30.11.11

Üheksas nädal ehk maavanematest, Virtsu sadamast, rehabilitatsiooniteenusest ja palju muud

Esmaspäev

Riigikogu liikme nädal algab fraktsiooni istungiga. Minu teada kõikidel erakondadel. Eelmise nädala esmaspäeval räägiti sotside fraktsiooni koosolekul kõrgharidusreformist, elektri käibemaksust, vanemahüvitise laest, riigieelarve teisest lugemisest ja muudatusettepanekutest riigieelarvesse. Räägiti ka sellest, et riigikogus peaks arutama euro olevikku ja tulevikku, kui riiklikult tähtsat küsimust.

Esmaspäeval suures saalis oli vastamine järelpärimistele. Kõigepealt oli Keski küsimus perearstinduse kohta. Kesk küll küsis uuesti üle kõike seda, mida meie riigieelarve kontrolli komisjonipoolt korraldatud seminaril räägiti, kuid kordamine on tarkuse ema. Uudis ja kõige rõõmustavam uudis sotsiaalministri vastustest oli see, et kavatsetakse suurendada perearstide kaugustasu. Keski küsimused ja Pevkuri vastused on hea ülevaade praegu perearstinduses toimuvast. Suurem osa toimuvast on positiivne (perearstide, avalikkuse ja opositsiooni olulisel kaasabil :)). Jätkub aga korralduse tsentraliseerimise propageerimine :(. Mis praegu takistaks omavalitsustel perearstinduse korraldamises rohkem kaasa löömast? Ja nad ju osalevadki – nagu jaksavad. Omavalitsuste suutlikkus on viidud alla, aga igal hetkel räägitakse omavalitsuste rolli suurendamisest – olgu see siis perearstindus või päästjad või mis iganes. Huvitav, millal siis ikkagi hakkab kohale jõudma, et perearstisüsteem vajab tõesti sisulist arendamist, mitte formaalset juhtimisreformi. Ja millal hakkab kohale jõudma, et ei ole võimalik omavalitsustelt ühe käega mahlu välja pigistades teise käega neilt rohkem ja rohkem toiminguid nõuda.

Teine huvitav arupärimine oli Virtsu sadama kohta. Esitasime koos Kalev Kotkaga järelpärimise Virtsu sadama jäämurdmisteenuse kohta, majandusminister vastas. Küsimuse teema saime augusti lõpus, kui külastasime fraktsiooniga Läänemaad ja ka sadamat. Meie küsimus oma põhiosas puudutas seda, et kui Virtsule pakutaks jäämurdmisteenust, nagu Pärnule, siis kas ei saaks paremini ära kasutada euroopa raha eest tehtud investeeringut. Minister vastas: „…Virtsu sadama jääolude tõttu kaubaveoks ajutise sulgemisega ei kaasneks ületamatuid tagajärgi, kuna sadama kaubamaht on väike ja ettevõtetel on võimalik talvel oma kaubad suunata ümber kas Paldiskisse või Pärnusse. Võttes arvesse ka Liivi lahe jääolusid, kasutuses olevate jäämurdjate jäämurdevõimekust ja jäämurdmisega kaasnevaid kulusid, ei ole praegu võimalik Virtsu sadamat lisada jäämurdeteenust saavate sadamate nimistusse…“ Ka Pärnu sadamaga paarissadamana käsitlemisest ei tule miskit välja… Pidasin ka kõne pärast ministri vastuseid. Tegelikult on asi nii, et sadamate arendamiseks on eurorahaga tehtud suur investeering. Seda investeeringut peaks maksimaalselt kasutama. Küsimusele, et kui suur võiks olla Virtsu sadama potentsiaal, ei osanud minister vastata. Jäämurdeteenuse rakendamisel peakski arvestama ka potentsiaali – muidu on nii et kaubamaht kasvaks, kui teenus oleks, aga teenust ei tule, sest maht väike. Nokk kinni- saba lahti.

Esmaspäeva õhtu täitis SDE juhatuse ja piirkonna juhtide ühine istung Riigikogus.

Teisipäev


Suures saalis oli tavalise poliitika päev. Poliitilised kokkulepped ja poliitiline retoorika ruulivad. Reformierakond tegi hulgaliselt karmi kriitikat kõrgharidusreformi suhtes, kuid lõpuks hääletas seaduse menetlemise jätkamise poolt. Tagasi lükati meie poolt pakutud eelnõu elektriaktsiisi langetamiseks. Pooleli jäi Keski poolt pakutava astmelise tulumaksu arutelu, kuid etteruttavalt võin öelda – et etteaimatavalt – ka see lükati järgmisel päeval tagasi.

Teisipäeva õhtul olin Haapsalus kohaliku IRL osakonna kutsel. Rääkisime raudtee taastamisest. Siin on olukord kujunenud päris huvitavaks. Tasuvusuuringu kohaselt tasuks Riisipere - Turba vahelise lõigu taastamine ära igal juhul, Riisipere – Rohuküla lõigu arvestus on pisut negatiivne, kuid analüüs ise on ülikonservatiivne. Kui juba kasutada näiteks lihtsalt raamatupidamislikku võtet ja võtta kasutusele diskonteerimismäär 5% - nagu Euroopas ette nähtud on, mitte 6% nagu Eesti raamatupidamiseeskirjad nõuavad, siis juba see liigutus viiks ka Rohuküla otsa positiivseks. Positiivseks viiks projekti ka see, kui me võtaksime plusspoolele ka piirkonna võimaliku SKT kasvu. Praegu me seda vaid arvutame ja näitame, aga ei arvesta. Kõik oleneb lõpuks otsustajatest. Väga hea meel on Läänemaa IRLi pressiteate üle, et nad projekti toetavad. Miks mitte toetada kasumlikku projekti? Oleneb muidugi ka Haapsalu linna enda hoiakutest. Raudtee taastamine Rohukülani ei vasta praegu kehtivale linna üldplaneeringule. Kas linn võtab kätte ja muudab oma üldplaneeringut ja sellest tulenevana ka osasid detailplaneeringuid?

