovimatutest rajatistest

Viimasel ajal on palju juttu olnud Vormsi tuulepargist ja sellest, kas ja kuidas saavad kohalikud ise selliste suurte investeeringute saatust otsustada. Ma tuletaksin meelde hiljutist Loode-Eesti prügila teemat. Keila lähedale otsiti kohta prügila joaks. Leiti ka. Kõik eeltöö tehti ära. Aga prügila ehitamiseks ei läinud, kuna kohalikud olid vastu. Kogukond võitis. Tõsi küll - terve Lääne-Eesti kaotas - peame nüüd oma prügi vedama Jõelähtmele või Paikusele. Juhul, kui oleks saanud olema ka Loode-Eesti prügila, oleks meie prügivedu tükk-maad soodsam. Oluline on teada aga, et ehitusega seotud otsused Eesti riigis on kõik kohaliku omavalitsuse otsused. Üldplaneering on kohaliku volikogu otsus, detailplaneeringu kohustuse määramine, detailplaneeringu algatamine ja kinnitamine on kohaliku omavalitsuse otsus, projekteerimistingimuste kehtestamine on kohaliku volikogu otsus, ehitusloa väljastamine on kohaliku volikogu otsus. Teine küsimus on see, et juhul, kui keegi taotleb ehitusluba või detailplaneeringu algatamist, siis millisel alusel on KOVil õigus keelduda. Ikka päris nii ka ei saa, et - ei meeldi ja ei tee. Siin tulevadki kõigepealt mängu planeeringud - eelkõige üldplaneering. Teiseks - detailplaneerimise juures on oluline avalikustamine, vastuväidete fikseerimine ja lahendamine. Juhul, kui volikogu kehtestab planeeringu ilma arvestamata kohalikke arvamusi, siis on kõige kindlam tee vaidlustamine kohtus. Teadliku kogukonnaga kohut käia aga ei taha ükski arendaja. Kolmandaks peab kohalik omavalitsus ennast ise ka varustama faktidega ja konkreetsete argumentidega, kui tahab planeeringu või ehitusloa taotlust tagasi lükata. Vastuolu kehtiva üldplaneeringuga on kindlasti argument, samuti aga kõik muud tehnilised ja näiteks tervise või looduse kaitsest tulenevad asjaolud, mis pelgalt emotsionaalsed ei ole.

Arvan, et tuule-energeetika arendamine on kindlasti võimalik ja vajalik. Isiklikult eelistaksin taastuvenergeetika valdkonnast küll bioenergeetikat (Lihula hea eeskuju) - hoiaks põllud puhtad, maastikud nauditavad ja pakuks tõesti tööd kohalikele maaharijatele. Samas - tuule kasutamine seal kus teda on, ei ole äsja välja mõeldud. Peame vaid hea seisma selle eest, et külad tühjaks ei koliks, kui tuuleveskid taevani kerkivad.