Emakeelepäeval subsidiaarsusest

Meie peaminister räägib tihti subsidiaarsuse printsiibist - ehk siis lähimuse põhimõttest, kui demokraatliku riigi ühest aluspõhimõttest. Põhimõte, mis tuleneb Euroopa Liidust ja mille Eesti on heaks kiitnud, ütleb, et : otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele.

Subsidiaarsusest räägib peaminister eelkõige siis, kui juttu on kohalikest omavalitsustest. Minu küsimus peaministrile, mille esitasin emakeelepäeval riigikogu infotunnis oli, et kui omavalitsuste finantsautonoomia pidevalt väheneb, siis muutub kõnes kenasti kõlav lähimuse põhimõte omavalitsuste jaoks sisutühjaks. On välja arvutatud, et omavalitsuste autonoomsed tulud (ehk need tulud, mille kulutamise üle omavalitsused ise otsustada saavad) on vähenenud 30%-lt 15%-le. Millisest iseotsustamise õigusest saame siin rääkida? Küsisin peaministrilt, mida siis tegelikult tehakse, et omavalitsuste otsustusõigust tagada? Peaminister vastas, et tuleb jätkata senist praktikat. Väga kurb kuulda. Kui valitsus jätkab omavalitsuste suhtes sama praktikat kui seni, siis on varsti omavalitsused pankrotis, või siis kaotanud kogu oma iseseisva otsustusvõime.

Veel kentsakam on see, et valitsuse tegevusprogrammis on kirjas, et üldise suundumusena peab tänaste väikeste kohalike maksutulude, suure osatähtsusega riigitoetuste ja niinimetatud kohaliku iseloomuga riiklike maksude asemel oluliselt suurenema omavalitsuste roll oma maksutulu kujundamisel. Tundub, et peaminister on valitsuse tegevusprogrammi põhimõtted ümber vaadanud. Kahju – see osa, mis puudutas omavalitsuste eelarve iseseisvust, oli seal täitsa hea.

Minu teine küsimus peaministrile oli, et kuidas riigiametite (politsei, pääste, maantee jms) tsentraliseerimine vastab lähimuse põhimõttele. Peaminister vastas mulle, et olen valesti asjast aru saanud, et olen menetlemise ja otsustamise segi ajanud ja need sõnad ei ole sünonüümid. Veel ütles peaminister, et riigiametid ei tegelegi otsustamise vaid pelgalt menetlemisega - ja seetõttu pole riigiametite tsentraliseerimisel subsidiaarsusega mingit pistmist. Vaat nii.

Emakeelepäeval...loen seda põhimõtet eest taha ja tagant ette...saan aru ainult ühte moodi. Et menetlemine sisaldab ka otsuste langetamist...ka peaks nagu selge olema... Kuidas saab jätta menetlused maha ja viia otsused üles, seejuures subsidiaarsuse printsiipi rikkumata...vaat sellest ei saa aru.

Keeruline sõna subsidiaarsus, ehk siis maakeeli lähimus on tegelikult selge ja oluline põhimõte. Euroopa Parlamendi kodulehekülg selgitab, et „Subsidiaarsuse põhimõtte üldine olemus ja eesmärk on madalama tasandi asutustele teatava sõltumatuse tagamine kõrgema tasandi asutuse suhtes, eriti kohalikele asutustele keskvõimu suhtes.“ On igati tervitatav, et peaminister selle mõiste poole tihtilugu oma sõnavõttudes pöördub. Kahetsusväärne on vaid see, et tegemist on pelgalt poliitilise retoorikaga. Praktikas liigub Eesti lähimuse põhimõttest eemale suurte sammudega. Omavalitsuste otsustusvõime vähenemine, riigiasutuste tsentraliseerimine, maakondliku taseme nõrgendamine … see on tänane praktika, mida peaminister lubas jätkata. Emakeelepäeval ja arusaadavalt.