Kolmapäev

Kolmapäeval infotunnis oli kaks pärimist, mida kommenteeriksin siinkohal. Kõigepealt muidugi Keskerakonna poolt algatatud teema maavanemate politiseerimise kohta. Minister läks pisut isiklikuks siin süüdistades mind silmakirjalikkuses, sest ka mina olevat olnud poliitiline maavanem. Tegelikult küll regionaalminister teab väga hästi minu määramise asjaolusid. Kahju, et ta on need ära unustanud. Kui keegi maavanematest oli apoliitiline, siis oli see Neeme Suur. Ja mis puudutab kandideerimist riigikogusse – ma tõesti tunnetasin maavanema töö olulisust maakonna jaoks. Kandideerimine riigikogusse oleks olnud moraalsest küljest palju raskem, kui kasvõi kordki oleks mõne valitsuse esindajaga olnud jutuks pikemaajalise riigiteenistuse perspektiiv. Mul pole absoluutselt midagi Innar Mäesalu vastu ja loodan temaga head koostööd. Olen temaga olnud ka juba kontaktis ja planeerime esimest kohtumist. Lihtsalt reformierakonna ladvik demonstreeris järjekordselt ja jõuliselt parteilise juhtimise prevaleerimist ametkondliku juhtimise üle, see on see, mis kurvaks teeb siinkohal. Ei olnud väga ammu need ajad, mil täitevkomitee käis parteikomiteest juhtnööre saamas. Aga see selleks. Omavalitsusjuhtide esmane mulje uuest maavanemast, tuginedes kohtumisele Piirsalus, on pigem positiivne, seda on mitmed endised kolleegid väljendanud. Loodame et koostöö maakonna hüvanguks saab sujuma parimal viisil.

Teine küsimusele vastamine puudutas rehabilitatsiooniteenuse ostmiseks mõeldud summade piisavust ja järjekordi teenuse osutamisel. Küsimuse esitas Helmen Kütt, teema on meil mõlemal aktiivselt laual olnud. Sotsiaalminister vastas: „…Esimene samm selle järjekorra vähendamiseks kindlasti on see n-ö eelhindamine ehk teenust saaksid kõigepealt need, kes seda kõige rohkem vajavad, ja saaksid seda vajaduspõhiselt ja kompleksselt. Võib-olla hea küsija on kuulnud ka n-ö programmipõhist lähenemist, et me tahaksime võtta koos selle eelhindamisega ja rehabilitatsiooniplaani koostamisega ka väga selgelt sellise kompleksse lähenemise, et kui inimene vajab taastusravi, siis ta saab seda tervise poole pealt, ja kui ta vajab logopeedi või tegevusterapeuti, siis tuleb sotsiaalpool sinna juurde rehabilitatsiooniga …“ Veel ütles minister, vastates minu täpsustavale küsimusele „ … Nii et üks võimalus on vaadata ka tervishoiu poole peal, et kui meil õnnestub taastusravi mahtu suurendada, siis kindlasti surve rehabilitatsiooni poole pealt läbi sotsiaalteenuse rehabilitatsiooniteenuse saamiseks väheneb oluliselt. Sest kui tänaseid rehabilitatsiooniplaane vaadata, siis väga palju on seal füsioteraapia teenust. Need sellised kolm vaala või põhimõtet – eelhindamine, kvaliteedijuhtimine asutustele ja programmipõhine lähenemine – need peaksid olema alused, millest tulenevalt me rehabilitatsiooni korralduse paremaks muudame, ja siis saame vaadata, kui see süsteemne pool on korda saanud, kas me peame raha juurde panema, või saame sektorite vahel selle asja lihtsalt ära korraldada…“
Minu kommentaar on siinkohal, et nagu raha ei jätku raha rehabilitatsiooni, nii ei jätku ka taastusravi jaoks ja lihtsast ärakorraldamisest ei piisa. Muidugi on süsteemis sees reserve, aga kui vajadus on 50% suurem ja sisemised reservid katavad ära 10%, siis jääb nelikümmend ikka puudu. Taastusravi ( just aktiivravi) ja rehabilitatsioon on tegelikult need teenused mis tagavad kannatada saanud inimestele naasmise tööturule, iseseisva toimetuleku, eneseväärikuse ja elementaarse elukvaliteedi. Need valdkonnad peavad saama rohkem raha juurde.

Kolmapäeva pärastlõunane istung suures saalis oli pika päevakorraga. Muu hulgas lükati tagasi keskerakonna astmelise tulumaksu seadus, hääletati läbi ja lükati tagasi suurem osa opositsiooni poolt esitatud muudatusi järgmise aasta riigieelarvesse. Olulistest asjadest veel – esimese lugemise läbisid meie kaitseväe missioonide pikendamised.

Neljapäev ja reede

Neljapäev ja reede möödusid minul Balti koostöö tähe all. Olem Balti Assamblee liige. Balti Assamblee on kolme balti riigi parlamentide ühine koostöökogu, kus võetakse vastu kõigile kolmele olulisi seisukohti. Seekord näiteks läks välja deklaratsioon seoses põllumajandustoetustega, samuti aga seisukohad ühise energiamajanduse osas ja palju muud. Tallinnas toimus selle aasta teine plenaaristung, lõppes Eesti eesistumine, Leedu võttis järgmiseks aastaks ohjad enda kätte. Balti koostöö on päris huvitav teema – kunagi kirjutan sellest pikemalt.

Laupäev

Laupäev algas hea võitluskaaslase Kalle Porni ärasaatmisega tema kodust… kurb, kurb. Väga hea mees oli.

Laupäeva pärastlõunal tõttasin Lihula vald 20 juubeliüritusele. Arenguseminaril peetud ettekanded olid väga head. Ehk Margus Källe paneb need ka kodukale üles. Pärast pidulik aktus – ilus ja uhke. Ja pidulaud mulle meelis – tangupuder ja verikäkk :). See oli üks õige eesti piduroog.

Vaat selline nädal oli.

23.11.11

Kaheksas nädal - riigieelarvest, lastekodudest ja kõige pikemalt politsei - ja päästeala reformist

Esmaspäev.
Nädal algas nagu alati, fraktsiooni nõupidamisega. Päevakord, eelnõud, arupärimised, pressiteated. Räägiti riigieelarve teisest lugemisest, kõrgharidusreformist, pääste –ja politseivaldkonna reformist, elektri aktsiisi langetamisest, vanemahüvitistest ja palju muud.

Õiguskomisjoni istungil käsitleti pikalt politsei ja piirivalveseaduse ja päästeseaduse muutmist seoses uue reformiga – õigemini vana reformi sabaga, sest eelmise seadusemuudatusega 2009 aastal nähti ette ametite lõplik tsentraliseerimine aastast 2012. Nüüd siis on see käes. Kaitsen prefektide ja päästekeskuste juhtide õiguseid, kuid tulutult. Pikemalt kirjutan allpool.

Õiguskomisjonis oli arutelul veel VEB-fondi saatus. See on üks vana habemega jutt meie nõuka-aegsetest ettevõtetest, mille raha riigikorra vahetumisel Venemaa Välismajanduspanka kinni jäi. Nõuete koondamiseks loodi Eestis VEB-fond, mille tegevus tahetakse nüüd ära lõpetada, sest fondi tegevus ei ole edukas olnud. Meie firmade nõuded proovitakse panna turgu ja müügist saadud rahaga siis nõudeid katta. Kui müüa ei õnnestu, siis – mis läind, see läind.

