Läänemaal on siis nüüd järjekordne algatus haldusreformi suunas. Oru vald tegi ettepaneku Ridalale liitumiseks. Mehed - naised kohapeal mõtlevad, kuidas toime tulla ja otsivad lahendusi. Mina tegin riigikogus ettepaneku moodustada riigikogu juurde haldusreformi probleemkomisjoni. See ettepanek oli selleks, et anda protsessile riigi poolt mingi vähegi kindlam keskne suund. Kahjuks ettepanek ei läinud läbi. Ükshaaval olid ka paljud koalitsiooni saadikud mõtte poolt, ka regionaalminister avaldas toetust, kuid koalitsiooninõukogu lükkas mõtte tagasi. Halb on see sellepärast, et haldusreformi teemas süstemaatilist arengut ei toimu ja omavalitsused vaatavad kuidas ise hakkama saavad. Ühel pool proovivad liituda vallad ümber linna rõngasse, teisal jällegi maakonnalinn ja rõngasvald omavahel. LE juhtkiri oli selles mõttes väga õige. Mis saab nendest, kes ise teistega liituda ei taha või keda enda hulka ei taheta? Omavalitsusmaastik läheb veelgi kirjumaks kui ta seni on. Kõrvuti saab olema veel rohkem väga suuri ja väga pisikesi omavalitsusi. Lõppkokkuvõttes ei oleksi sellest midagi halba, kui maakonna taseme koostöö oleks tugev - kui omavalitsusliit oleks täis jõus ja väikesed omavalitsused saaksid oma funktsioone omavalituste liidule delegeerida. Aga seda veel ei ole.
Nüüd peavad siis omavalitsused ise targad olema ja liitumisläbirääkimiste laua juurde ka teisi naabreid kutsuma. Ise peab ka nii tark olema, et osavaldade säilitamise või mittesäilitamise küsimus lahendada. Paraku ei õnnestu omavalitsustel kohapeal aga lahendada neid küsimusi, mis seoses suuremate omavalitsuste tekkega üldist seadusandlust ees ootavad. Selleks oleks vaja initsiatiivi ka riigikogu koalitsiooni poolt või siis valitsuse sihikindalt tegevust. Seda aga ka pole. Nii jääbki vaid üle kohtadel ettevaatlikult tegtuseda ja loota, et igaüks omaette toimetades asi veel segasemaks ei lähe, kui ta seni on.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar