23.4.12

Õiguskomisjonis eelnõud karistuse asendamisest

Siseministeerium on tulnud viimasel perioodil tulnud välja kahe huvitava eelnõuga, millest mõlemad puudutavad karistuse asendamist. Eelmisel kuul oli tutvustamisel eelnõu, mis käsitles seksuaalkurjategijate vabaduskaotuse asendada vabatahtliku keemilise ja psühholoogilise raviga.

Nüüd siis anti menetlusse eelnõu, mille sisuks on välismaa kodaniku vangistuse asendamine vabatahtliku lahkumisega riigist. Seletuskiri ütleb: Nimetatud kokkuleppe sõlmimisel võib kohus jätta süüdimõistetud välisriigi kodaniku suhtes tähtajalise vangistuse tingimisi täielikult või osaliselt kohaldamata või vabastada ta enne vangistuse tähtaja lõppemist, kui välisriigi kodanik lahkub Eesti Vabariigist kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras ning ei pöördu tagasi tema suhtes kehtestatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. … Eelnõu eesmärgiks on vähendada Eestis välisriigi kodakondsusega kinnipeetavate arvu ja motiveerida välisriigi kodakondsusega süüdimõistetuid kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduma.

Sellist võimalust ei pakutaks raskemate kuritegude – nagu mõrvad, vägistamised, terrorism jms puhul. Eelnõu ei muudaks seni kehtivat väljaandmise korda. Kui kurjakas võtab siiski nõuks naaseda ja vahele jääb, siis pööratakse karistus uuesti täitmisele. Eelduseks on ka muidugi reisidokumendi olemasolu ja asjaolu, et päritolumaa karistatu vastu võtab. Asi iseenesest oleks nagu õige. Siiski on siin kaks asjaolu – üks eetiline ja teine praktiline.

Eetilisest küljest – eenõu kohaselt loetakse juhul, kui karistatu täidab kokkulepet, karistus kantuks. See tähendabki seda, et tuli keegi Eestisse, tekitas siin kellelegi kehavigastuse, sai kaks aastat vangistust. Nüüd talle öeldakse, et tore, mine minema, siis ei pea kinni istuma. Tegemist ei ole ju väljaandmisega – kus päritolu riik taotleb kurjategija väljaandmist, et ta kodumaal karistuse lõpuni kannaks. Tegemist on vangistuse asendamisega vabatahtliku lahkumisega ja sissesõidukeeluga leppimisega.

Teine osa on praktiline külg. Arusaadav on juhtum, kus välismaalane on pärit väljastpoolt Shengeni viisaruumi piire. Siis on tal tagasi tulemiseks viisat vaja. Suurem osa meie välismaistest kinnipeetavatest ongi Vene riigi kodanikud. Kui aga tegemist on naabermaadega meie oma heas euroliidus? Sissesõidukeelu täitmise kontrollimine viisaruumis sees on ikka päris keeruline – kui mitte praktiliselt võimatu. Varastas keegi naabermaalane Lihulast auto, lasti siis minema, tuleb tagasi ja varastab Valgas edasi… Kuidas selline võimalus meie turvalisust tõstaks, sellest ei saa mina küll aru. Küsisin ka minister Vaheri käest eelnõu ettekandmisel samad küsimused. Minister vastas, et vangistuse asendamine on vaid võimalus ja juhul, kui on oht, et kurjakas kokkulepet rikub, siis talle seda võimalust lihtsalt ei anta. Nojah. Eks ta õige on. Tegemist on kaalutlusotsusega. Sama seis, kui seksuaalkurjategijate puhul. Vanglas vähem rahvast ülal pidada… seda igatahes. Aga turvalisus?