Riigieelarve kontrolli komisjoniga külastasime esmaspäeval riigikontrolli ja kuulasime ettekannet nende tegevusest. Riigikontroll rääkis meie ajutise komisjoni olulisusest ja tegi ettepanekuid komisjoni töö tõhustamiseks. Komisjon võiks olla alaline. Komisjoni istungitel tuleks koostada täisprotokoll ja istungit võiks netis üle kanda. Kõiki riigikontrolli aruandeid võiks käsitleta kahel järjestikusel koosolekul. Kõikidele ettepanekutele kahe käega poolt. Riigikontrolli auditid on riigikogu liikmetele asendamatu infoallikas riigiasutuste tegelikust tööst ja seda kirjeldatuna mitte ministeeriumi, vaid sõltumatu hindaja silme läbi. Sama meelt meie fraktsioon.

Suures saalis oli esmaspäeval arupärimistele vastamine. Meie arupärimine rahandusministrile teemal – talu üleandmine isalt pojale. 1 jaanuaril jõustus tulumaksuseaduse säte, mis võimaldas FIE tegevust üle anda teisele inimesele, kes tema tegevust jätkab ja seejuures mitte maksta tulumaksu. Seadus nägi ette et rahandusminister teeb täpsema korra, mismoodi asi käib. Rahamini määrus aga pole seni kuskilt näha. Minister vastas, et määrus on olemas ja valmis, ainult kehtima hakkab uue aasta algusest. Meie Kotka Kalev siis ministrile, et ole hea, räägi põllumajandusministrile ka, mis toimub, viimane muidu ei tea miskit.
Teine oli meie arupärimine CO2 rahade jagamise kohta. Küsimus oli pikk – vastus oli lühike, sellega on kõik korras. Miks keegi rohkem sai kui teine – siis oli vastus, et kes ees, see mees. Miks said raha heas korras olevad hooned, kuis suur nende puhul siis CO2 kokkuhoid oli? Vastus – lepingu tingimused on konfidentsiaalsed. Minu arvamus on, et CO2 rahade jagamine oli üks kõige mõistatuslikumaid rahade jagamise protsesse viimaste aastate jooksul. Tõenäoliselt jätkub seda teemat veel kauaks.

Esmaspäeva õhtul toimus riigimaja projekti ekspertgrupi ja nõukogu ühisistung. Õhtul tegin kolmapäevaks Kullmaa visioonikonverentsi ettekannet.

Teisipäev.


Suure saali istungi täitis peaministri ülevaade Eesti Euroopa Liidu poliitikast. Teemat on palju ajakirjanduses kajastatud. Mina küsisin peaministrilt, miks järgmisel planeerimisperioodil regionaalarengu fondi (ERDF) mahud vähenevad? Sellega seotud on ju kõik toimingid majanduse arendamisel, innovatsiooni ja teaduse arendamisel, regionaalpoliitilised meetmed. Samal ajal suureneb sotsiaalfond, mis on iseenesest positiivne, sest sotsiaalküsimusi on ridamisi, kuid ikkagi RDF läheb väiksemaks. Peaminister vastas ainult poolele küsimusele, et Eestis on tõesti palju sotsiaalprobleeme. Regionaalarengu fondi vähenemist pidas ta aga ebaoluliseks, et vähenemine ei ole suur. Tegelikult on seis selline, et Eesti pakist kolmandiku moodustab CF (Ühtekuuluvusfond), seni oli Sotsiaalfond 11% ja ülejäänu oli ERDF ehk regionaalarengu fond. Uuel perioodil CF osakaal jääb samaks, SFile läheb aga mitte 11 vaid 17% j ülejäänu ERDFile. Ehk vähenemine on üpris oluline. Seda vähenemist küll kompenseerib nii CFi, kui SFi paindlikum kasutamine, mida järgmine periood võimaldab, kuid regionaalarengu rahade vähenemist see siiski ei kompenseeri.

Teisipäeva pärastlõunal külastasin majandusministeeriumit ja vestlesin seal transpordiala asekantsleriga linnades paiknevatest transpordikoridoridest. Minu ettepanek oli spetsiaalse programmi loomine linnades ja munitsipaalomandis paiknevate transpordikoridoride lahendamiseks. Leppisime kokku, et vestlen sellel teemal ka regionaalministri valdkonna spetsialistidega, küsimus on kas selliseks eesmärgiks saab või on mõistlik kasutada CF või ERDF vahendeid.
Teisipäeva õhtupoolikul kohtusime kolleegidega fraktsioonist ja mujalt ja arutlesime haldusreformi küsimuste ja SDE seisukohtade üle selles valdkonnas. Hilisõhtu kulus Kullamaa ettekande viimistlemisele.

Kolmapäev

Kolmapäeva hommikul sõitsin Kullamaale, et osaleda valla visioonikonverentsil. Konverents oli huvitav. Tegin ettekande teenuste osutamisest kohalikes omavalitsustes, omavalitsuste üldisest olemusest ja selle kõige seotusest haldusreformiga. Minu lahend teenuste jätkusuutliku korraldamise ja omavalitsusliku staatuse säilitamise dilemma osas on siiski maakondliku taseme taasjõustamine. Selleks on mitmeid võimalusi – kas teise tasandi omavalitsuse loomine, omavalitsusliidule avalik-õigusliku staatuse andmine, maakonna suuruse omavalitsuse moodustamine või mis iganes. Oluline on vaid, et kohtadele peab alles jääma valitud volikogu, mis kaitseks kohaliku kogukonna huve teenuste ühise korraldamise juures, omaks selleks reaalset võimekust ja mandaati.

Kolmapäeval suures saalis infotunnis olid küsimused maavanemate politiseerimisest, sellel teemal olen oma seisukohti avaldanud, nii ajalehes, blogis, kui FB-s. Ansipi vastuseid te ka olete lehest lugenud.
Küsimusi oli palju, muu hulgas küsis kolleeg Anvelt ka päästevaldkonna reformimise kohta. Praegu käib jälle reform, mille käigus on kavas kaotada ka päästekomandosid. Anvelt küsiski, milline on siis lõplik otsus, millised komandod sulgemisele lähevad, miks luuakse juurde uus asedirektori ametikoht ja kuidas kavatsetakse toetada vabatahtlikke päästjaid, kui eelarve sumasid ette ei näe. Minister vastas, et analüüs alles käib, et juhikoha juurdetegemine tuleb jõuametite reformist, mis otsustati ära juba 2009 ja et vabatahtlikkuse toetamiseks on raha eelarves olemas. Siseminister ütles ka:“ …Seal tegelikult, lihtsalt öeldes, vedeleb maas märkimisväärne ressurss inimeste näol, nende töötundide näol, mida me saame kõik kasutada selleks, et meie külasid, valdasid, linnasid teha turvalisemaks, päästeolukordi lahendada. … „. Vaat nii on lood. Kogu päästevaldkonna arengute juures on üks positiivne asi – on asutud suurendama elupäästevõimekusega komandosid. Mis aga puudutab juhtimise tsentraliseerimist ja teenuse kättesaadavuse asendamist vabatahtlike komandodega – kus märkimisväärne inimressurss maas vedeleb – rõõmustada pole midagi.

