Läänemaa arengutest ja raudteest

Täna toimus linnavalitsuses Rivo Noorkõivu ettekanne Eesti inimarengu aruande teemal, Läänemaa lähtekohast. Kõigepealt tänu linnavalitsusele, et ta sellise vajaliku ürituse korraldas. Teiseks tänu ettekandjale hea ja sisuka ettekande eest. Üldiselt statistilistelt näitajatelt näis Läänemaa olema kena keskmine võrreldes teiste maakondadega. Noorkõiv soovitas meil tegeleda transpordiühenduste arendamisega, oma kohalike pädevuse arendamisega ja pühenduda koostööle, mitte konkurentsile maakonnas sees. Samuti rõhutas Noorkõiv, et ettevõetavad asjad peavad omama olulisust ja mastaapi vähemalt regioonis, või siis veel parem, kui riigis, et vajalikku kaalu omada. Ürituse lõpus oli aga oli üks hetk, mis mis sunnib heale strateegile vastu vaidlema. Noorkõiv rõhutas, et oluline on hea ühendus Tallinnaga. See nagu rõõmustas - on ju selline eesmärk ka meie arengustrateegias kirjas. Kui linnapea aga küsis, et kas ettekandja peab mõistlikuks raudtee taastamise ideed ja sellega kaasnevat dotatsiooni, siis vastuseks kõlas, et ei, pigem arendage neljarealist maanteed, kiirteed. Seda sellepärast, et vaadates riigi tasemelt ei ole mõistlik arendada Haapsalu raudtee suunda, sest Valga, Pärnu jne teised transiitsuunad on olulisemad. Et juhul, kui Haapsalusse raudtee võiks tulla, siis ainult nn poliitilise raha toel, sest siin ei ole midagi ega kedagi vedada.

Tuletaksin kõigepealt Rivole meelde, et absoluutselt kõik raha on poliitiline raha. Kas siis tegu on regionaalpoliitikaga, transpordipoliitikaga või põllumajanduspoliitikaga. Igasugune reisijate vedu Eesti raudteedel toimub täna dotatsiooni toel. Kas lähtudes puhtalt otstarbekusest ja transiidi prioriteetsusest peaks siis ka Viljandi raudtee üles võtma? Või siis vähemalt ümber suunama need 240 milj krooni mis riigieelarves praegu raudteel reisijateveo dotatsiooniks kulutatakse - seda nii Edelaraudteele kui Elektriraudteele? Sama mõttekäiku võiks edukalt laiendada põlluamajanduspoliitikale või regionaalpoliitikale laiemalt. Kuivõrd need üldse otstarbekusest lähtuvad? Ega siseturu kaitsegi globaalsest seisukohast ratsionaalne ei ole. Euroopa Liit kulutab 30% oma eelarvest põllumajanduse toetamiseks - miks küll? Mina leian, et nii rööbasteede areng, kui regionaalne areng mõlemad on vajalikud, kooskõlas Euroopa Liidu poliitikatega ja et Läänemaal on täpselt samasugune õigus nendest poliitikatest osa saada, kui kõigil teistel piirkondadel.

Kui nüüd rääkida kiirest ja kvaliteetsest ühendusest, siis ma ei saa küll aru, kuidas neli sõidurida meid aidata võiks? Igaüks, kes igapäevaselt Tallinna vahet sõidab, teab täpselt, kui palju aega kulub maanteel ja kuipalju linnas liigeldes. Kokku kolm tundi päevas, sellest pea-aegu pool linnaliikluses. Peale selle ei ole tegemist mingi kvaliteetajaga. Halva nähtavuse ja viletsa ilma korral (9 kuud aastas) on tegemist üpriski närvesööva tegevusega. Neljarealine maantee ei tõstaks meie kvaliteeti kuigivõrd. Raudtee puhul aga võiksin ma sõiduaja veeta turvaliselt, töötades arvutiga või - lugedes kasvõi raamatut. Sisuliselt oleks vahekaugus null- sest saaksin seda aega kasutada enda huvides. Nii et soovitus arendada raudtee asemel sõiduteed - ei ole minu arust kõige parem soovitus. Sõidutee igatahes, kuid, kui me tahame tõesti oma inimeste elukvaliteeti tõsta, siis selle tagab siiski valikuvõimalus kahe transpordiliigi vahel. Kokkuvõtteks - tõsi ta on - arusaam regionaalpoliitikast on inimestel väga erinev.