Külaskäik Tehnopoli ehk majandusarengu ja sotsiaalse keskkonna seosed

Eelmisel neljapäeval külastas SDE fraktsioon teadusparki Tehnopol. Vastuvõtjad rääkisid teaduspargi tegemistest, muredest ja rõõmudest. Millega Tehnopol siis tegeleb? Eelkõige aitab Tehnopol kaasa ettevõtete ja Tallinna Tehnikaülikooli koostööle – ja seeläbi toetab kvaliteetsete töökohtade loomist Eestis. Mis selle kõige juures sotsiaaldemokraatidele kõrvu jäi?

Eelkõige jäi kõlama mõte, et sotsiaalne keskkond ja taristu peavad tagama konkurentsivõimelise elukeskkonna.Seda selleks, et kvaliteetne tööjõud – ehk siis nii kohalikud, kui ka välismaised spetsialistid – tahaksid Eestis toimetada. Kvaliteetne kultuur- ja sotsiaalkeskkond ja turvaline ühiskond on üliolulised asjaolud – olgu siis tulumaksu protsent madalam või kõrgem. Otsesõnu öeldi – mis kasu on madalast tulumaksust, kui tänavad on auklikud ja pimedad, kui kuritegevus ja narkomaania on kõrgete näitajatega, kui lasteaiakohti ei jagu? Sellisesse keskkonda ei taha investeerida välismaised ettevõtted. Sellises keskkonnas ei taha töötada spetsialistid, kelle jaoks maailm lahti on. See laialt levinud madalate maksude mantra meelitab kohale ettevõtjaid, kes on huvitatud võimalikult odavast tööjõust … kes siis teeksid võimalikult odavalt lihtsat tööd ja saaksid selle eest võimalikult madalat palka. Aga jah, ei ole Eestile antud võistelda Hiinag ja ega me ei tahagi. Isegi teiste nn endiste liiduvabariikidega ei ole meid õige võrrelda. Meie konkurendid on Põhjamaade teadus – ja ettevõtluskeskkonnad. Nii nagu nendegi puhul on meie edu võti targas ja kvaliteetses töös – ja siit tulenevalt ka kvaliteetses töö – ja elukeskkonnas.

Viisin jutu ka ettevõtluse regionaalsele arengule. Et miks ettevõtjad ei kipu looma kvaliteetseid töökohti Ida-Virumaale, Lõuna-Eestisse, Läänemaale? Miks püsitakse pigem Tallinna ümbruses? Vastus oli selge – meie transpordi taristu ei võimalda seda. Regionaalse arengu seisukohast on kõige olulisem kiire, turvaline ja kvaliteetne transpordiühendus. Näitena toodi Inglismaalt kohale lendav ettevõtte juhtivspetsialist, kes kõigepealt lendab kolm tundi Londonist Tallinnasse ja siis peab veel kolm tundi liiklema Tallinnast Ida – Virumaale. Narva on Tallinnast ajaliselt sama kaugel kui London, ainult et lendamine Londonist siia on oluliselt mugavam ja ohutum, kui autoga liikumine Tallinnast ükskõik millisel suunal. Vastupidine liiklus toimib samal viisil. Kui tahame, et kvaliteetne tööjõud paikneks Eestis, siis peab tal olema kas võimalus kodu lähedal töötada, või siis turvaliselt liigelda. Kui tahame, et kvaliteetne töökoht tekiks ka Tartusse, Narva, Pärnusse, Haapsalusse, siis peab olema tagatud kiire ja kvaliteetne rongiühendus - selline oli ettevõtluse arendajate järeldus regionaalpoliitikast. See, kes elab Tallinnas, peab saama turvaliselt Tartusse, Haapsalusse või Narva ja vastupidi. Ja Londonist ja Stockholmist … . See ei käi ainuüksi erasektori töökohtade kohta, vaid ka avaliku sektori kohta. Kui tahame, et sisekaitseakadeemia paikneks Narvas, siis tuleb sinna panna sageda graafikuga kiirrong käima või luua lennuühendus. Vaat nii arvati Tehnopolis. Hea ja hariv käik oli. Andis kinnitust senistele valikutele ja julgustas edasi toimetama.