Kolmapäeval saali istungil oli kõige olulisem riigieelarve eelnõu muudatusettepanekutel. Opositsiooni sisulistest ettepanekutest midagi märkimisväärset sisse ei jäänud. Ka minu ettepanekud suurendada lastekoduteenusele kulutatavat summat ja rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks kulutatavat summat hääletati maha.

Tsentraliseerimine politseis ja päästes

Peale riigieelarve oli kolmapäeval suures saalis esimesel lugemisel seesama politsei - ja piirivalveameti ja päästeameti seaduse muutmise seadus. Esitasin siseministrile küsimuse, et kuidas peaksid prefektid ja päästekeskuste juhid oma organisatsioone juhtima ja piirkonnas teenuse tagamise eest vastutama, kui neilt võetakse võimalus võtta vastu personalijuhtimise otsuseid? Minister vastas, et otsustusõigus personaliküsimustes ei ole vajalik selleks et oma ülesannetega toime tulla. Minu küsimus oli küll pisut luulelisem – küsisin, kas ei võta minister regionaalselt juhtidelt hambaid ära. Minister vastas, et neil pole hambaid vaja. Kui varasemalt likvideeriti maakondlikud prefektuurid ja päästekeskused, kui iseseisvad asutused, siis nüüd likvideeritakse regionaalsed prefektuurid ja päästekeskused kui iseseisvad asutused. Mida see sisuliselt tähendab? See tähendab, et kõik õigused, mis praegu olid Pärnus prefektil või regionaalse päästekeskuse juhatajal, saavad nüüd olema ametite direktoritel Tallinnas. Et ameti direktor töösse ära ei upuks, tehakse Tallinnasse uus asedirektori koht juurde. Regioonikeskustesse jäävad küll prefektuur ja päästekeskus (osakonna staatuses) alles ja suure osa üles viidud õigustest ja kohustustest delegeerib peadirektor alla tagasi, kuid oluline osa jääb ka üles kesktasemele. Üks oluline osa on personaliküsimused. Mis ülemus see on regioonis, kes ei saa ise alluvat tööle võtta, kiita, edutada ja vajadusel ka noomida? Kuidas regiooni juhid tööle hakkavad? Neile jääb õigus esitada vastavaid ettepanekuid peadirektorile, kes siis ettepanekut kas arvestab või ei arvesta. Jõustruktuurides töötab tuhandeid isikuid, tegemist on Eesti kõige suuremate ametkondadega. Politsei ja piirivalveametis on c´a 7000 ametikohta, päästeametis c´a 2000. Mil viisil nii suur organisatsioon tsentraalse juhtimisega tööle hakkab jääb mulle üpris arusaamatuks. Siseminister on mitmel korral ütelnud, et ta on käinud maksu-tolliameti juhi juures kogemusi omandamas ja ta ei näe erinevust organisatsioonide vahel – mis töötas seal, töötab ka siin ja vahet pole. Saalis ka vihjasin ministrile erinevuste osas – kui maksu – ja tolliameti põhilised tööprotsessid on suures osas standardiseeritud ja korralised, siis jõustruktuurides on suurem osa toiminguid operatiivsed ja erakorralised. Vahe on väga oluline. Selleks on seni ka jõustruktuuride hierarhiline struktuur olnud just selline nagu ta on, sest alumise astme juht peab suutma iseseisvalt vastu võtta otsuseid ja kanda vastutust. Olgu siis nii, kui kaotati maakondlikud iseseisvad asutused, kuid regionaalsete keskuste iseseisvuse kaotamine on küll liig mis liig. Tugiteenuste osutamine ei ole siinkohal argument, tugiteenuseid saab osutada ka iseseisvatele asutustele. Ühesõnaga – tsentraliseerimine. Totaalne. Sotsid tegid ettepaneku seaduse esimene lugemine lõpetada. Ettepanek ei läinud läbi.

Neljapäev

Neljapäeval andsin üle arupärimise sotsiaalministrile lastekodude rahastamise asjus. Asenduskoduteenuse osutamiseks rahavajadus oluliselt suureneb, seoses peremajade rajamisega. Eestis valmib järgmisel aastal 21 peremaja, järgmise aasta riigieelarve aga seda muudatust ei kajasta. Küsisingi ministrilt, kuidas nad olukorra lahendavad.

Neljapäevase istungi täitis ülikoolireform, kus eelnõu kandis ette haridusminister ja vastas ka küsimustele – mitme tunni jooksul.
Õhtul läksin Haapsalusse, kus toimus SDE osakonna koosolek.

Reede

Reedel käisin Hiiumaal, sealse haigla taastusraviosakonna avamisel. Selle kohta on kommentaar selline – nagu ma avamisel ka oma lühikeses sõnavõtus ütlesin – tõesti on Eesti riik olnud tubli investeeringute teostamisel, kas siis transporditaristu või sotsiaalne. Nüüd on viimane aeg tähelepanu pöörata ka inimestele, et need inimesed – hooldustöötajad, õed, arstid – saaksid selles ilusas keskkonnas töötada ja tunnetada oma töö ja tegevuse olulisust. Et nad teaksid, et mitte ainult majad vaid ka inimesed on riigile ja ühiskonnale olulised.
Hiiumaale sõidu puhul moodustas eraldi kvaliteetaja ka praamisõit ise. Praamiga sinna ja tagasi koos sotsiaalministri, ministeeriumi ametnike ja haigekassa juhtidega võimaldas arutada mitmeid sotsiaalhoolekande probleeme, muu hulgas sain ka vastuse oma eelmisel päeval üle antud järelpärimisele. Ministeerium loodab 2012 aastal olemasoleva eelarve raames hakkama saada, summade tõusu nähakse ette 2013 aastast. Loodan, et nad siis saavad hakkama…rääkimata siinpuhul asenduskodude töötajatele osutatavatest nõuetest ja palgast, mida mingil moel ei saa ametikohale ja tööle kohaseks pidada.

Laupäeval külastasin Haapsalus Kastani Avatud Noortekeskust, rääkisime juhatajaga noortekeskuste probleemidest ja lahendustest.
Vaat selline nädal ja sellised jutud eelmise nädala kohta.

