Kaks sammu paremale

Eile, esmaspäeval lõppes riigikogu õiguskomisjoni istung sellega, et komisjon otsustas kollektiivlepingute seaduse muutmise saata saali teisele lugemisele, ehk siis andis eelnõule rohelise tule. Enne toimus arutelu, kohal olid sotsiaalpartnerid. Sisulised parandusettepanekud hääletati komisjoni poolt maha ja eelnõule hääletati roheline tuli. Hääletamisel olid sotsid vastu, koalitsiooni omad poolt, Keskerakond erapooletu. Sisuliselt ütleb eelnõu – „ametiühingud - igal hetkel võidelge enda eest, muidu te ei saa midagi“! Sotsid olid eenõu vastu. Vastu sellepärast, et sotsiaalpartnereid jällegi ei kuulatud ja parandusettepanekuid ei arvestatud. Sellepärast, et eelnõu õhutab tööturu osapooli pidevale tülile ja võitlusele. Sellepärast, et töötajate, kui tööturu nõrgema poole õigusi kitsendati oluliselt. Sellepärast, et eelnõu algatamisel võeti ettekäändeks õiguskantsleri märgukiri sotsiaalministrile, aga märgukirjas viidatud probleemi lahendamiseks kasutati kõige vaenulikumat lahendust. Sellessamas märgukirjas õiguskantsler viitas ka oluliselt sõbralikematele võimalustele, aga neid ei peetud millekski. See, et ametiühinguid ja sotse ei kuulata, sellest saan veel aru - parempoolsed on tüüri juures. Kuid õiguskantslerit ju peetakse vägagi austustväärivaks institutsiooniks. Kuidas siis sellega on – et õiguskantsleri kirja esimese poole võtame ettekäändeks eelnõu algatamisel, teises pooles sisalduvad ettepanekud aga kuulutame jamaks? Paraku just nii see on. Olin sellisest käitumisest üpris nördinud. Mõtlesin veel eile, et peaks kirjutama teemast artikli ja panema pealkirjaks „Samm paremale“. Vara mõtlesin.

Vara sellepärast, et juba täna, teisipäeval, algatas õiguskomisjon uue eelnõu, millega vähendatakse töötajate õiguseid. Nimelt oleks vastavalt 2009 aastal tehtud seadusemuutusele 2013ndal aastal tekkinud töötajal õigus taotleda töötuskindlustusest kompensatsiooni ka siis, kui töölt lahkumine toimuks vastastikusel kokkuleppel või omal soovil. Omal ajal pandi selline punkt seadusesse sisse, selleks, et soodustada tööjõu liikumist ja kaitsta töötajat liikumise ajal. Nüüd aga leiti, et sellise võimaluse pakkumine töötajale on siiski liiast.
Õiguskomisjoni esimees teatas, et välja on töötatud uus eelnõu, mis tuleks anda riigikogu menetlusse. Asi pandi hääletusele – eelnõu menetlusse andmise poolt oli viis koalitsiooni saadikut, vastu kaks SDE saadikut, üks Keskerakonna saadik puudus ja see kes kohal viibis, oli erapooletu. Kaks sammu paremale. Kahe päevaga.

Miks nii tehakse? Siin võib otsida erinevaid põhjuseid, kuid ega töötukassa laua taga lõhkikärisenud usaldus tööandjate ja valitsuse vahel ei ole viimasele kindlasti meeldiv seis. Lapitakse seda seisu töötaja turvalisusega ja töötaja õigustega.

Veel üks põhjus miks ma sellest kirjutan: sellepärast, et olen õiguskomisjoni liige. Need kaks, üksteisele järgnenud ja palgatöötajaid ahistavat seaduseelnõud on kantud valitsuserakondade Reformierakonna ja IRL-i vaimust. Menetlusse on nad aga antud mitte valitsuse, ega mitte nende kahe fraktsiooni nimel, vaid hoopis riigikogu õiguskomisjoni nimel. Ka riigikogu komisjonis toimub hääletamine, kus liikmed näitavad üles oma meelsust, hoiakuid ja tõekspidamisi. Tahan, et valijad teaksid kuidas asjad käivad. Teate seda laste tantsu – kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole? Isegi lapsed teavad, et kui kogu aeg ühele poole astud, siis oled lõpuks ninaga vastu seina.