Pooleli jäänud aasta

2013 aasta oli üks omamoodi aasta. Pooleli jäänud aasta. Ma ei tea , kuidas teil, head inimesed, aga mina ei mäleta varasemast nii palju pooleli ja segaseks jäänud asju, kui seekord aasta lõppedes üles tuli lugeda. Seda nii isiklikes töödes ja tegemistest kui ka üldse, ümberringi vaadates…  Kas nüüd siis tuleb meile see Rail Baltica või ei tule…? Kas üle riigi mingi haldusreformi moodi asi tuleb või ei tule või jäämegi siin seal omaette nokitsema? Kas kultuurirahva protestist oli kasu või olnud? Kas rahvakogu ettepanekutest demokraatia edendamiseks läheb midagi ellu  ja kui siis, millal ja mis? Kas tööpuudus tegelikult väheneb või inimesed lihtsalt kolivad minema? Kas kõrgharidus on nüüd siis tasuta ja kellele ja kas päris tasuta? …. Kas Lihula sai siis omale konstaabli või nagu päriselt ikka ei saanud? Kas Haapsalu raudteed nüüd siis hakatakse ehitama või ei hakata ja kui jah, siis millal? Nii võiks veel pikalt jätkata… Selgitamist ja sehkendamist veel küllaga ja ega vist ei saanud ükski asi päriselt paika. Omagi tegemistes tuli aasta lõpp niimoodi kukile et ei teagi kohe – kas jookse eest ära või suru kannad kõvasti maha, et ehk annab veel natukeseks kinni pidada. Aga ei. Aeg liigub oma kindla rütmiga ja seda ei peata mitte miski.

Mis nüüd siis selle teadmisega pihta hakata? Ega muud ei olegi, kui tuleb lihtsalt edasi toimetada. Tuleb uus aasta. Mis jäi pooleli, tuleb ära lõpetada. Mis jäi segaseks, tuleb selgeks rääkida. Mis läks viltu, tuleb otseks ajada. Sest nii see ongi, aeg läheb omasoodu. Nüüd aga pisuke paus ja pidu ja siis tuleb uus päev ja uus aasta. Ehk seekord selgem.

Rõõmsat aastavahetust ja edukat uut aastat soovides

Neeme Suur