18.11.11

Säravatest tuledest ja tasakaalustatud arengust


Linnapea Urmas Sukles avaldas hiljuti Lääne Elu veergudel arvamust maakonna tasakaalustatud arengu ja koostööorganisatsioonide mõttekuse asjus. Linnapea Sukles on ilmselgelt häiritud sellest, et ka väljaspool linna kusagil tuled põlevad. Ka tasakaalustatud areng tema hinnangul näikse olevat vaid see, mis toimub linna piiridest seespool. Teadaolevalt liigitub raiskamise hulka Suklese käsitluses mitte ainult Värav, vaid ka raudtee temaatika tervikuna, Palivere spordikeskus ja nii mõnigi muu maakonnas arendatud teema.

Linnapea ütleb, et omavalitsusjuhid peavad maakondlikke koostööorganisatsioone mõttetuks. Samas on läbi aastate just tema ise olnud see, kelle suust halvustavad hinnangud on kõige tihedamini kõlanud, kuni selleni, et omavalitsustest ainus on Haapsalu linn, keda omavalitsusliidu eestseisuses esindab mitte linnapea, vaid volikogu esimees. Mis küll tema sellise hoiaku on põhjustanud, on minule pika aja jooksul arusaamatu olnud. Kas omavalitsusliit või maavalitsus ei ole suhtunud lugupidavalt linna vajadustesse kui järjestati KOIT-kava projekte? Ei – alati on vaidlemata eraldatud maakonnalinnale kohane osa. Kas LAK ei ole aidanud aktiivselt kaasa linna arenguprojektide õnnestumisele – olgu siis promenaadi, Paralepa parklate, linnuse, Iloni Imedemaa või teiste projektide puhul? Ka seda mitte. Jah – seni pole leitud lahendust linna põhilise transpordisoone rekonstrueerimise rahastamiseks. Tegin ka mina maavanemana Haapsalu teede nimel tööd, jätkan seda tööd ka praegu riigikogus ja praeguseks võin öelda, et ükskord sünnivad ka lahendused.

Tasakaalustatud arengu tagamisel olen ka mina ebaõnnestumisi üle elanud – näiteks püüdsin, aga ei suutnud ma maavanemana seista Koluvere hooldekodu ja Kullamaa valla huvide eest, kui AS Hoolekandeteenused otsustas rajada uued erihoolekande peremajad mitte Koluverre vaid Ridalasse. Ju on näiteid teisigi. Soovin Haapsalu linnapeale vastupidavust ja jõudu. Töötan edasi nii Haapsalu, kui ka teiste omavalitsuste huve silmas pidades ja maakonna tasakaalustatud arengut taotledes. Loodan, et uus maavanem elab ruttu sisse ja annab oma parima panuse maakonna käekäiku.

Lugupidamisega Neeme Suur

15.11.11

Kas maavanem on valitsuse käepikendus?


Kui eelmisel aastal käisime Viljandis maavanematega ühist nõupidamist pidamas, külastasime ka kohalikku maakonnalehte. Lehe peatoimetaja rääkis meile, et peaminister kutsub kord aastas kohalike lehtede esindajad enda juurde, pakub neile lõunat ja räägib kohalikest asjadest, küsib, kuidas maakondades seis on... Maavanematel läksid silmad suureks seda kuuldes - peamister ei ole kordagi kutsunud enda juurde maavanemaid (tõenäoliselt ükshaaval kedagi, niimoodi üheskoos küll mitte) ja küsinud nende käest, et kuidas maakondadel läheb. Ma päris hästi ei usu, et praegune valitsus suhtub maavanematesse, kui valitsuse käepikendusse. Kui peaminister viimati Läänemaal käis, maavalitsuses käis ja riigiasutustele esines, siis oli tema suhtumine küll teine. Kui valitsus ei suhtu maavanemasse, kui valitsuse kohalikku esindusse aga samas ka mitte kui kohalike esindajasse, mis see suhtumine siis on? Kõige hullem vastusevariant on, et tegemist saab olema vaid kohaliku juhiga kes kannab edasi vastava partei poliitikat ja esindab partei huve. Loodan kõigest hingest, et see ei osutu tõeks...

10.11.11

Istungivaba nädal ja seitsmes nädal: eelarve muudatusettepanekud, regionaalpoliitika ja muud poliitilised valikud.

Eelmise – istungitevaba nädala täitsid minu tööpäevades mitmed projektid, milles osalen ja spetsiifilisemalt riigikogu tööst eelarve muudatusettepanekute tegemine. Kolmel päeval – esmaspäeval, neljapäeval ja reedel käisin Tallinnas kohtumistel ja nõupidamistel.

Esmaspäeval oli järjekordne Riigimaja projekti nõukogu ja ekspertgrupi koosolek. Praegu käib väga intensiivne tegevus projektis, nõupidamised ja töökoosolekud on iganädalased.

Neljapäeval oli eelarve parandusettepanekute tähtaeg. Sotside poolt anti sisse üks pakett-ettepanek, mille koostamisel kogu fraktsioon osales. Pakettettepanek oli selline:

SDE muudatusettepanekud
Õpetajate palgatõus 20% 34,500,000
Päästekomandod 4,000,000 Komandode sulgemise
vältimiseks ja elupäästmisvõimekuse
säilitamiseks
Kiirabitöötajate palgatõus 3,200,000
Kultuuritöötajate palgatõus 5,700,000
Lastetoetuste kolmekordistamine (alates juulist) 54,500,000
Lasteaedade programmi taaskäivitamine (alates juulist) 9,000,000
Õppetoetused üliõpilastele (alates septembrist) 12,000,000
Tulumaksumäära tõus omavalitsustele 15,400,000 Omavalitsustele laekuva
tulumaksu tõus 11,4 %lt 11,67 %le.
Tasandusfondi tõus omavalitsustele 9,350,000
Koolitoit gümnaasiumis 3,200,000
Õppelaenude kompenseerimise jätkamine 9,600,000
Matusetoetus 1,057,000

Katteallikad
Tulumaksumäära tõus 55,000,000Maksumäära tõus 21 %lt 22le Kompensatsiooniks
madalapalgalistele
töötuskindlustusmakse langus
Tulumaksu täiendav aste 34,000,000 1000 eurot kuus ületavale tuluosale määr 26 %Tulud varadelt 8,675,200 2011. aasta taseme säilitamine
Reformimata riigimaa müük 12,900,000 10 % reformimata riigimaa
müük 2012. aastal (12 000 ha)
Vabariigi valitsuse reservi vähendamine 10,900,000
Kaitsekulutuste väiksem tõstmine 40,207,000 Kaitsekulutuste tõstmine 8%.
Eelarve eelnõus tõus 22%.
Minu ettepanekud seoses lastekodude ja rehabilitatsiooniteenusega

Enda poolt isiklikult andsin sisse veel kaks ettepanekut: esimene oli rehabilitatsioonirahade summa suurendamine 20% võrra, ehk 1 miljon eurot, katteallikaks VV reserv. Teine oli laste riiklikuks hoolekandeks kuluvate summade suurendamine. Ettepanek tuleneb asenduskoduteenuse osutamisel peremajade süsteemile üleminekust. Seoses peremajadele üleminekuga väheneb laste arv asendusperedes ja seega suureneb oluliselt nii personali-, kui majanduskulu ühe asenduskoduteenusel oleva lapse kohta ning sellega seoses on hädavajalik teenuse kättesaadavuse säilitamiseks suurendada asenduskoduteenuse osutamiseks mõeldud summat.

Miks ma need ettepanekud tegin? Sest kõigepealt rehabilitatsiooniteenuse rahadest lihtsalt ei jätku. Rehabilitatsiooniplaanid koostatakse, kuid neid viiakse ellu ainult poole ulatuses, sest raha lihtsalt ei jätku. Mida see tähendab? See tähendab, et kui puudega või haigust põdenud laps peaks saama kolme massaaži nädalas siis saab ta ainult ühe või kaks. Või siis on täiskasvanud, südameopi läbi teinud inimene reha-teenuse (lühendan, veidi lihtsam) järjekorras neli aastat, ja järjekord pole veel temani jõudnud… Tegelikult päris jama see seis. Eesti riik ei tee pooltki seda mida võiks, aitamaks sünnipuudega või kutsehaiguse või õnnetuse läbielanud inimene lähemale iseseisvale toimetulekule, tööturule naasmisele või lihtsalt paremale elukvaliteedile. Eelarvesummad on olnud läbi aastate olnud ühesugused – 5 milj eurot aastas ja ka 2012 ei ole plaanis tõsta. Mis puudutab asenduskoduteenust, siis selgitus oli ülalpool. 2012 saab valmis suur hulk peremaju (ka Haapsalus) ja see on väga tore. Nende ülalpidamine on aga kallim ja see eelarves ei kajastu. Kuidas lastekodud uute majadega hakkama saavad – ei tea. Tänaseks tean juba, et ettepanekuid koalitsiooni poolt arvesse ei võetud. Mis muud teha kui jätkan võitlust. Valmistan ette arupärimist sotsiaalministrile.

Transport ja maaelu investeeringute tingimused

Valmistume raudtee-uuringu ettekandeks majandusministeeriumis, sellel teemal oli nii eelmisel nädalal , kui ka käesoleval palju suhtlemist. Tehnikaülikooli rahvas koostab vastuseid majandusministeeriumi küsimustele, mida nood esitasid uuringu ja analüüsi kohta. Kui saab need valmis ja saadetud, siis saame ka minna ministeeriumisse kohtuma.

Reedel käisin ka Linnade Liidus. Koostame ülevaadet selliste linnatänavate kohta, mis on tegelikult transpordikoridorid, mis asuvad linnades sees ja on nn „pudelikaelaks“ kogu koridori mõistes . Linnadel raha napib, "pudelikaelad" on aga munitsipaalomandis...

Suhtlen jätkuvalt maaülikooliga. Proovime leida paremaid võimalusi maaelu mitmekesistamise programmi suurprojektide programmi taotluste hindamiseks. Maaülikool on välja töötamas erinevaid lahendusvariante, nüüd peab neid vaatama ja analüüsima, tagasisidet andma.

Seitsmendal töönädalal regionaalpoliitika, siseturvalisus ja kohalikud omavalitsused

Esmaspäeval oli õiguskomisjoni istung päris huvitav. Siseminister käis tutvustamas eelnõud seoses päästeameti ja politseiameti juhtimise tsentraliseerimisega ehk siis prefektuuride ja regionaalsete päästeametite kaotamisega. Kuna tean, et samal ajal käib koondamine kohalikes päästeasutustest, siis on selge, et tegemist on n.ö „ saba kärpimise ja pea paisutamise“ (olen teinekord meie riigihaldust võrrelnud kalaga, kelle pea paisub ja saba kahaneb). operatsiooniga. Ise esitasin küsimusi seoses häirekeskuste liitmisega, seoses hädaolukorra seaduse ja kriisikomisjonidega ja seoses regiooni juhtide otsustusõiguse vähenemisega. Palusin ministril koostada koondi regiooni keskusest ära liikuvatest funktsioonidest, mis nendest tagasi delegeeritakse ja millest regioon päriselt ka ilma peaks jääma. Proovisin olla konstruktiivne ja asjakohane. Siiski tegid suurema osa siseministrile esitatavast kriitikast ära head kolleegid reformierakonnast - ja et selline tsentraliseerimine on vastuolus põhiseadusega – see on muidugi väga tõsine argument. Ken-Marti lahkus, käes roosinupuline ülesanne ja rind täis oravaauke ).

Esmaspäeva õhtul toimus väiksem ühisnõupidamine ühenduse POLIS ehk siis teadlaste, omavalitsusliitude esindajate ja riigikogu kov-reg toetusrühma esindajate vahel. Kõne all oli ikka üks vana teema – kuidas teha nii, et haldusreformi jutt ei jookseks jälle rappa, nagu ta kõik eelmised korrad jooksnud on .

Teisipäeval saalis oli sotside eelnõu omavalitsuste tulubaasi laekuva tulumaksuprotsendi taastamiseks 2009 aasta tasemele järgmise kahe aasta jooksul. Eelnõu toetust ei leidnud. Meelde jäi eelkõige see, et kolleegi koalitsioonist ütlesid, et tegemist on poliitiliste valikutega. Ongi. Ja vägagi. Ühel hetkel peaksid inimesed aru saame et kord nelja aasta tagant ei vali nad riigikogusse oma unistusi, oma unistuste mina ja unistuste karjääri – vaid inimesi, keda volitatakse enda nimel tegema poliitilisi valikuid – ja seda mitte unelmate tulevikus vaid igapäevases karmis maailmas. Iga otsus, mida riigikogus tehakse ,kannab seda poliitilist valikut – on siis tegemist ettevõtluse tingimuste halvendamisega, siseturvalisuse vähendamisega, rehabilitatsiooniteenuste mitterahastamisega, omavalituste rahastamise aeglase ja valuliku kinnikeeramisega , haldusreformi tegemata jätmisega … Poliitilised valikud.

Eile, kolmapäeval oli infotund, kus regionaalminister vastas küsimustele haldusreformi ja regionaalministri rolli kohta. Ise ma kahjuks kohal ei viibinud, kuna viibisin kurva perekondliku sündmuse pärast eemal. Arutelu oli aga huvitav. Paar nopet sellest diskussioonist saalis, allikas on stenogramm:
Peep Aru: …riigitegelane Jüri Uluots väidab oma 1933. aastal ilmunud töös "Omavalitsuste tähtsus Eesti ajalooliselt seisukohalt", et kõige väiksem üksus valla näol ulatub tagasi ürgaegadesse…. kas Jüri Uluotsa teoorias toodut võib pidada tänaste omavalitsuste esivanemateks?
Siim-Valmar Kiisler: Kindlasti võib ka ahve pidada inimeste eelkäijateks…
Rannar Vassiljev : …Te mainisite, et juhtimise üks funktsioon ongi delegeerimise kunst. Kui nüüd tegu on kunstiga, kas te ei karda, et teie koalitsioonipartner võib teha ettepaneku viia see funktsioon Kultuuriministeeriumi alla? Aitäh!... Vastus: …ei karda )
Keskustelu pikk ja huvitav, lugege stenogrammi, kui huvi pakub.

1.11.11

Kuues töönädal, ehk kodakondsus, prügimajandus, sostiaalhoolekanne ja riigieelarve

Kuues töönädal algas esmaspäeval, 24 kuupäeval. Hommikul fraktsiooni istung. Räägiti nädala päevakorrast, meie eelnõudest ja arupärimistest, riigieelarve esimesest lugemisest, inimarengu aruandest, nädala lõpu väljasõidust Viljandimaale…

Peale fraktsiooni istungit õiguskomisjoni istung. Päevakorras justiitsministeeriumi 2012 eelarve, jälitustegevust puudutavate muudatuste edasilükkamine kriminaalseadustikus, arvamuse andmine ELAK-ile euroopa liidu poliitikad 2011 – 2015 asjus, ülevaade Europoli tegevusest.

Peale õiguskomisjoni erikomisjon istung, teemaks riigikontrolli audit „Järelaudit riigi tegevusest turvalise töökeskkonna tagamisel“ arutelu.

Suures saalis esmaspäeval nädala päevakorra kinnitamine ja vastamine järelpärimistele. Esimene oli järelpärimine õpetajate palkade, vanuse ja õpetajakutse maine kohta. Peaminister vastas – õpetajate palkadega on kõik ok, vanemad õpetajad ongi suuremate kogemustega ja maine parandamiseks on meil vastavad programmid. Õpetajate palga tõstmiseks on ka võimalused olemas – see tuleb süsteemist seest. Nii et kõik on korras sellega ja halisemine tuleb järgi jätta. Teine järelpärimine puudutas RMK koostööd finantsettevõttega Cofi ehk siis järelmaksuga küttepuude ostmist RMK-st. Viimane arupärimine oli õiguskantslerile seoses isiku õiguste järgimisega kinnipidamise juures.

Õhtul läksin külla Harjumaa Arenduskeskusele ja nende juhile Kaupo Reedele – kellega arutasime ettevõtluse toetusvõimalusi läbi arenduskeskuste, arenduskeskuste ja omavalitsusliitude koostööd ja arenduskeskuste staatust üldse maakondades.

Teisipäeval suures saalis oli hulgaliselt eelnõusid – mitmed neist pisimuudatused seoses EL-direktiividega. Siiski oli ka eelnõud, mis rohkem tähelepanu väärivad.

Üks nendest oli kodakondsusseadust puudutav – sotside ettepanek anda püsielanikest halli passiga vanemate lastele kodakondsus automaatselt, juhul, kui nad ei ütle, et nad ei taha oma lapsele eesti kodakondsust. Praegu on lugu nii, et vanemad peavad teatama, et tahavad lapsele kodakondsust naturalisatsiooni korras ja siis laps saab. Paljud vanemad aga jätavad selle tegemata – kas teadmatusest või mingil muul põhjusel. Meie ettepanek on, et lapsele ei antaks kodakondsust, siis kui vanem ütleb, et ta seda ei taha. Tegemist oleks praegu umbes 1500 juhtumiga. Eelnõu ei läinud läbi, sest selles nähti ohtu eesti rahvusele ja arvati, et eelnõu muudaks kardinaalselt meie kodakondsuspoliitika aluspõhimõtteid. Minul on selline tunne, et Eesti riigi alustalasid õõnestab pigem meie valitsuserakondade tsentraliseerimist soodustav regionaalpoliitika, võõrandumist soodustav sotsiaalpoliitika, väljarännet soodustav tööturupoliitika ja odavtööjõule tuginev majanduspoliitika – mitte aga see võimalus, et 1500 last, kelle vanemad on pika aja jooksul Eestis elanud, saaksid automaatselt kodakondsuse. Aga paraku ka selles osas oleme koalitsiooniga eri meelt ja eelnõu hääletati maha. Sotside poolt esitatuna oli teisipäeval saalis ka eelnõu, mille eesmärk oli tagada haiguse korral FIE-le samasugused tingimused, kui palgatöötajale … ka see eelnõu hääletati maha. Maha hääletati ka keskerakonna eelnõu toasoojale 9-protsendilise käibemaksu kehtestamiseks.

Üks eelnõu aga jäi menetlusse – ja see oli jäätmeseaduse muutmise eelnõu. Ja siin on üks huvitav punkt sees.

Jäätmekäitluse erinevused Eestis ja Põhjamaades ehk mida tähendab väljend „võimalikult lähedal“ eesti keeles?

Nagu teada on, on jäätmete taaskasutamine igati asjakohane tegevus. Üks võimalus taaskasutamiseks on ka jäätmete muutmine energiaks – gaasistamine, põletamine jms. Just samal teemal on ka praegu käimas rahvusvaheline projekt „REMOWE“, mille seminaril üleeelmisel nädalal esinemas käisin. Euroopa Liidus kehtib jäätmete käitlemisel läheduse ja autonoomsuse printsiip. Vastavalt eelnõu punktile 42 jäätmeseaduse paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮJäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus ˮ. Võiks ju arvata, et sellise seadusemuudatuse tulemusena hakatakse Eestis rakendama tehnoloogiaid, mis võimaldavad taaskasutust korraldada tõesti tekkekohale nii lähedal, kui võimalik. Kuid siiski mitte. Nagu saame lugeda seletuskirjast ja nagu ka Tõnis Lukas mulle puldist vastas, on Eestis mõiste „võimalikult lähedal“ sisustatud teisiti, kui näiteks Soomes. Kui Soomes on iga piirkonnas oma jäätmekäitlustehas ja majanduslik käive mis käitlusest tekib, jääb piirkonda, siis Eestis on keskkonnaministeeriumi ja jäätmekäitlejate vahel kokku lepitud, et „võimalikult lähedal“ tähendab „käitlemine Eestis“! Kui Soomes on jäätmekäitlus korraldatud kohalike omavalitsuste koostöö kaudu, mis meil on tegemist ainult turumudelil püsiva süsteemiga. Seletuskirjast loeme: „… On ilmne, et praeguseks väljakujunenud otseselt turumudelile orienteeritud ja ka tugeva konkurentsi tingimustes toimiva olmejäätmete käitlussektori suunamine märgatavalt enam kohalike omavalitsuste suunatud mudelisse on keeruline nii majanduslikult kui õiguslikul…“. Ja veel: „…Eraldi küsimusena saab aga siinkohal markeerida turumudeli jätkuvuse eeldusel tehtud ja olmejäätmete käitlemise osas ka üleinvesteeringutena käsitletavad kulutusi, mille ebaefektiive kasutus koos võimalike kahjudega on investeerija enda risk. Samas turumudeli põhimõttelisem muutmine võib olla selliseid investeeringuid kahjustava või ohustava mõjuga ja võib kaasa tuua erinevate selliste investorite majanduslike nõudeid. …“
See tähendab, et kui Ragn-Sells või Veolia või Eesti Energia rajavad ülisuure käitlustehase, mis vajab kasumi maksimeerimiseks maksimaalselt suuri jäätmevooge, siis sinna veetaksegi kõik Eesti prügi kokku – nii saartelt, kui setust. Miks see on halb? See on halb sellepärast, et jäätmekäitluse käive koos vastavate töökohtadega viiakse kohalikust piirkonnast välja. See on halb sellepärast, et transpordikulu moodustab olulise osa meie jäätmekäitluse kuludest. Tsiteerides aga Tõnis Lukast: …Jäätmekäitlejad on teinud ka sellise ettepaneku, et formuleeringut "võimalikult lähedal" edaspidi mitte kasutada, kuna Eesti on nii väike, et vahemaid võiks üldse mitte rõhutada…, … vahemaad pole olulised. Samas me võtame üle direktiivi ja me leidsime, et direktiivi põhimõte, et see koht peaks olema võimalikult lähedal, oleks otstarbekas ühe printsiibina siiski ära nimetada…“ Tore printsiip, mis sõnastusena üle võetakse aga mida põhimõtteliselt keegi järgida ei kavatse. Ma ei ütle, et väiksemad tehased annaksid odavama hinna, kuid tõenäoliselt asenduks transpordikulu kohaliku tööjõukuluga – mis oleks aga kohaliku majanduse elavdamise huvides positiivne muudatus. Praegune lahendus võib lõpptarbijale tulla hinna poolest sama, kuid lihtsalt pakub käibed ja kasumid suurfirmadele. Väiksemad tehnoloogiad on olemas, on kasumlikud ja töötavad siinsamas naaberriikides. Meie neid ei kasuta.
Teisipäeval toimus Toompea lossi ees suur õpetajate meeleavaldus. Käisin ka kuulamas. Pärastlõunal saime kokku Aivar Kokkiga ja arutasime regionaalpoliitika toetusrühma edasist tegevust.

Kolmapäeval kulus fraktsiooni koosolek riigieelarve arutelule. Leppisime kokku meie põhilised seisukohad. Üldine seis on ikkagi selline, et ilma oluliste lisatuludeta seda seisu ära ei lahenda. Nii on sotside ettepanekud üpris kardinaalsed – tulumaksu langetamise asemel teeme ettepanku üheprotsendiliseks tulumaksu tõusuks. Seda kompenseeriksime omakorda töötuskindlustusmakse langetamisega, nii et kuni 700 eurot saavale inimesele säästaks muudatus raha. 1000 eurot ületavalt tuluosalt rakendaksime tulumaksu 26%. Ka kaitsekulutuste kasvuga ei ole nii hüppe-kiire, piisaks, kui kasv jääks riigieelarve kasvu piiresse. Sellistest tulukohtadest kataksime hädavajalikud kulutused pedagoogide ja kultuuritöötajate palgatõusuks, päästeteenistuse tugevdamiseks, lasteaia programmi taastamiseks, omavalitsuste tulu tõusuks, kiirabi lisarahastamiseks jms.

Kolmapäevases infotunnis küsisin Mart Laari käest, kuidas meil asi haldusreformiga edasi läheb. Teadaolevalt oli Mart Laar see, kes haldusreformi endale eesmärgiks seadis – aga koalitsioonipartner seda meelt päris ei olnud. Seda Laar mulle ka ütles. Nüüd aga . täna rääkis Postimees, et haldusreformi teema antakse justiitsministeeriumile - päris huvitav! Kas nüüd on Ref tajunud hetke, kus võiks midagi ise ära teha ja tõrjub IRLi kõrvale?

Kolmapäeval saalis pöörati peatähelepanu riigieelarvele. Pikka istung oli. Ligi oli mitu tundi puldis.Et miks raamatupidamiste tsentraliseerimine põllumajandusministeeriumi haldusala ametites päädib personalikulude kasvuga ministeeriumis endas, miks rehabilitatsiooniteenus pole aastaid raha juurde saanud, kuigi on teda, et raha teenuse osutamiseks ei jätku, miks eesti riigi enda regionaalpoliitiliste projektide eelarve väheneb jms. Eks rahandusminister otsib vastuseid vastamat jäänud kõsimustele.Meie aga teeme muudatusettepanekuid.

Neljapäeva hommikul käisin arsti juures ja pärast sõitsin Viljandisse. Sotside fraktsioon käis Viljandi maakonnas maakonnavisiidil. Kolm kohtumist, mida tahaks rõhutada – üks oli Viljandi Puuetega Inimeste Selts, teine Viljandi Lasteabikeskuses ja kolmas päästeteenistuses. Lasteabikeskus on sisuliselt sama asutus, kui meil Haapsalu Lastekodu, vaid kui meil käiakse koolis näiteks Sanatoorses, siis neil on kool ka samas majas. Maja on täpselt samasugune, kui meie lastekodu enne põlengut… Ka nemad kraabivad rahastust kokku kust saavad, peremajadele üleminek suurendab kulutusi, kui tulusid juurde ei tule, rehabilitatsiooniteenuste summadest ei jätku, et teenuseid pakkuda, inimesed töötavad pisikeste palkadega väga raske sihtgrupiga jne. Viljandi puuetega inimeste kojas tuli eriti selgelt välja rehabilitatsiooniteenuste ja taastusravi rahastamise puudujäägid. Päästjad - mehed tõsised ja tegusad, jälgivad poliitikat ja teavad mida räägivad. Viljandi linn kavatsetakse jätta ühekomando teenindada ja see on üpris nutune seis seal.

Reede õhtuks sain koju. Nädalavahetus kulus oma pere ringis.
Vaat selline nädal.